Arutle Foorum

Tuttav psühholoog esitas huvitava hüpoteetilise olukorra ja küsimuse:
Oletame, et oled koos mehe ja lapsega kinno minemas. Istute juba maja ees tänaval autos, kui mees avastab, et unustas mütsi maha. Kamandab lapse mütsi tooma. Laps jookseb majja ja samal hetkel kukub maja peale meteoriiditükk. Maja plahvatab põlema ja päästa pole enam midagi.
Siis küsimus, kuidas suhtute? Kas mõtelete, et loodusõnnetus, midagi pole teha, elu läheb edasi. Või süüdistate lapse surmas meest oma neetud mütsiga, et miks ta ise sellele järgi ei läinud, kui see nii oluline oli.

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:03lapse surmas meest oma neetud mütsiga,

selleks peaks lausidioot olema. Maja ees autos ei jää tõenäoliselt ka vanemad ellu.

Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:07

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:03lapse surmas meest oma neetud mütsiga,

selleks peaks lausidioot olema. Maja ees autos ei jää tõenäoliselt ka vanemad ellu.

Auto oli maja ees tänaval, mitte maja ees ja lisaks, see pole hetkel oluline.

Loomulikult on tegemist lihtsalt õnnetusega, aga mõistuse juurde jäämiseks on vaja kedagi süüdistada. Vähemalt esialgu.

Minu arust on süüdi meteoriit, kui kohus suudab tõestada, et ta meelega kukkus just sinna kohta. Kui ta kukkus kogemata, on tegemist õnnetusjuhtumiga.

Kui mees oleks ise mütsi järele läinud ja surma saanud, ikka süüdistaksin teda. Hajameelsuses. Algul see süüdistamise viha lihtsalt käib inimesest üle.

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:18Loomulikult on tegemist lihtsalt õnnetusega, aga mõistuse juurde jäämiseks on vaja kedagi süüdistada. Vähemalt esialgu.

Sellest mina aru ei saa. Filmides ka ikka tõmmatakse tüli üles selle asemel et koos nutta ja üksteist toetada.

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:34

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:18Loomulikult on tegemist lihtsalt õnnetusega, aga mõistuse juurde jäämiseks on vaja kedagi süüdistada. Vähemalt esialgu.

Sellest mina aru ei saa. Filmides ka ikka tõmmatakse tüli üles selle asemel et koos nutta ja üksteist toetada.

Leina 5 faasi.

Jah, rõhk pole mitte nn ametliku süüdlase leidmisel, vaid mida mõtled sa tegelikult? Oma südames? Teatavasti inimesed sageli ütlevad üht ja mõtlevad oma südames teisiti. Ega tarvitse seda kunagi avaldada.

Kas teie oma mõtteid automaatselt ei analüüs: ma mõtlen nii sest: 1.xx, 2.xxx

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:46 Kas teie oma mõtteid automaatselt ei analüüs: ma mõtlen nii sest: 1.xx, 2.xxx

Aga sa ei saa mõelda seda kui asi on päriselt nii.
Mõistusega nii, aga kui tunnetega, siis võib olla teisiti

Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 19:09

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:46 Kas teie oma mõtteid automaatselt ei analüüs: ma mõtlen nii sest: 1.xx, 2.xxx

Aga sa ei saa mõelda seda kui asi on päriselt nii.
Mõistusega nii, aga kui tunnetega, siis võib olla teisiti

Selles see probleem ongi. Inimesed kipuvad ka teraapias rääkima seda, mida nad mõtlevad, mitte seda, mida tunnevad. Ajaolu, mis takistabki oma probleemide algpõhjusteni jõudmist. Antud juhul, kui see ema nüüd läheks terapeudile, mida ta räägiks? Me leiname ja ma pean leidma viisi, kuidas sellest üle saada. Või - ma saan mõistusega aru, et keegi pole süüdi, aga oma südames süüdistan ma oma meest ja ma ei saa sellest üle.

Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:34

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 18:18Loomulikult on tegemist lihtsalt õnnetusega, aga mõistuse juurde jäämiseks on vaja kedagi süüdistada. Vähemalt esialgu.

Sellest mina aru ei saa. Filmides ka ikka tõmmatakse tüli üles selle asemel et koos nutta ja üksteist toetada.

Mis siin aru saada on? See on normaalne inimlik reaktsioon. Küllap koged seda ise ka, kui aeg kätte jõuab.

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 20:02Inimesed kipuvad ka teraapias rääkima seda, mida nad mõtlevad, mitte seda, mida tunnevad. Ajaolu, mis takistabki oma probleemide algpõhjusteni jõudmist.

Aga kui jõuab algpõhjuseni, siis kas pronleem kaob?

Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 22:30

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 20:02Inimesed kipuvad ka teraapias rääkima seda, mida nad mõtlevad, mitte seda, mida tunnevad. Ajaolu, mis takistabki oma probleemide algpõhjusteni jõudmist.

Aga kui jõuab algpõhjuseni, siis kas pronleem kaob?

Siis tuleb mõistmine. Igal tundel on taust ja põhjus. Näiteks, kui lapsepõlves tundsid end turvatuna, teed täiskasvanuna valikuid, mille seost lapsepõlvega ei tavitse märgata, aga muutuvad mõistetavaks kohe, kui seosed ära näed. Kui mõistad, siis ka andestad ja liigud edasi. Mida paremini ennast tundma õpime, seda lihtsam on "õigeid mustreid" valida.

Lisaks sellele, et sellises olukorras ema süüdistab isa, süüdistab ka isa iseennast selles. See on lein ja inimesed nii reageerivad...
Tean inimest, kelle laps jä auto alla ja sai surma, kui ta jooksis poodi, kuhu lapsevanem tal oli palunud minna ühte väikest aja tooma. See vanem süüdistab elu lõpuni iseennast, et miks ta käskis lapsel poodi minna. Kuigi mõisutsega võttes on selline enesesüüdistamine tobe, see ei ole kuidagi vanema süü. Aga siin ei tööta mõistus.

Eks inimesed tahavadki koleda tragöödia põhjust ja süüdlast. Ja seepärast ka selline "süüdistamine" tavapärane. Kuigi vb selge mõistus ütleb, et süüdi ei ole keegi. Aga süüdlase "otsimine" toob ehk leevendust.

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 22:44Siis tuleb mõistmine. Igal tundel on taust ja põhjus. Näiteks, kui lapsepõlves tundsid end turvatuna, teed täiskasvanuna valikuid, mille seost lapsepõlvega ei tavitse märgata, aga muutuvad mõistetavaks kohe, kui seosed ära näed. Kui mõistad, siis ka andestad ja liigud edasi. Mida paremini ennast tundma õpime, seda lihtsam on "õigeid mustreid" valida

Ma ise tahaks ühe asja algpõhjuseni jõuda. Endale ei meenu midagi või millest see asi mul on.
Ütled, et igal tundel on taust ja põhjus.
Tundeid on halbu ja häid.
Ehk kui jõuan tunde algpõhjuseni, siis saab sellest lahti.
Sel juhul peaks ja nii olema ka heade tunnetega?

Külaline kirjutas: ↑04 Okt 2025 23:13

Rissel kirjutas: ↑04 Okt 2025 22:44Siis tuleb mõistmine. Igal tundel on taust ja põhjus. Näiteks, kui lapsepõlves tundsid end turvatuna, teed täiskasvanuna valikuid, mille seost lapsepõlvega ei tavitse märgata, aga muutuvad mõistetavaks kohe, kui seosed ära näed. Kui mõistad, siis ka andestad ja liigud edasi. Mida paremini ennast tundma õpime, seda lihtsam on "õigeid mustreid" valida

Ma ise tahaks ühe asja algpõhjuseni jõuda. Endale ei meenu midagi või millest see asi mul on.
Ütled, et igal tundel on taust ja põhjus.
Tundeid on halbu ja häid.
Ehk kui jõuan tunde algpõhjuseni, siis saab sellest lahti.
Sel juhul peaks ja nii olema ka heade tunnetega?

Aju on üks võimas organ, mis võib algpõhjuse ära blokeerida.
See on kaitsemehhanism.

OHh, need kirglised naise. Ehk kasutaks aju ka.