Arutle Foorum

Kuidas olla terve pikk päev koos inimesega kes lakkamatult räägib. Kohe sõna otseses mõttes. Räägib, räägib ja räägib. Samas arutleda temaga midagi ei saa, kui midagi pääsengi ütlema, siis mõnest minu sõnast genereerib ta otsekohe järjekordse monoloogiteema. Mõne tunniga on hakanud kõrvad huugama, aga nüüd terve päev.

Aga pane kõrvaklapid ja telefonis muusika mängima.

Ei julge teda nii solvata.

Mis segab sul ütlemast, et oleks nüüd veidi vaikuses, sa soovid oma asjadega tegeleda?

Külaline kirjutas: ↑02 Aug 2025 18:54 Kuidas olla terve pikk päev koos inimesega kes lakkamatult räägib. Kohe sõna otseses mõttes. Räägib, räägib ja räägib. Samas arutleda temaga midagi ei saa, kui midagi pääsengi ütlema, siis mõnest minu sõnast genereerib ta otsekohe järjekordse monoloogiteema. Mõne tunniga on hakanud kõrvad huugama, aga nüüd terve päev.

Tulebki otse öelda, et palun tee rääkimises paus.

Mul on selline tuttav. Vahel helistan talle, et midagi öelda, aga enamasti kujuneb meie vestlus tema monoloogiks ja teda peata või midagi vahele öelda on võimatu. Viimasel ajal olen hakanud teda katkestama ja see mõjub. Proovi.

Mul on mees selline. Vahele öelda midagi ei saa, siis ütleb kohe, et las ma lõpetan! Siis ma olengi öelnud, et sorri, aga ma ei suuda seda monoloogi kuulata. Lähen teise tuppa, siis jääb vait.

Vanasti tavatses autoga üksinda pikemat maad sõites mulle helistada ja siis oli jutt umbes selline: "Nii, nüüd ma olen siin X ristmikul, siit, näe, keerab Y-i poole, ma sõidan siit edasi, seal tuleb see bensukas 10 km pärast, see oli see koht, kus ükskord see hea hind oli, ma ei tea, ma lähen äkki vaatan, mis täna on, või ma ei tea, liiklus on päris suur, võibolla peaks otse kohale sõitma ja seal vaatama, näe, üks samasugune auto sõitis praegu mööda nagu sellel naabril, mäletad, see, kes muusikat laseb kogu aeg, nüüd hakkas vihma ka veel sadama, ma ei tea, ma peaks vist uued kojamehed ostma, need vanad on ikka nii..."

Guest kirjutas: ↑02 Aug 2025 22:56 Mul on mees selline. Vahele öelda midagi ei saa, siis ütleb kohe, et las ma lõpetan! Siis ma olengi öelnud, et sorri, aga ma ei suuda seda monoloogi kuulata. Lähen teise tuppa, siis jääb vait.

Vanasti tavatses autoga üksinda pikemat maad sõites mulle helistada ja siis oli jutt umbes selline: "Nii, nüüd ma olen siin X ristmikul, siit, näe, keerab Y-i poole, ma sõidan siit edasi, seal tuleb see bensukas 10 km pärast, see oli see koht, kus ükskord see hea hind oli, ma ei tea, ma lähen äkki vaatan, mis täna on, või ma ei tea, liiklus on päris suur, võibolla peaks otse kohale sõitma ja seal vaatama, näe, üks samasugune auto sõitis praegu mööda nagu sellel naabril, mäletad, see, kes muusikat laseb kogu aeg, nüüd hakkas vihma ka veel sadama, ma ei tea, ma peaks vist uued kojamehed ostma, need vanad on ikka nii..."

Sa kirjutad nii hästi, ei tundugi nii hull kuulamine:)
A vat tahad midagi omalt poolt sinna jutulõime lisada, siis sureb tal kohe käsi ära telefoni hoides või tuleb pissihäda... no heaküll, mis piinad teist oma jutuga... ja siis ta ei luba head aega ka öelda, vaid jätkab samas vaimus lõdvalt tunnikese veel, ei miskit häda

Kui abikaasa siis abikaasa, pole midagi parata. Kas ta on alati nii jutukas olnud?

Selline inimene sobib hästi laste juurde, kes alles õpivad rääkima. Kommenteerib kõike, mida näeb ja teeb.

Guest kirjutas: ↑02 Aug 2025 22:56 Mul on mees selline. Vahele öelda midagi ei saa, siis ütleb kohe, et las ma lõpetan! Siis ma olengi öelnud, et sorri, aga ma ei suuda seda monoloogi kuulata. Lähen teise tuppa, siis jääb vait.

Vanasti tavatses autoga üksinda pikemat maad sõites mulle helistada ja siis oli jutt umbes selline: "Nii, nüüd ma olen siin X ristmikul, siit, näe, keerab Y-i poole, ma sõidan siit edasi, seal tuleb see bensukas 10 km pärast, see oli see koht, kus ükskord see hea hind oli, ma ei tea, ma lähen äkki vaatan, mis täna on, või ma ei tea, liiklus on päris suur, võibolla peaks otse kohale sõitma ja seal vaatama, näe, üks samasugune auto sõitis praegu mööda nagu sellel naabril, mäletad, see, kes muusikat laseb kogu aeg, nüüd hakkas vihma ka veel sadama, ma ei tea, ma peaks vist uued kojamehed ostma, need vanad on ikka nii..."

Vaevalt et mees üleöö selliseks muutus. Ju ta on jutukas alati olnud, küsimus on pigem sinus - miks sa temaga abiellusid, kui tema jutukus häirib?!

kui see inimene sulle ei meeldi, ega sobi, siis ma ei saa aru, miks sa terve pika päeva plaanid temaga koos olla?

Mul istus kunagi Tallinn-Tartu bussis seljataga selline laps kes lakkamatult plädises. Õudus.

Selline asi ei ole jutukus, see on mingi häire.

Ilmselt on sellisel inimesel ATHD mingi vorm, pole lihtsalt diagnoositud. Sellel on nii palju häid, kui ka mitte nii häid avaldusvorme. Igal juhul tuleb leebelt ütelda, et vabanda, aga sa oled nii jutukas, et ma ei suuda keskenduda oma tööle ja mõtetele. Lepite kokku, et räägite mingis konkreetses ajavahemikus. Aga mis probleem see abikaasaga ometigi olla saab, ma küll ei nõustuks istuma telefonis ja kuulama tema looduskirjeldusi. Muud midagi teha pole? Tulekski otse üteda, üks kord solvub, teistel kordadel võtab õppust.

Mul oli kadunud ämm selline. Kui külla läksime, siis lihtsalt rääkis, rääkis ja rääkis. Me talle pahaks ei pannud, kuna elasime erinevates riikides, siis kohtusime väga harva. Saime aru, et tal oli tohutu suhtluspuudus. Tal lihtsalt ei olnud kuude kaupa kellegagi rääkida.

Ma ise ei ole üldse jutukas. Ja vahele kunagi ei sega. Ometigi suhtlen oma peikaga umbes samamoodi nagu siin keegi oma abikaasat kirjeldas. Kui ma autoga sõidan, siis ripume mõlemad telefoni otsas. Midagi olulist meil rääkida ei olegi, aga lihtsalt tahame kontaktis olla. Ja siis ma räägingi, et näe, just jõudsin Pärnu-Jaagupisse, nüüd keeran kohe Tori peale, krt, mingi hull praegu kihutas minust ohtlikult mööda, näed, nüüd hakkas vihma ka veel sadama... Tema siis kirjeldab samamoodi seda, mis tal parasjagu toimub Õnneks meile mõlemale meeldib nii.

Külaline kirjutas: ↑04 Aug 2025 09:42Mul oli kadunud ämm selline. Kui külla läksime, siis lihtsalt rääkis, rääkis ja rääkis. Me talle pahaks ei pannud, kuna elasime erinevates riikides, siis kohtusime väga harva. Saime aru, et tal oli tohutu suhtluspuudus. Tal lihtsalt ei olnud kuude kaupa kellegagi rääkida.

Kas ta elas üksi majas kuskil põlismetsas, et kohe kuude kaupa kellegagi rääkida polnud? Poes ei käinud? Tuttavaid kedagi peale teie ei olnud?

Guest kirjutas: ↑04 Aug 2025 12:03

Külaline kirjutas: ↑04 Aug 2025 09:42Mul oli kadunud ämm selline. Kui külla läksime, siis lihtsalt rääkis, rääkis ja rääkis. Me talle pahaks ei pannud, kuna elasime erinevates riikides, siis kohtusime väga harva. Saime aru, et tal oli tohutu suhtluspuudus. Tal lihtsalt ei olnud kuude kaupa kellegagi rääkida.

Kas ta elas üksi majas kuskil põlismetsas, et kohe kuude kaupa kellegagi rääkida polnud? Poes ei käinud? Tuttavaid kedagi peale teie ei olnud?

Ei olnud tuttavaid jah. Ei elanud põlismetsas, aga kolis linna, kus ei olnud ühtegi tuttavat. Poes käis. Eks seal sai suhelda vaid nii palju, et "tere ja aitäh". Aga sellist inimest, kellega lobiseda, tal ei olnud.

Guest kirjutas: ↑04 Aug 2025 12:09

Guest kirjutas: ↑04 Aug 2025 12:03

Külaline kirjutas: ↑04 Aug 2025 09:42Mul oli kadunud ämm selline. Kui külla läksime, siis lihtsalt rääkis, rääkis ja rääkis. Me talle pahaks ei pannud, kuna elasime erinevates riikides, siis kohtusime väga harva. Saime aru, et tal oli tohutu suhtluspuudus. Tal lihtsalt ei olnud kuude kaupa kellegagi rääkida.

Kas ta elas üksi majas kuskil põlismetsas, et kohe kuude kaupa kellegagi rääkida polnud? Poes ei käinud? Tuttavaid kedagi peale teie ei olnud?

Ei olnud tuttavaid jah. Ei elanud põlismetsas, aga kolis linna, kus ei olnud ühtegi tuttavat. Poes käis. Eks seal sai suhelda vaid nii palju, et "tere ja aitäh". Aga sellist inimest, kellega lobiseda, tal ei olnud.

No kuidas siis nii jutukas inimene endale tuttavaid ei leidnud? Või rääkiski äkki teised surnuks, nii et temast hakati eemale hoidma?