Arutle Foorum

Ma mõtlen, saite tuttavaks. Kui tihti siis kohe alguses hakkasite suhtlema, kas korra nädalas kirja teel, üle päeva telefonitsi, või kuidas teil see asi alguses kujunes? Kaua see nii oli, ja millal ja mismoodi muutus suhtlus tihedamaks?

Sa võid oma lisaküsimused samateemalise postituse alla panna, ei ole vaja igaks küsimuseks eraldi uut postitust luua.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 17:52 Sa võid oma lisaküsimused samateemalise postituse alla panna, ei ole vaja igaks küsimuseks eraldi uut postitust luua.

Sa võiks kasutada võimalust vait olla kui midagi teemasse öelda pole.

Guest kirjutas: ↑13 Juul 2025 17:56

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 17:52 Sa võid oma lisaküsimused samateemalise postituse alla panna, ei ole vaja igaks küsimuseks eraldi uut postitust luua.

Sa võiks kasutada võimalust vait olla kui midagi teemasse öelda pole.

Järgi siis oma reegleid ja ole vait.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 18:12 Järgi siis oma reegleid ja ole vait.

Aga oled sa kooselus?

Guest kirjutas: ↑13 Juul 2025 18:39

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 18:12 Järgi siis oma reegleid ja ole vait.

Aga oled sa kooselus?

Jah, olen abielus.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 18:42 Jah, olen abielus.

Ja kaua siis semmisite enne kui koos elama hakkasite?
Ma ise ei mäleta enam. Midagi suhtlesime, aga kui tihti ei meenu. Ükspäev teine tuli külla ja enam ära ei läinud.

Guest kirjutas: ↑13 Juul 2025 19:01

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 18:42 Jah, olen abielus.

Ja kaua siis semmisite enne kui koos elama hakkasite?
Ma ise ei mäleta enam. Midagi suhtlesime, aga kui tihti ei meenu. Ükspäev teine tuli külla ja enam ära ei läinud.

Ma olen see, kes kurameerimise teemas kirjutas, et teadsime teineteist töö kaudu juba eelnevalt, aga alates sellest, kui rohkem eraviisiliselt suhtlema hakkasime, läks umbes kolm kuud kokkukolimiseni. Abiellusime oma 3. aastapäeval.

Ma ka ei mäleta, kui tihti suhtlesime, igatahes mitte igapäevaselt.

Ma olen see, kes eelmises teemas vastas, et liigselt kiirustas ja punaseid lippe oli. Meespool tahtis ikka koguaeg suhelda aga kuna ma olin nii armunud siis läksin sellega kaasa. Tihtipeale , kui ma õhtuti tööl olin, pidin pool aega temaga telefoni otsas kaasa rippuma. Sisimas tundsin, et tahaks ka oma ruumi. Aga olime nagu sukk ja saabas koos. Ja pikas perspektiivis see oligi hukatus.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 20:39 Sisimas tundsin, et tahaks ka oma ruumi. Aga olime nagu sukk ja saabas koos. Ja pikas perspektiivis see oligi hukatus.

Mis siis pikas perspektiivis oli? Ma ei oska arvatagi, kuna pole nii olnud. Mul vastupidi.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Juul 2025 16:46 Ma mõtlen, saite tuttavaks. Kui tihti siis kohe alguses hakkasite suhtlema, kas korra nädalas kirja teel, üle päeva telefonitsi, või kuidas teil see asi alguses kujunes? Kaua see nii oli, ja millal ja mismoodi muutus suhtlus tihedamaks?

Paari nädalaga on selge, mis inimesega tegu, siis on paras proovida päriselt koos elada.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 21:03

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 20:39 Sisimas tundsin, et tahaks ka oma ruumi. Aga olime nagu sukk ja saabas koos. Ja pikas perspektiivis see oligi hukatus.

Mis siis pikas perspektiivis oli? Ma ei oska arvatagi, kuna pole nii olnud. Mul vastupidi.

Ma olin vang. Ma ei saanud üldse omaette aega. Ja eks see ta plaan oligi, et kõik mu sõbrad ja ka pereliikmed ära kaoks.
Alguses oli see nagu natuke armas, et 24/7 tahtis koos olla. Et nii õudsalt armastab mind. Aga üsna pea sain aru, et see oli selleks, et minu üle võimutseda. Ta pidas mind oma omandiks.

Peale kohtumist suhtlesime igapäevaselt, nii telefoni teel kui ka messengeris. Kuna elasime ja töötasime erinevates linnades, siis kohtusime mõnel päeval nädalas. Kokku kolisime 4 kuud hiljem. Tänaseks oleme abiellunud ja saanud 2 last.
Ma ei kujutaks ette, et endale väga huvipakkuva inimesega viitsiksin kord nädalas kirja või telefoni teel suhelda. On olnud selliseid suhtluseid ka aga siis ma polegi olnud väga huvitatud.

Ma olin vang. Ma ei saanud üldse omaette aega. Ja eks see ta plaan oligi, et kõik mu sõbrad ja ka pereliikmed ära kaoks.
Alguses oli see nagu natuke armas, et 24/7 tahtis koos olla. Et nii õudsalt armastab mind. Aga üsna pea sain aru, et see oli selleks, et minu üle võimutseda. Ta pidas mind oma omandiks

Mul on ka üks selline suhe olnud. Paraku olin siis veel nii noor ja rumal (läksime kokku, kui olin 19), et talusin seda kammajaad päris pikalt, mis armukadedusega kaasnes. Kui ma näiteks emal külas olles või ülikoolis (teises linnas) loengus istudes kohe sõnumitele ei vastanud, siis hakkas järjest kõnedega pommitama. Pidev kirjutamine oli ka ainult puhtalt kontrollimise eesmärgil. Sellest peale on mul allergia igasuguste küljesrippujate suhtes, kes ei lase hingata. Ma võin kokku saades vestelda ja kuulata tundide kaupa, aga telefoni teel (kirjutamine või helistamine) pole minu jaoks.

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 20:39 Ma olen see, kes eelmises teemas vastas, et liigselt kiirustas ja punaseid lippe oli. Meespool tahtis ikka koguaeg suhelda aga kuna ma olin nii armunud siis läksin sellega kaasa. Tihtipeale , kui ma õhtuti tööl olin, pidin pool aega temaga telefoni otsas kaasa rippuma. Sisimas tundsin, et tahaks ka oma ruumi. Aga olime nagu sukk ja saabas koos. Ja pikas perspektiivis see oligi hukatus.

No seda minagi mõtlen, et peaks alguses see asi aeglaselt liikuma, sellepärast ma selle teemagi tegin, et kuidas teistel on olnud. Huvitav on lugeda, kui suhe on õnnestunud, kui aeglaselt siis asi liikuma hakkas. Ja vastupidi, kui läks aia taha, kas hakkas kohe alguses end peale pressima (nagu tsiteeritavast postitusest lugeda saab). Oma ruum peab olema ja ma nagunii introvertne, tihti ei taha suhelda. Ise mõtlen, et 1-2 korda nädalas ja aitab küll. Et pärastpoole, kui ära harjub, siis ehk tihedamalt.

Tolmukübe kirjutas: ↑14 Juul 2025 10:12 No seda minagi mõtlen, et peaks alguses see asi aeglaselt liikuma, sellepärast ma selle teemagi tegin, et kuidas teistel on olnud. Huvitav on lugeda, kui suhe on õnnestunud, kui aeglaselt siis asi liikuma hakkas.

Seda ka. Aga mind huvitab hoopis, et kuidas asi üldse liikuma hakkas või mis moodi liikuma hakkaks.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Juul 2025 16:46 Ma mõtlen, saite tuttavaks. Kui tihti siis kohe alguses hakkasite suhtlema, kas korra nädalas kirja teel, üle päeva telefonitsi, või kuidas teil see asi alguses kujunes? Kaua see nii oli, ja millal ja mismoodi muutus suhtlus tihedamaks?

Kooli ühikas tekkis selline sõprade grupp, kus me koos tegutsesime. Sealt arenes asi edasi ja tutvumisest abieluni läks natuke üle aasta. Koos hakkasime elama peale abiellumist.

Külaline kirjutas: ↑14 Juul 2025 13:58 Kooli ühikas tekkis selline sõprade grupp, kus me koos tegutsesime. Sealt arenes asi edasi ja tutvumisest abieluni läks natuke üle aasta. Koos hakkasime elama peale abiellumist.

Kas sel ajal ei tohtinud enne abiellumist koos elada?
Kas pulmaööl tehti esimest korda asja?

Tolmukübe kirjutas: ↑14 Juul 2025 10:12

Külaline kirjutas: ↑13 Juul 2025 20:39 Ma olen see, kes eelmises teemas vastas, et liigselt kiirustas ja punaseid lippe oli. Meespool tahtis ikka koguaeg suhelda aga kuna ma olin nii armunud siis läksin sellega kaasa. Tihtipeale , kui ma õhtuti tööl olin, pidin pool aega temaga telefoni otsas kaasa rippuma. Sisimas tundsin, et tahaks ka oma ruumi. Aga olime nagu sukk ja saabas koos. Ja pikas perspektiivis see oligi hukatus.

No seda minagi mõtlen, et peaks alguses see asi aeglaselt liikuma, sellepärast ma selle teemagi tegin, et kuidas teistel on olnud. Huvitav on lugeda, kui suhe on õnnestunud, kui aeglaselt siis asi liikuma hakkas. Ja vastupidi, kui läks aia taha, kas hakkas kohe alguses end peale pressima (nagu tsiteeritavast postitusest lugeda saab). Oma ruum peab olema ja ma nagunii introvertne, tihti ei taha suhelda. Ise mõtlen, et 1-2 korda nädalas ja aitab küll. Et pärastpoole, kui ära harjub, siis ehk tihedamalt.

Tegelikult ka heatahtlikult armunud tahavad esialgu ikka päris palju koos olla. Iga vaba hetk ma ütleks. Ma olen ise ka ülimalt introvertne aga esimese 3,4,5 kuud kindlasti tahaks koguaeg koos olla. Armununa üldiselt mõlemapoolselt on see tahtmine. Ja tegelikult selle aja jooksul tuleb välja ka üsna suur osa inimese päris olemusest.
Ma see keda tsiteerid.
Oma kogemuse põhjal ütleks, et vähemalt 6kuud- 1aasta võiks ikka niiöelda kurameerida.
Aga samas ma tean ka paljusid tuttavaid, kellel on ka kõik kiirelt toimunud ja sobivad kokku ning elavadki pikalt harmooniliselt koos.
Mul oli esimene armastus ja see pimestas palju. Ma päriselt ka märkasin neid punaseid lippe kohe alguses. Mõistus teadis, et ei ole sobiv inimene aja no südant on väga raske sundida. Ma olin 23 aastane, issi probleemide(armastuse näljas) ja ilma igasuguse peikakogemuseta nooruk. Alguses arvasin, et armastus peabki nii raske ja keetuline olema. Nüüd aga tean, et nii see pole.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Juul 2025 16:46 Ma mõtlen, saite tuttavaks. Kui tihti siis kohe alguses hakkasite suhtlema, kas korra nädalas kirja teel, üle päeva telefonitsi, või kuidas teil see asi alguses kujunes? Kaua see nii oli, ja millal ja mismoodi muutus suhtlus tihedamaks?

Enne kooselu suhtlesime ikka iga päev.