Riik soovib keelata katsed 1.klassi

[Külaline]

Riik soovib keelata katsed esimesse klassi.
Mis te sellest arvate?
Poolt või vastu?
Kui katsed teha teise klassi saamiseks, oleks see parem? Või poleks üldse neid eliitkoole enam, oleks see parem?

[Külaline]

Ei tea, kas oleks parem, kui nn eliitkoole poleks. Neis on vähemalt kord majas (valdavalt) ja need, kes soovivad õppida, saavad seda rahus teha. Muidu peavad õpetajad pidevalt igasuguste mahajääjate ja häirelistega tegelema.

Mingis koolis eraldas direktor lapsed tasemete järgi. Leiti, et pole õige. Jah, idee või ideaalina küll, kuid praktikas teeb see siiski elu hulga lihtsamaks nii õpetajatel kui lastel.

[Külaline]

On need katsed õiged või mitte, mina ei mõista siiski, miks riik siia sekkuma peaks. Las nad olla, need katsed. Jah, loomulikult ei selgita need katsed välja absoluutset tõde, mõni laps avaneb hiljem kui teine - aga tegelikult pole see mingi katastroof, kui see hiljem avanenud laps esimesed aastad tavakoolis õpib ning hiljem katsed gümnaasiumi teeb. On aga selge, et need lapsed, kes katsetega juba esimeses klassis teistest parema tulemuse saavad, on ikka üsna kindlasti ka see taibukam osa lastest. Üksikute eranditega. Seega miks ei võiks nad saada haridust koos, samas tempos sama tarkade lastega.
Keelata tuleks lastevanemate käitumine oma laste ette õpetamisel, aga mitte katsed ja eliitkoolid.
Ja mina teeks vahe-etappi juurde võimalusi eliitkooli minna - nagu oli Reaalis ja GAGis 7. klassi katsed. GAGis enam ei ole neid, kuidas Reaalis plaanid, ei tea. Aga selliseid võimalusi võiks rohkem olla, selles vanuses hakkab küll juba selgeks saama, kellel on mille peale taipu ja annet.

[Külaline]

Mina katseid ei poolda, igal lapsel peaks olema võimalus minna elukohale lähimasse kooli ilma igasuguse trikitamiseta. Esimestel aastatel ei näita need katsed tegelikult enamiku laste puhul mingit taibukust, vaid vanemate võimekust lapse kooliks ettevalmistamisel. Kuskil 5. klassi paiku hakkab alles tekkima ettekujutus lapse võimetest, kas andekas keeleliselt või pigem reaalainetes. Väga palju sõltub ka keskkonnast, klassikaaslastest, õpetajate iseloomust. On üsna kindel reegel, et kui õpetaja tore, pingutavad lapsed rohkem, et mitte talle pettumust valmistada.
Matemaatikas tekib sel ajal samuti selge arusaamine, kes tajub seoseid paremini ja kellel see veel keeruline. Põhjuseks taustal ka kiire tempo, millega teemad vahelduvad. Osad lapsed saaksid hakkama paremini, kui tempo oleks aeglasem ning võimalus rohkem korrata. Seda kahjuks pole ega tule. Mis te arvate, millele eraõpetajaid põhikoolis kõige rohkem otsitakse? Õige, matemaatikale!

Minu laps näiteks oli üpris püsimatu ja ma pidin olema üsnagi loov ning leidlik, et teda lugema õpetada. Lugeski lõpuks kooli minnes soravalt kirjatähtedega. Kusjuures meil polnud soovi nn eliitkooli pürgida, pingutus lähtus vajadusest hakkama saada tekstülesannetega, mis osutuski väga heaks ideeks. Tegi siis katsed edukalt ära mitmesse kooli, aga valisime ikka kõige meeldivama kekskonnaga tavakooli. Tema puhul saigi 7. klassi paiku selgeks, et suundub humanitaari, reaalained huvi ei pakkunud. Seega polekski mingit kasu olnud eliitkooli tambist. Tänaseks ülikooli jõudnud ilma igasuguste eliitkoolideta.

[Külaline]

Mina katseid ei poolda, igal lapsel peaks olema võimalus minna elukohale lähimasse kooli ilma igasuguse trikitamiseta. Esimestel aastatel ei näita need katsed tegelikult enamiku laste puhul mingit taibukust, vaid vanemate võimekust lapse kooliks ettevalmistamisel. Kuskil 5. klassi paiku hakkab alles tekkima ettekujutus lapse võimetest, kas andekas keeleliselt või pigem reaalainetes. Väga palju sõltub ka keskkonnast, klassikaaslastest, õpetajate iseloomust. On üsna kindel reegel, et kui õpetaja tore, pingutavad lapsed rohkem, et mitte talle pettumust valmistada.
Matemaatikas tekib sel ajal samuti selge arusaamine, kes tajub seoseid paremini ja kellel see veel keeruline. Põhjuseks taustal ka kiire tempo, millega teemad vahelduvad. Osad lapsed saaksid hakkama paremini, kui tempo oleks aeglasem ning võimalus rohkem korrata. Seda kahjuks pole ega tule. Mis te arvate, millele eraõpetajaid põhikoolis kõige rohkem otsitakse? Õige, matemaatikale!

Minu laps näiteks oli üpris püsimatu ja ma pidin olema üsnagi loov ning leidlik, et teda lugema õpetada. Lugeski lõpuks kooli minnes soravalt kirjatähtedega. Kusjuures meil polnud soovi nn eliitkooli pürgida, pingutus lähtus vajadusest hakkama saada tekstülesannetega, mis osutuski väga heaks ideeks. Tegi siis katsed edukalt ära mitmesse kooli, aga valisime ikka kõige meeldivama kekskonnaga tavakooli. Tema puhul saigi 7. klassi paiku selgeks, et suundub humanitaari, reaalained huvi ei pakkunud. Seega polekski mingit kasu olnud eliitkooli tambist. Tänaseks ülikooli jõudnud ilma igasuguste eliitkoolideta.

Novot. Kui nn eliitkoolis õppimist tajutakse tambina, siis polegi lapse koht sellises koolis. Ise olen ühe sellise Tallinna kesklinna kooli lõpetanud. Hulluks end kindlasti ei õppinud.
Ja veel. Tänapäeval saab ülikooli põhimõtteliselt igaüks, välja arvatud mõned asjalikumad erialad. Ülikoolid lasevad praegu välja massiliselt põhulõugu, kes teavad ja oskavad vähe, kuid kel enesehinnang laes. Eriti nõmedad tunduvad humanitaarid, kes lausa kiitlevad, kuidas nad koolis reaalained vihkasid. Olen ka ise humanitaar, kuid veendunud selles, et reaalainete tundmine tuleb igati kasuks.

[Külaline]

Novot. Kui nn eliitkoolis õppimist tajutakse tambina, siis polegi lapse koht sellises koolis. Ise olen ühe sellise Tallinna kesklinna kooli lõpetanud. Hulluks end kindlasti ei õppinud.

Täpselt nii ja endal sama lugu. Ma põhimõtteliselt üldse ei õppinud, sest häid hindeid sai niisama ka. Kodutööd tegin vahetunnis või bussis kähku ära. Olin/olen ka pigem humanitaar, kuid kõrgema matemaatika ja statistikaga sain ülikoolis kenasti hakkama.

Üks laps on mul ülikoolis reaalaineid nõudval alal ja teine reaalkallakuga klassis n.ö. eliitkoolis. Ei näe küll mingit tampi seal. Lihtsalt normaalne õpikeskkond on.

[Külaline]

Mina katseid ei poolda, igal lapsel peaks olema võimalus minna elukohale lähimasse kooli ilma igasuguse trikitamiseta. Esimestel aastatel ei näita need katsed tegelikult enamiku laste puhul mingit taibukust, vaid vanemate võimekust lapse kooliks ettevalmistamisel. Kuskil 5. klassi paiku hakkab alles tekkima ettekujutus lapse võimetest, kas andekas keeleliselt või pigem reaalainetes. Väga palju sõltub ka keskkonnast, klassikaaslastest, õpetajate iseloomust. On üsna kindel reegel, et kui õpetaja tore, pingutavad lapsed rohkem, et mitte talle pettumust valmistada.
Matemaatikas tekib sel ajal samuti selge arusaamine, kes tajub seoseid paremini ja kellel see veel keeruline. Põhjuseks taustal ka kiire tempo, millega teemad vahelduvad. Osad lapsed saaksid hakkama paremini, kui tempo oleks aeglasem ning võimalus rohkem korrata. Seda kahjuks pole ega tule. Mis te arvate, millele eraõpetajaid põhikoolis kõige rohkem otsitakse? Õige, matemaatikale!

Minu laps näiteks oli üpris püsimatu ja ma pidin olema üsnagi loov ning leidlik, et teda lugema õpetada. Lugeski lõpuks kooli minnes soravalt kirjatähtedega. Kusjuures meil polnud soovi nn eliitkooli pürgida, pingutus lähtus vajadusest hakkama saada tekstülesannetega, mis osutuski väga heaks ideeks. Tegi siis katsed edukalt ära mitmesse kooli, aga valisime ikka kõige meeldivama kekskonnaga tavakooli. Tema puhul saigi 7. klassi paiku selgeks, et suundub humanitaari, reaalained huvi ei pakkunud. Seega polekski mingit kasu olnud eliitkooli tambist. Tänaseks ülikooli jõudnud ilma igasuguste eliitkoolideta.

Novot. Kui nn eliitkoolis õppimist tajutakse tambina, siis polegi lapse koht sellises koolis. Ise olen ühe sellise Tallinna kesklinna kooli lõpetanud. Hulluks end kindlasti ei õppinud.
Ja veel. Tänapäeval saab ülikooli põhimõtteliselt igaüks, välja arvatud mõned asjalikumad erialad. Ülikoolid lasevad praegu välja massiliselt põhulõugu, kes teavad ja oskavad vähe, kuid kel enesehinnang laes. Eriti nõmedad tunduvad humanitaarid, kes lausa kiitlevad, kuidas nad koolis reaalained vihkasid. Olen ka ise humanitaar, kuid veendunud selles, et reaalainete tundmine tuleb igati kasuks.

Novot? Slaavi keelte filoloog? Mina ei tunne ühtki humanitaari, kes vihkaks reaalaineid. Küll aga neid, kes pidid nendega palju vaeva nägema, kuigi ilmselgelt oli raske tempoga hakkama saada. Tean ka neid, kes jätnud seetõttu kooli pooleligi, eriti kipub see oht poistega olema. Reaalaineid peab tundma ja neid peab õppima, iseaasi kas kõik peaksid seda tegema samas mahus ja samas tempos gümnaasiumi lõpuni välja.
Lähtudes sellest üleolevast kommentaarist, olen küll valmis uskuma, et ülikoolid vahel tõesti lasevad põhulõugu välja.

[Külaline]

Mina katseid ei poolda, igal lapsel peaks olema võimalus minna elukohale lähimasse kooli ilma igasuguse trikitamiseta.

See võimalus on ju niigi olemas. Miks ei või sellele lisaks olla ka teistuguseid valikuid neile, kes neid hindavad? Mind näiteks ei huvita kodulähedus. Mind huvitab hea õpikeskkond, motiveeritud õpetajad, õpetajaid väärtustav juhtkond jmt. Laps veedab koolis 12 aastat enamiku aja oma päevadest - minu jaoks on see keskkond ise tunduvalt olulisem kui see, et asukoht oleks kõrvalmajas. Mu mõlemad lapsed on läinud katsetega kooli ja ma ei ole neid selleks päevagi treeninud või kuidagi trikitanud. Ja mingit tampi koolis ka ei ole, koju jõudes on enamik asju juba ära tehtud.

[Külaline]

Mina katseid ei poolda, igal lapsel peaks olema võimalus minna elukohale lähimasse kooli ilma igasuguse trikitamiseta.

See võimalus on ju niigi olemas. Miks ei või sellele lisaks olla ka teistuguseid valikuid neile, kes neid hindavad? Mind näiteks ei huvita kodulähedus. Mind huvitab hea õpikeskkond, motiveeritud õpetajad, õpetajaid väärtustav juhtkond jmt. Laps veedab koolis 12 aastat enamiku aja oma päevadest - minu jaoks on see keskkond ise tunduvalt olulisem kui see, et asukoht oleks kõrvalmajas. Mu mõlemad lapsed on läinud katsetega kooli ja ma ei ole neid selleks päevagi treeninud või kuidagi trikitanud. Ja mingit tampi koolis ka ei ole, koju jõudes on enamik asju juba ära tehtud.

Paneksingi rõhu sellele, et 12 aastat. See on pikk aeg ja on ikka väga suur vahe, kas ta see 12 aastat päevast päeva kulutab kooli minekule 10 minutit või tund aega.

[Külaline]

Paneksingi rõhu sellele, et 12 aastat. See on pikk aeg ja on ikka väga suur vahe, kas ta see 12 aastat päevast päeva kulutab kooli minekule 10 minutit või tund aega.

Mis see 10 minutit päästab, kui klassis on hulk segajaid, õpikeskkond seetõttu häiritud, õpetajad ei suuda andekamatega eraldi tööd teha ja lapsel surmigav? Parem siis juba pool tundi bussiga sõita ja endale kohases õpikeskkonnas viibida.

[Külaline]

Paneksingi rõhu sellele, et 12 aastat. See on pikk aeg ja on ikka väga suur vahe, kas ta see 12 aastat päevast päeva kulutab kooli minekule 10 minutit või tund aega.

Mis see 10 minutit päästab, kui klassis on hulk segajaid, õpikeskkond seetõttu häiritud, õpetajad ei suuda andekamatega eraldi tööd teha ja lapsel surmigav? Parem siis juba pool tundi bussiga sõita ja endale kohases õpikeskkonnas viibida.

Isegi Tallinna piires võib tähendada see mitte poolt tundi vaid tundi aega sõitu koos ümberistumistega. Tean, sest tunnen lapsi, kes on sõitnud kooli nii kaua.

[Külaline]

Kõigepealt topime klassid segamini täis eesti, vene, ukraina ja kes teab mis kodukeelega ja kes teab, mis häiretega lapsi, lisaks keelame ära katsetega koolid ja siis ootame häid tulemusi.
Ma ei ole optimistlik.

[Külaline]

Kõigepealt topime klassid segamini täis eesti, vene, ukraina ja kes teab mis kodukeelega ja kes teab, mis häiretega lapsi, lisaks keelame ära katsetega koolid ja siis ootame häid tulemusi.
Ma ei ole optimistlik.

On veel olemas erakoolid, kus tase hea ja õpetajad valdavalt toredad - minu lapse kogemuse järgi.

[Külaline]

Kõigepealt topime klassid segamini täis eesti, vene, ukraina ja kes teab mis kodukeelega ja kes teab, mis häiretega lapsi, lisaks keelame ära katsetega koolid ja siis ootame häid tulemusi.
Ma ei ole optimistlik.

Novot. Selline segregeerimine tähendab seda, et ühelt poolt tahetakse kangesti olla need head ja haritud kõrgema tasemega inimesed, kes pooldavad immigratsiooni ja ka venelaste panekut eesti koolidesse, käitumishäiretega psühhide panekut igasse kooli, aga seejärel tahetakse oma lapsele otsida see koht, kus oleks kõigist neist probleemidest puutumata ja eraldatud. Nii ei saa.

[Külaline]

Isegi Tallinna piires võib tähendada see mitte poolt tundi vaid tundi aega sõitu koos ümberistumistega. Tean, sest tunnen lapsi, kes on sõitnud kooli nii kaua.

Mina ise läksin kesklinna kooli aastal 1980 ja juba siis käis meie katsetega klassis lapsi nii Viimsist kui Pääskülast. Keegi ei ohkinud, et liiga kauge on.

[Külaline]

Kõigepealt topime klassid segamini täis eesti, vene, ukraina ja kes teab mis kodukeelega ja kes teab, mis häiretega lapsi, lisaks keelame ära katsetega koolid ja siis ootame häid tulemusi.
Ma ei ole optimistlik.

Väga hea kui kõigil hakkab see hullumaja klassis olema.

[Külaline]

Kõigil teil siin on andekad ja edukad lapsed, keda kehvemad ei lase õppida? Selline mulje jääb teemat lugedes. Minu laps on tänaseks üle 30, aga mäletan siiani seda närvitsemist, kas laps ikka teeb kodulähedasse kooli katsed ära. Olin lapsega kahekesi ja minu tööajad poleks kuidagi võimaldanud teda teise linnaotsa kooli viia. Laps tegi ja nuttis pingest peale katseid, sest temagi tajus, kui olulised need katsed mulle olid. Siiani on mul häbi, et ei osanud oma elu kuidagi teisiti elada ja ta üldse sellisesse olukorda panin. Igal juhul on olen katsete kaotamise poolt! Ja ei arva midagi ka eliitkoolidest.

[Külaline]

Kõigil teil siin on andekad ja edukad lapsed, keda kehvemad ei lase õppida? Selline mulje jääb teemat lugedes. Minu laps on tänaseks üle 30, aga mäletan siiani seda närvitsemist, kas laps ikka teeb kodulähedasse kooli katsed ära. Olin lapsega kahekesi ja minu tööajad poleks kuidagi võimaldanud teda teise linnaotsa kooli viia. Laps tegi ja nuttis pingest peale katseid, sest temagi tajus, kui olulised need katsed mulle olid. Siiani on mul häbi, et ei osanud oma elu kuidagi teisiti elada ja ta üldse sellisesse olukorda panin. Igal juhul on olen katsete kaotamise poolt! Ja ei arva midagi ka eliitkoolidest.

Palun selgita, milline kool see oli või mis piirkond, kus järgmine lähim katseteta kool asus teises linna otsas? Tallinnas on eliitkoolid kõik kesklinnas ning kesklinna igas servas on ka mõni katseteta kool - TÜG, Liivalaias mingi kool, Südalinna äkki, Westholm, varem oli ka Kalamaja põhikool olemas, Kadrioru Gümnaasium. 1. klassi pole neist üheski katseid.
Sul on täiesti õigus, sa ise keerasid lapse jaoks selle asja pekki ja nüüd karistad koole. Minu lapsed käisid ka katsetel eliitkooli, 1. klassis sisse ei saanud, mingit draamat see kellelegi ei tekitanud, käisid siis harilikus elamurajooni koolis esimesed 6 aastat ja siis said katsetega kooli sisse. Ikka lapsevanema suhtumine tuleb korda saada, mitte ümbritsevat maailma süüdistada. Hambad katki, siis on ka kommitootjad süüdi, et miks nad neid pagana komme toodavad?

[Külaline]

Eliitkooli tõesti tasub panna laps, kes on päriselt andekas. Siis ta ei pea ülearu pingutama, tal on head võimalused õppida, tavakoolis võib hakata igav. Aga palju neid andekaid siis on. Suurem osa on ju ikka keskmised. Ja seda keskmist last ette õpetada ja eksamiteks drillida on kahtlane tee. Neil on hiljem seal eliitkoolis liiga raske, pole aega sõprade ja trenni jaoks, mis on sama olulised kui akadeemiline õppetöö. Enda lapse puhul otsustasin, et ei pane eliitkooli, las võtab vabalt. Ja temal tekkiski huvi õppimise vastu palju hiljem, alles ülikoolis, enne ei õppinud üldse. Samas läks välismaale väga heasse ülikooli, nüüd on väga edukas inimene, seega arvan, et tegin õigesti. Kõige hullem asi on vanemate soovil eliitkoolis õppiv laps, kes tegelikult ise ei taha seal olla ja pole ka võimeid. Tean mitmeid, kes on ära tulnud, sest seitsmeselt tegelikult ei ole veel kellegi akadeemiline võimekus nii selge ja ega need katsedki seda nii adekvaatselt ei mõõda.

[Külaline]

Kõige hullem asi on vanemate soovil eliitkoolis õppiv laps,

Ma just mõtlesin sama. Emade komplekside pärast pannakse laps kuskile eliitkooli, et emal oleks hea teistele öelda, et minu laps on eliitkoolis.

Sama ka panna laps muusikakooli kui laps tegelikult seda ei taha.