Pärast kauaoodatud sündmust tuhjusetunne

[Külaline]

Kas te olete kogenud sellist asja, et kui mingi sündmus, mida olete kaua oodanud, on möödas, järgneb sellele suur tühjusetunne? Ma tunnen sedamoodi pärast sellesuvist laulupidu. Laulupeole pääsemise nimel sai poolteist aastat tööd tehtud ja ma väga ootasin ja nautisid seda pidu. Aga nüüd, mil see on möödas, on mind tabanud ebameeldivalt tühi tunne.

[Külaline]

Kas te olete kogenud sellist asja, et kui mingi sündmus, mida olete kaua oodanud, on möödas, järgneb sellele suur tühjusetunne? Ma tunnen sedamoodi pärast sellesuvist laulupidu. Laulupeole pääsemise nimel sai poolteist aastat tööd tehtud ja ma väga ootasin ja nautisid seda pidu. Aga nüüd, mil see on möödas, on mind tabanud ebameeldivalt tühi tunne.

Mul on nii olnud peale ülikooli lõpetamist, magistritöö kaitsmist. Näed vaeva mingite asjade nimel ja kui käes, siis mõtled, et no mis siis nüüd, mis kasu mul sellest on, et nii palju vaeva nägin. Sina saad ju edasi laulda, ega sa ainult laulupeo pärast laulmas ei käinud.

[Külaline]

Mul on olnud tühjustunne, aga see on pigem sellest, et kahju et läbi sai. Ülikool läbi, ja järgmisel päeval tabas mind tuline kaotusvalu sellepärast, et enam ei saagi minna loengusse ja vahetada naabriga paar kildu ja käia tudengiüritustel ja...

Muide, mul pereliige käis tantsimas ja nende tantsutrupp tõepoolest harjutas ekstra just tantsupeo jaoks, ning pärast tantsupidu läks laiali. Eesmärk saavutatud.

[Külaline]

Mul on peale igat reisi see tunne

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mina nutan ja paanitsen juba ette, kuigi mul veel mitu aastat selleni aega. Elul siis vist pole enam mõtet, vaevalt siis enam rõõmutunnet saab tunda. Nutan vahel tundide kaupa. Sul siis ilmselt samamoodi?

[Külaline]

Lisan veel eelmisele kommentaarile, et ilmselt kõik lapsevanemad mõtlevad samamoodi. Elu mõte saab laste suurekssaamisega koos otsa.

[Tolmukübe]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Eks sa võta mitu koera ja kassi, ja siis hakka ootama, millal lapselapsed tulevad.

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

[Külaline]

Lisan veel eelmisele kommentaarile, et ilmselt kõik lapsevanemad mõtlevad samamoodi. Elu mõte saab laste suurekssaamisega koos otsa.

Kõik kindlasti ei mõtle. Paljud mõtlevad, et oi kui tore, saab lõpuks vabadust.

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

Mis ema see on, kes oma lapsi ei igatse? Miks su sõbranna lapsed sai? Mina olen laste sünnist saadik nendega iga võimaliku hetke veetnud. Aastaid olin kodune, tegelesin lastega hommikust õhtuni (sõna otseses mõttes), kui nad olid väikesed. Mänguväljakutel ka hetkekski ei istunud, vaid tegelesin-mängisin nendega ka seal. Hobisid alates laste sünnist pole olnud, sest lapsed on elu keskpunkt. Isegi laste magades olen istunud lihtsalt ja neid pikalt vaadanud, et mitte ühtki hetke kaotsi lasta. Laste graafik on see, mille järgi on elu seatud: nende viimine, toomine, nende soovid. See on see, mis on elus tähtis. Milleks muidu lapsi saada, kui nad ei ole kõige tähtsamad?

[Külaline]

Ehk on see nii et mõned naudivad rohkem protsessi, tegevust selle nimel, teised tulemust.
Neid esimesi tabab siis tühjusetunne. Teisi eufooria, rahulolu( eksam tehtud)

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

Mis ema see on, kes oma lapsi ei igatse? Miks su sõbranna lapsed sai? Mina olen laste sünnist saadik nendega iga võimaliku hetke veetnud. Aastaid olin kodune, tegelesin lastega hommikust õhtuni (sõna otseses mõttes), kui nad olid väikesed. Mänguväljakutel ka hetkekski ei istunud, vaid tegelesin-mängisin nendega ka seal. Hobisid alates laste sünnist pole olnud, sest lapsed on elu keskpunkt. Isegi laste magades olen istunud lihtsalt ja neid pikalt vaadanud, et mitte ühtki hetke kaotsi lasta. Laste graafik on see, mille järgi on elu seatud: nende viimine, toomine, nende soovid. See on see, mis on elus tähtis. Milleks muidu lapsi saada, kui nad ei ole kõige tähtsamad?

See peab küll nüüd nali olema või kui ei ole, oled haige inimene!

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mina nutan ja paanitsen juba ette, kuigi mul veel mitu aastat selleni aega. Elul siis vist pole enam mõtet, vaevalt siis enam rõõmutunnet saab tunda. Nutan vahel tundide kaupa. Sul siis ilmselt samamoodi?

Sa oled see, kes surelikkuse pärast ulub või on neid imelikke siin mitu?

[Külaline]

Kas uue beebi soov haakub ka selle teemaga? Et lapsed juba suuremad ja nii tahaks veel üht beebit. Et pesa poleks tühi.

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mina nutan ja paanitsen juba ette, kuigi mul veel mitu aastat selleni aega. Elul siis vist pole enam mõtet, vaevalt siis enam rõõmutunnet saab tunda. Nutan vahel tundide kaupa. Sul siis ilmselt samamoodi?

Heldeke, sa suudad ikka igasse teemasse oma halisemisega sisse sõita. Sulle juba öeldi: otsi abi!

[Külaline]

Ehk on see nii et mõned naudivad rohkem protsessi, tegevust selle nimel, teised tulemust.
Neid esimesi tabab siis tühjusetunne. Teisi eufooria, rahulolu( eksam tehtud)

See on õige tähelepanek, tundub tõesti, et see on just nii.

[Külaline]

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

Mis ema see on, kes oma lapsi ei igatse? Miks su sõbranna lapsed sai? Mina olen laste sünnist saadik nendega iga võimaliku hetke veetnud. Aastaid olin kodune, tegelesin lastega hommikust õhtuni (sõna otseses mõttes), kui nad olid väikesed. Mänguväljakutel ka hetkekski ei istunud, vaid tegelesin-mängisin nendega ka seal. Hobisid alates laste sünnist pole olnud, sest lapsed on elu keskpunkt. Isegi laste magades olen istunud lihtsalt ja neid pikalt vaadanud, et mitte ühtki hetke kaotsi lasta. Laste graafik on see, mille järgi on elu seatud: nende viimine, toomine, nende soovid. See on see, mis on elus tähtis. Milleks muidu lapsi saada, kui nad ei ole kõige tähtsamad?

See peab küll nüüd nali olema või kui ei ole, oled haige inimene!

Miks haige?

[Külaline]

Mul on selline meeletu tühjusetunne pärast seda, kui lapsed said suureks ja kolisid pesast välja. Tühja pesa sündroom ja mind on see kuidagi väga raskelt tabanud.

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

Mis ema see on, kes oma lapsi ei igatse? Miks su sõbranna lapsed sai? Mina olen laste sünnist saadik nendega iga võimaliku hetke veetnud. Aastaid olin kodune, tegelesin lastega hommikust õhtuni (sõna otseses mõttes), kui nad olid väikesed. Mänguväljakutel ka hetkekski ei istunud, vaid tegelesin-mängisin nendega ka seal. Hobisid alates laste sünnist pole olnud, sest lapsed on elu keskpunkt. Isegi laste magades olen istunud lihtsalt ja neid pikalt vaadanud, et mitte ühtki hetke kaotsi lasta. Laste graafik on see, mille järgi on elu seatud: nende viimine, toomine, nende soovid. See on see, mis on elus tähtis. Milleks muidu lapsi saada, kui nad ei ole kõige tähtsamad?

Vaesed lapsed: kasvada nii ahistavas keskkonnas ja koos igava emaga, kellel pole isegi mingeid hobisid. Vanemaks saades pole isegi rääkida emaga huvitav.

[Külaline]

Mul on see sündroom juba praegu, kui laps on 16 ja veedab kodus aina vähem aega. Koos teeme väga vähe asju, sest teda huvitavad rohkem sõbrad, reisid jne. Sõbranna rääkis, et issand kui jube, lapsed olid terve suve kuskil ära ja nüüd tulevad varsti koju tagasi, tema neid absoluutselt ei igatse. Mõtlesin, et temal on küll hea, et pole seda tühjusetunnet ja ei tahagi lapsi koju. Üks mu tuttav elab emaga, kuigi on 46. Ma olen tema ema peale ka kade natuke. Saan aru küll, et see pole normaalne.

Mis ema see on, kes oma lapsi ei igatse? Miks su sõbranna lapsed sai? Mina olen laste sünnist saadik nendega iga võimaliku hetke veetnud. Aastaid olin kodune, tegelesin lastega hommikust õhtuni (sõna otseses mõttes), kui nad olid väikesed. Mänguväljakutel ka hetkekski ei istunud, vaid tegelesin-mängisin nendega ka seal. Hobisid alates laste sünnist pole olnud, sest lapsed on elu keskpunkt. Isegi laste magades olen istunud lihtsalt ja neid pikalt vaadanud, et mitte ühtki hetke kaotsi lasta. Laste graafik on see, mille järgi on elu seatud: nende viimine, toomine, nende soovid. See on see, mis on elus tähtis. Milleks muidu lapsi saada, kui nad ei ole kõige tähtsamad?

Vaesed lapsed: kasvada nii ahistavas keskkonnas ja koos igava emaga, kellel pole isegi mingeid hobisid. Vanemaks saades pole isegi rääkida emaga huvitav.

Arvata on, et mees pani nii õudsa naise juurest juba ammu jooksu. Selline keskkond võrdub vaimse vägivallaga.