Arutle Foorum

Elan oma majas, samas piirkonnas, kus lapsena. Ja mäletan, kuidas lapsepõlves oli pidev teema suvel tuppa tungivate kärbestega. Kärbsepiits rippus köögiseinal, kasutati kärbsepaberit, toitu ei tohtinud lahtiselt minutikski jätta, et kärbsed munema ei läheks.

Huvitav, et tänapäeval neid kärbseid enam nii hullult palju pole? Jah, mõni ikla tiirutab ja suve jooksul koguneb lambikuplite sisse ka nii mõnigi surnud isend, aga sellist massrünnakut, et kätbsepiits kogu aeg peaks käepärast olema või et peaks suisa kärbsepaberit kasutama, küll ei ole.

Ma mäletan ka, et vanaema juures oli tuba ikka paksult kärbseid täis. Vahel tehti siis kärbsetõrjet, pihustati dflofossi terve tuba täis, kõik haises ja mina arvan küll, et see oli paras mürk. Siis vanaema pühkis harjaga mitu kühvlitäit kärbseid kokku. Eks sellest see tuli, et tal oli laut sealsamas maja juures, seal said need kärbsed ju vabalt paljuneda. Mul kodu ümber pole mingeid raipeid või väljaheiteid mädanemas. Vahel harva on üks kärbes toas, see juba väga häirib.

Ma arvan, et asi on selles, et tänapäeval niidetakse hoolega muru ülimadalaks. Sellega seoses kaovad paljud putukad.

Minu lapsepõlves oli ka samamoodi, et kärbseparved tungisid tuppa. Küll tapsime piitsaga, dihlofossiga, kärbsepaberiga. Ikka ei aidanud. Kui augustikuu õhtul köögis tule põlema panime, siis tantsis ööpimeduses akna taga suur parv ööliblikaid, kes olid valguse peale kohale lennanud. Neid oli siis igas suuruses ja kõiksugu õudsete välimustega. Nüüd, eile just vaatasin sama. Ainult üks väike ja hele ööliblikas lehvitas akna taga.

Samamoodi on mesilasi väheks jäänud. Herilasi on ka vaid mõni üksik, ja need istuvad ainult marjapõõsas.

See kõik on seotud sellega, et aiad on nii ära haritud ja muru lühikeseks nüsitud, et neil putukatel pole enam kohta kus olla.

Ja muidugi ka see, et enam ei peeta kodudes lehmi ja teisi loomi. Kui majapidamises on loomad, siis on kärbseid ka kohe terve kari.

Ma arvan, et asi on selles, et tänapäeval niidetakse hoolega muru ülimadalaks.

Ega kärbsed muru sees ei paljune, ikka sõnnikut ja kõdunevaid asju on vaja. Asi on pigem üldises hügieenis ja linnas ei vedele neid raipeid iga nurga peal, prügi on ka sorteeritud. Paljunemiseks sobivaid kohti on vähem.

Kärbeste osas nõus. Vanasti oli neid tõesti palju rohkem kui praegu. Aga enam ei visata ka solki ämbriga aeda.

Küll aga näib, et sääski ja parme on oluliselt rohkem kui vanasti! Oma lapsepõlves sai maal palju aega veedetud ja nii hullu sääse-parmu rünnakut nagu tänapäeval, ei mäleta küll keegi. Ka vanaema pajatustes, tolleaegsetes raamatutes ega mujalgi ei ole sääski-parme praktiliselt üldse mainitud.

Nüüd aga... absoluutselt kõikjal, kus vähegi mingist suvisest looduses ajaveetmisest juttu tehakse, tuuakse suure miinusena välja just sääsed ja parmud. Kõiksugu sääsetõrjevahendid on metsik äri, mingi kahtlase kasuteguriga sääsepeletaja maksab praegu Selveris saja euro ringis ja näe, ostetakse! Meil on maakodu, kuid sinna ei taha keegi tulla, kuna kõik kaebavad parmurünnakute üle. Pigem istuvad linnas, kui maale parme toitma lähevad. Et siis - kuhu kadusid kärbsed, sealt tulid parmud ja sääsed.

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:22

Ma arvan, et asi on selles, et tänapäeval niidetakse hoolega muru ülimadalaks.

Ega kärbsed muru sees ei paljune, ikka sõnnikut ja kõdunevaid asju on vaja. Asi on pigem üldises hügieenis ja linnas ei vedele neid raipeid iga nurga peal, prügi on ka sorteeritud. Paljunemiseks sobivaid kohti on vähem.

Ei peagi paljunema, aga ju selle olemasolu või puudumine kuidagi siiski mõjutab nende arvukust. Hakkasin praegu mõtlema, et mu meelest jäi kärbseid juba siis vähemaks, kui meie külasse kruusatee asemel asfalttee pandi.

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:35 Küll aga näib, et sääski ja parme on oluliselt rohkem kui vanasti! Oma lapsepõlves sai maal palju aega veedetud ja nii hullu sääse-parmu rünnakut nagu tänapäeval, ei mäleta küll keegi. Ka vanaema pajatustes, tolleaegsetes raamatutes ega mujalgi ei ole sääski-parme praktiliselt üldse mainitud.

Täiesti nõus. Vanasti ei olnud meil maakodus mingeid sääsevõrke kusagil, uksed-aknad olid suvi otsa lahti, mingit tapvat probleemi ei olnud, et sääsed metsikult sööksid. Nüüd on akendel võrgud ja uksel võrgud ja ikka püüame öösiti mitu tükki kinni, kes meid söövad, nii et veri lendab. Ja päeva jooksul mööda õue ringi liikumisest oleme nii ära söödud, igasugused peletajad ja pärast kuplade määrimise geelid on igal pool käeulatuses. Vanasti ei teadnud keegi neist midagi.

Linnastumine.
Kuivkäimlate puudumine.

Vanasti peeti loomi, mis kärbseid meelitab.
Ei ütleks, et sääski vanasti vähem. Sääserohkus oleneb kas läheduses on veesilmad, kus nad paljunevad. Igatsugu basseinid, tiigid, iluanumad aias on tänapäeval populaarsed. Vihmane ilm muidugi ka tähendab rohkem sääski. Kui terve suvi õues viibida nagu lapsepõlves vanasti, siis tekib parem immuunsus satikate hammustuste vastu. Ei hakka nii hullult sügelema ega lähe punniliseks, seega ei pane ka tähele.

Mina olen 70-ndatel Pärnu agulirajoonis kasvanud, kõik suved möödusid mööda karjamaad joostes ja mina ei mäleta jälle, et puugiteema oleks siis aktuaalne olnud. Et mul oleks lapsena kunagi olnud puuk küljes või kellelgi sõpradest, kellega me seal koos ringi lasime. Ja ega siis ümbert majagi ju eriti ei niidetud, muruniidukit ei olnud, kojamees vikatiga vahel lasi. Sellest hoolimata polnud puuke või vähemalt mitte nii arvukalt kui nüüd, mil üle päeva mõne ära korjan pealt. Täitsa kummaline ja väga vastik.

Sääski on küll alati olnud, mõnel suvel vähem, teisel rohkem. Meenub üks suvi lapsepõlvest ja teine ülikooliajast, kus väljas olla ja ka akent lahti teha ei saanudki, nii metsikult sääsed ründasid. Hilisõhtul sain alles akent paotada ja tuba tuulutada, istusin pimedas toas ja vaatasin läbi akna, kuidas hirmsuur sääseparv lähedaloleva välisvalgusti ümber vihises, neid oli nii palju, et lausa mustas.

No puukide puhul on fakt, et neid kunagi meie alal üldse ei olnudki. Minu lapsepõles 80ndatel nad juba olid, aga pigem kevadel sai mõni laps nad omale külge. Suvel tõesti kordagi ei näinud puuki.

Mul siin linnas tuleb praegu üle päeva üks rasvane porikärbes tuppa, ilmselt on akna lähedal mingi levimiskoht neil. Ja see üks kärbes on nii häiriv, et enne rahu ei saa, kui see on maha löödud. Ei kujuta ettegi elamist sellises olukorras, nagu vanasti suvel maal. Diflofossitamine jne. Kuidas hommikupoole pidi voodis alati lina üle pea tõmbama, ükskõik kui palav oli, sest muidu jalutasid kärbsed üle näo. Sääsekuplasid mäletan küll lapsepõlvest (ja kuidas need õhtuti koos kriimustustega kipitasid, kui pidi pesukausis jalgu pesema), aga siis sai kogu aeg õues oldud ja juba enne jaanipäeva oli immuunsus ja sääsed sai lihtsalt eemale rehmatud või maha löödud. Puuke oli küll, nii vabakäigul koduloomadel kui inimestel. Ilmselt levitasid nad vähem haigusi, aga mu vennal oli 80-date alguses puukentsefaliit ja mul 80-date lõpus. Pärnust hangitud.

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 16:00 No puukide puhul on fakt, et neid kunagi meie alal üldse ei olnudki. Minu lapsepõles 80ndatel nad juba olid, aga pigem kevadel sai mõni laps nad omale külge. Suvel tõesti kordagi ei näinud puuki.

Meil on alles mu vanema õe kiri 1970. aastate pioneerilaagrist, kus õde kirjutas emale, et tal oli seljas puuk ja mitu päeva medõde kiskus seda välja lausa. Aga ilmselgelt oli neid puuke vähe, sest seda õe seljast puugi kiskumist räägiti kodus terve mu lapsepõlve (ma ise olen 73 sündinud) nagu erilist sündmust.

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:52

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:22

Ma arvan, et asi on selles, et tänapäeval niidetakse hoolega muru ülimadalaks.

Ega kärbsed muru sees ei paljune, ikka sõnnikut ja kõdunevaid asju on vaja. Asi on pigem üldises hügieenis ja linnas ei vedele neid raipeid iga nurga peal, prügi on ka sorteeritud. Paljunemiseks sobivaid kohti on vähem.

Ei peagi paljunema, aga ju selle olemasolu või puudumine kuidagi siiski mõjutab nende arvukust. Hakkasin praegu mõtlema, et mu meelest jäi kärbseid juba siis vähemaks, kui meie külasse kruusatee asemel asfalttee pandi.

Muru niitmisel ja kärbestel pole küll mitte mingit seost. Puugid ja muud putukad, seda küll, aga kärbsed küll kuidagi muruga seotud pole.

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:52

Guest kirjutas: ↑09 Aug 2025 13:22

Ma arvan, et asi on selles, et tänapäeval niidetakse hoolega muru ülimadalaks.

Ega kärbsed muru sees ei paljune, ikka sõnnikut ja kõdunevaid asju on vaja. Asi on pigem üldises hügieenis ja linnas ei vedele neid raipeid iga nurga peal, prügi on ka sorteeritud. Paljunemiseks sobivaid kohti on vähem.

Ei peagi paljunema, aga ju selle olemasolu või puudumine kuidagi siiski mõjutab nende arvukust. Hakkasin praegu mõtlema, et mu meelest jäi kärbseid juba siis vähemaks, kui meie külasse kruusatee asemel asfalttee pandi.

Tood täiesti valed seosed. Ilmselt jäi teil loomi külas vähemaks, lehmakoogid ei vedelenud igal pool, solgiauke vähemaks, kuivkäimlaid vähemaks, sellepärast jäi kärbseid vähemaks, mitte asfaltee või muruniitmine pole asja taga.

Nüüd on akendel võrgud ja uksel võrgud ja ikka püüame öösiti mitu tükki kinni, kes meid söövad, nii et veri lendab. Ja päeva jooksul mööda õue ringi liikumisest oleme nii ära söödud, igasugused peletajad ja pärast kuplade määrimise geelid on igal pool käeulatuses. Vanasti ei teadnud keegi neist midagi.

Vanasti ei pannud sa paari sääske üldse tähelegi. Immuunsus oli tekkinud, siis ei hakanud need kublad ka üldse enam sügelema ja sääsed ei häirinud üldse. Mina sain iga päev mesilaste käest nõelata, sest jooksin paljajalu õitsva heinamaa peal, ka sellest ei teinud mingisugust numbrit. Immuunsus oli nii hea, et need kohad ei valutanud ega läinud paiste. Nüüd käisin Lõuna-Eestis, üks sääsk nõelas mind ja sellest oli terve jalg paistes.

Eks see vist aedade erisusega seotud on ka. Kui on ümber maja suur roheline muruplats, ega need kärbsed sisse pressi ka.
Me käime iga suvi ämma-äia aedlinna majas suvel puhkamas ja oh kuidas kärbsed sisse pressivad. Aga seal väikeses hoovis on ka peenramaa, kasvuhoone ja kompostikast. Meil seal teisel korrusel oma olemine ja ilma aknavõrguta oleks kohutav. Ka sääsed. Aga kui alt mõni uks või aken lahti on, on kärbseid ja sääski palju. Ise me elame korteris, kus küll haljastust ümberringi on aga kärbseid näeme väga väga harva.
Vb on mainimisväärne ka see, et oleme seal ämma-äia juures üsna mere lähedal. Ei tea, kas see mõjutab.

Külaline kirjutas: ↑09 Aug 2025 20:25Vb on mainimisväärne ka see, et oleme seal ämma-äia juures üsna mere lähedal. Ei tea, kas see mõjutab.

Mina, teemaalgataja, olen mere lähedal ja lahtine kompostikast on ka. Aga niisugusel hulgal kärbseid nagu lapsepõlves enam ei ole.

Külaline kirjutas: ↑09 Aug 2025 21:27

Külaline kirjutas: ↑09 Aug 2025 20:25Vb on mainimisväärne ka see, et oleme seal ämma-äia juures üsna mere lähedal. Ei tea, kas see mõjutab.

Mina, teemaalgataja, olen mere lähedal ja lahtine kompostikast on ka. Aga niisugusel hulgal kärbseid nagu lapsepõlves enam ei ole.

Äkki mäletad valesti? Lapsepõlve mälestused on kõik suuremad. Ma mäketan oma lapsepõlvekodu ja vanaema maja tohutult suurena. Ja kui nüüd seal käin, siis mõtlen, et jeesus nii väike on kõik mälestustes on kõik palju suurem.