Arutle Foorum

Mu lapsel on tõsine kaalumure. KMI järgi on ta rasvunud. Oleme aastaid selle teemaga võidelnud, aga asi läheb aina hullemaks.

Käisime perearsti juures. Millegipärast oma perearsti juurde ma ei ole aastaid saanud. Alati võtab keegi teine vastu. Sel korral sattus arstiks väga nooruke arstineiu. Ilmselgelt alles arstiks õppimas. Rääkisime mure ära. Tegime ka analüüsid.

Paari päeva pärast helistab arst tagasi. Ütles, et pidas ka kolleegiga nõu ja kirjutas lapsele antidepressandid. Ma ei osanud kohe reageerida. Ja üldisel ma ei ole arstidele vastu vaidleja. Tegingi nii, nagu kästud. Ostsin antidepressandid välja. Ehkki üldse aru ei saa, miks ta peab neid võtma, kui tal depressiooni üldse ei ole. Lootsin siis, tablettide infolehelt tuleb välja, et sel on näiteks kõrvaltoimena kaalualandus - tean, et mõned antidepressandid on sellise kõrvaltoimega. Ka nendel tablettidel on see kõrvaltoime, aga kirjeldatud kui "üliharv" kõrvaltoime.

Nüüd on laps kuu aega neid võtnud. Kaalu osas mõistagi midagi muutunud ei ole. Täitsa nõutu olen.

Ma ei saa aru, miks talle süste ei määratud. Kuskilt siit hiljaaegu lugesin, et üks alandas Ozempicuga oma kaalu 65-kilolt 47-kiloni. Aga 105 kilosele ei saa seda rohtu.

Tean, et ma pean sellest kõigest arstiga rääkima - teengi seda varsti, aga tahtsin enda mure lihtsalt siia ka ära kirjutada.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:15 Mu lapsel on tõsine kaalumure. KMI järgi on ta rasvunud. Oleme aastaid selle teemaga võidelnud, aga asi läheb aina hullemaks.

Käisime perearsti juures. Millegipärast oma perearsti juurde ma ei ole aastaid saanud. Alati võtab keegi teine vastu. Sel korral sattus arstiks väga nooruke arstineiu. Ilmselgelt alles arstiks õppimas. Rääkisime mure ära. Tegime ka analüüsid.

Paari päeva pärast helistab arst tagasi. Ütles, et pidas ka kolleegiga nõu ja kirjutas lapsele antidepressandid. Ma ei osanud kohe reageerida. Ja üldisel ma ei ole arstidele vastu vaidleja. Tegingi nii, nagu kästud. Ostsin antidepressandid välja. Ehkki üldse aru ei saa, miks ta peab neid võtma, kui tal depressiooni üldse ei ole. Lootsin siis, tablettide infolehelt tuleb välja, et sel on näiteks kõrvaltoimena kaalualandus - tean, et mõned antidepressandid on sellise kõrvaltoimega. Ka nendel tablettidel on see kõrvaltoime, aga kirjeldatud kui "üliharv" kõrvaltoime.

Nüüd on laps kuu aega neid võtnud. Kaalu osas mõistagi midagi muutunud ei ole. Täitsa nõutu olen.

Ma ei saa aru, miks talle süste ei määratud. Kuskilt siit hiljaaegu lugesin, et üks alandas Ozempicuga oma kaalu 65-kilolt 47-kiloni. Aga 105 kilosele ei saa seda rohtu.

Tean, et ma pean sellest kõigest arstiga rääkima - teengi seda varsti, aga tahtsin enda mure lihtsalt siia ka ära kirjutada.

Tahtsid lapsele süste? Kui vana ta on siis ja kui palju kaalub?

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:54
Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:15 Mu lapsel on tõsine kaalumure. KMI järgi on ta rasvunud. Oleme aastaid selle teemaga võidelnud, aga asi läheb aina hullemaks.

Käisime perearsti juures. Millegipärast oma perearsti juurde ma ei ole aastaid saanud. Alati võtab keegi teine vastu. Sel korral sattus arstiks väga nooruke arstineiu. Ilmselgelt alles arstiks õppimas. Rääkisime mure ära. Tegime ka analüüsid.

Paari päeva pärast helistab arst tagasi. Ütles, et pidas ka kolleegiga nõu ja kirjutas lapsele antidepressandid. Ma ei osanud kohe reageerida. Ja üldisel ma ei ole arstidele vastu vaidleja. Tegingi nii, nagu kästud. Ostsin antidepressandid välja. Ehkki üldse aru ei saa, miks ta peab neid võtma, kui tal depressiooni üldse ei ole. Lootsin siis, tablettide infolehelt tuleb välja, et sel on näiteks kõrvaltoimena kaalualandus - tean, et mõned antidepressandid on sellise kõrvaltoimega. Ka nendel tablettidel on see kõrvaltoime, aga kirjeldatud kui "üliharv" kõrvaltoime.

Nüüd on laps kuu aega neid võtnud. Kaalu osas mõistagi midagi muutunud ei ole. Täitsa nõutu olen.

Ma ei saa aru, miks talle süste ei määratud. Kuskilt siit hiljaaegu lugesin, et üks alandas Ozempicuga oma kaalu 65-kilolt 47-kiloni. Aga 105 kilosele ei saa seda rohtu.

Tean, et ma pean sellest kõigest arstiga rääkima - teengi seda varsti, aga tahtsin enda mure lihtsalt siia ka ära kirjutada.
Tahtsid lapsele süste? Kui vana ta on siis ja kui palju kaalub?

Pikkus 178 ja kaal 105.

Mille alusel arst antidepressandid määras? Need on siiski mõeldud tõsiste vaimsete häirete raviks. Niisama neid välja kirjutada ei tohi, eriti mitte lapsele. Sest kunagi ei tea, kuidas arenev aju antidepressantidele reageerib - kas see mõjub hästi, ei tee mitte midagi - ei head ega halba, või hoopiski kahjustab aju. Ka mitte ükski arst ei tea seda, vaid nad lihtsalt eksperimenteerivad. AD-de kasulikkus lastel ei ole tõestatud, olen näinud protsente, ja kasutegur polnud mainimist väärt.

Minu lapsele kirjutati ka AD-d välja, ilma ainsagi analüüsita, kohe esimesel kohtumisel. Probleemiks olid pubekaeaga seotud tembutamised. Nüüd, mil laps sai täiskasvanuks, võin nentida, et neist polnud mitte kõige vähimatki kasu. Pigem tundub selle lapse perele (kuna tunneme ja näeme teda kõige rohkem), et just AD-d keerasid ta arenevas ajus asjad päriselt tuksi.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:55
Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:54
Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 11:15 Mu lapsel on tõsine kaalumure. KMI järgi on ta rasvunud. Oleme aastaid selle teemaga võidelnud, aga asi läheb aina hullemaks.

Käisime perearsti juures. Millegipärast oma perearsti juurde ma ei ole aastaid saanud. Alati võtab keegi teine vastu. Sel korral sattus arstiks väga nooruke arstineiu. Ilmselgelt alles arstiks õppimas. Rääkisime mure ära. Tegime ka analüüsid.

Paari päeva pärast helistab arst tagasi. Ütles, et pidas ka kolleegiga nõu ja kirjutas lapsele antidepressandid. Ma ei osanud kohe reageerida. Ja üldisel ma ei ole arstidele vastu vaidleja. Tegingi nii, nagu kästud. Ostsin antidepressandid välja. Ehkki üldse aru ei saa, miks ta peab neid võtma, kui tal depressiooni üldse ei ole. Lootsin siis, tablettide infolehelt tuleb välja, et sel on näiteks kõrvaltoimena kaalualandus - tean, et mõned antidepressandid on sellise kõrvaltoimega. Ka nendel tablettidel on see kõrvaltoime, aga kirjeldatud kui "üliharv" kõrvaltoime.

Nüüd on laps kuu aega neid võtnud. Kaalu osas mõistagi midagi muutunud ei ole. Täitsa nõutu olen.

Ma ei saa aru, miks talle süste ei määratud. Kuskilt siit hiljaaegu lugesin, et üks alandas Ozempicuga oma kaalu 65-kilolt 47-kiloni. Aga 105 kilosele ei saa seda rohtu.

Tean, et ma pean sellest kõigest arstiga rääkima - teengi seda varsti, aga tahtsin enda mure lihtsalt siia ka ära kirjutada.
Tahtsid lapsele süste? Kui vana ta on siis ja kui palju kaalub?
Pikkus 178 ja kaal 105.

Aga kui vana ta on? Antidepressantide koha pealt muidugi. ei oska öelda, kas see oli õigustatud, aga ega süstid mingi parem lahendus ei ole. Alaealisel oleks ikka vaja toitumisnõustamist, et keegi iga päev toidu valmis teeks, liiguks ja ei sööks rämpsu. Kui tegemist on teismelise poisiga, siis neil langeb tegelikult väga hästi kaal, enda poiss oli ka trulla, aga kui võtsime perega asja käsile, tegin talle kõik toidud, ka magustoidud jne, valvasin, et sööks ilusti kõhu alati täis tervislikku toitu, mis talle ka maitses, siis läks kaal hästi alla. Kui kaalust alla sai, siis hakkas ka trenn meeldima, enne ei jaksanud midagi teha, siis oli trenn ebameeldiv. Meie kasutasime fitlapi programmi. Kusjuures ise ma sellega alla ei võtnud mitte midagi.

Kui paksud või peenikesed on lapse isa ja ema?

Täpsustan, et tegemist ei ole siiski alaealisega, vaid noore, täiskasvanud inimesega.

Mina ja mees oleme terve elu olnud saledad. Kõik pere ülejäänud kolm last on ka terve elu olnud saledad. Kodus teeme alati korralikku ja täisväärtuslikke toite. Supid, praed, pudrud... Aga ta suudab end ka sellisest toidust üle õgida. Küpsetisi ja magustoite ei tee ma kunagi.

Eks mõnikord on ta söönud ka krõpse või pelmeene, aga mitte rohkem kui mõni teine noor.

Eks mõnikord on ta söönud ka krõpse või pelmeene, aga mitte rohkem kui mõni teine noor.

Aga teie ei saa sellest lähtuda, et teised söövad krõpse ja joovad cocat, aga midagi ei juhtu. Suurem osa noori söövadki jubedat rämpsu ja on saledad. Kui ma vaatan üht oma poega, no see sööb absoluutselt kõike, väga palju ja on sale, teeb trenni, kõik on hästi. Aga teisel on kaaluprobleem väiksest saadik. Mäletan, kui käisime temaga väljas söömas, seal oli üks välismaalaste perekond, sõid friikaid, hamburgerit ja muud rämpsu, meie võtsime salatit. Siis ta ültes, et nii ebaõiglane, nemad on saledad ja söövad maitsvat toitu, aga meie sööme salatit. Aga elu polegi õiglane, mõni joob eluaeg suures koguses alkoholi, ei saa temast joodikut, aga teisest saab. Ka kodutoit võib olla väga kaloririkas, mida saab lihtsate nippidega muuta, samas võib ka küpsetis või magustoit olla tervislik. Näiteks kotletid, kartulipuder ja mingi kaste võib olla nii kaloririkas toit, et igasugused hamburgerid kahvatuvad selle kõrval, aga inimesed ise arvavad, et söövad tervislikult.

Olid sa selle noore täiskasvanuga visiidil kaasas?
Vb oli tema(lapse enda) jutus mingi põhjus, mis pani arsti mõtlema, et ad-d on õigustatud ja noor vaevleb masenduses ja sellest ka ülesöömine.

õigem oleks saada saatekiri endokrinoloogile.
Süstid tunduvad ikka koige viimane abinõu - dieedi ning trenniga peaks kindlalt päris palju alla votma ju. Sa ei pruugi teada, mida laps väljaspol kodu sööb.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:47 õigem oleks saada saatekiri endokrinoloogile.
Süstid tunduvad ikka koige viimane abinõu - dieedi ning trenniga peaks kindlalt päris palju alla votma ju. Sa ei pruugi teada, mida laps väljaspol kodu sööb.

Kõigepealt peaks loomulikult proovima ise kaalust maha võtta, noortel meestel langeb kaal tunduvalt paremini kui keskealistel ja väga kiirelt tuleb eduelamus. Nad saavad juba niigi päris palju süüa ja selle kaloritehulgaga, mis nad kulutavad, saab süüa kõhu korralikult täis. Asi on ainult õigetes valikutes. Minu ema näiteks ei tea toitumisest väga midagi ja minu trullakale pojale pakkus alati tema arust "täisväärtuslikku kodutoitu). Selleks olid lasanjed, makaronid hakklihaga, kotletid kartulipudruga, seapraad ahjukartuliga, kõrvale salatid rohke majoneesiga. Sellisest toidust on väga lihtne paksuks minna. Ka puder on väga kalorirohke toit, kui sinna lisada palju piima, võid, süüa suure hulga moosi ja võiga.

Lisaks veel ka seda, et ega Ozempicuga ka maha ei võta, kui toitumist ei muuda. Mõni võtab näiteks juurdegi, sest siis on isu halvem ja hakkab söömagi rohkem kommi, krõpse, saiakesi, sest supid ja salatid enam üldse ei maitse.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:09
Eks mõnikord on ta söönud ka krõpse või pelmeene, aga mitte rohkem kui mõni teine noor.
Aga teie ei saa sellest lähtuda, et teised söövad krõpse ja joovad cocat, aga midagi ei juhtu. Suurem osa noori söövadki jubedat rämpsu ja on saledad. Kui ma vaatan üht oma poega, no see sööb absoluutselt kõike, väga palju ja on sale, teeb trenni, kõik on hästi. Aga teisel on kaaluprobleem väiksest saadik. Mäletan, kui käisime temaga väljas söömas, seal oli üks välismaalaste perekond, sõid friikaid, hamburgerit ja muud rämpsu, meie võtsime salatit. Siis ta ültes, et nii ebaõiglane, nemad on saledad ja söövad maitsvat toitu, aga meie sööme salatit. Aga elu polegi õiglane, mõni joob eluaeg suures koguses alkoholi, ei saa temast joodikut, aga teisest saab. Ka kodutoit võib olla väga kaloririkas, mida saab lihtsate nippidega muuta, samas võib ka küpsetis või magustoit olla tervislik. Näiteks kotletid, kartulipuder ja mingi kaste võib olla nii kaloririkas toit, et igasugused hamburgerid kahvatuvad selle kõrval, aga inimesed ise arvavad, et söövad tervislikult.

Olen nõus su jutuga. Kodutoit võib ka olla kaloririkas. Ja üldiselt ongi. Tahtsin lihtsalt öelda, et ma tegelikult pingutan väga söögitegemisega. Et ma ei ole mugav lapsevanem, kes on oma lapsi poolfabrikaatide või burgerite peal üles kasvatanud.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:20 Olid sa selle noore täiskasvanuga visiidil kaasas?
Vb oli tema(lapse enda) jutus mingi põhjus, mis pani arsti mõtlema, et ad-d on õigustatud ja noor vaevleb masenduses ja sellest ka ülesöömine.

Olin kaasas. Ta ei rääkinud arstile midagi, mis võiks panna arvama, et tal on masendus või depressioon.

Ülesöömine on tal terve elu olnud, mitte hiljuti tekkinud.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:47 õigem oleks saada saatekiri endokrinoloogile.
Süstid tunduvad ikka koige viimane abinõu - dieedi ning trenniga peaks kindlalt päris palju alla votma ju. Sa ei pruugi teada, mida laps väljaspol kodu sööb.

Oleme käinud. Kõik korras. Veresuhkur, kilpnääre - kõik on korras.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 14:09
Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:20 Olid sa selle noore täiskasvanuga visiidil kaasas?
Vb oli tema(lapse enda) jutus mingi põhjus, mis pani arsti mõtlema, et ad-d on õigustatud ja noor vaevleb masenduses ja sellest ka ülesöömine.
Olin kaasas. Ta ei rääkinud arstile midagi, mis võiks panna arvama, et tal on masendus või depressioon.

Ülesöömine on tal terve elu olnud, mitte hiljuti tekkinud.

Miks sa oled täiskasvanud inimesega arsti juures kaasas?

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 14:09
Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2025 13:20 Olid sa selle noore täiskasvanuga visiidil kaasas?
Vb oli tema(lapse enda) jutus mingi põhjus, mis pani arsti mõtlema, et ad-d on õigustatud ja noor vaevleb masenduses ja sellest ka ülesöömine.
Olin kaasas. Ta ei rääkinud arstile midagi, mis võiks panna arvama, et tal on masendus või depressioon.

Ülesöömine on tal terve elu olnud, mitte hiljuti tekkinud.

Võib-olla siis arst vaatas, et ilmsalt pole inimesel sotsiaalseid suhteid, ei suhtle eakaaslastega, on passiivne, kui käib emaga arsti juures, elab ema juures. Ilmselt sellest järeldas, et ta on õnnetu. Paksud lapsed jäävadki paljust kõrvale, neil on kehv enesehinnang, tööle saavad kehvemini, pole suhteid, eakaaslaste seas pole populaarsed jne. Võib-olla sellest ise järeldas, et ta on õnnetu. Kuu ajaga muidugi ei hakka antidepressandid veel ka korralikult mõjuma. "Laps" alustagu siis sellest, et hakaku aktiivsemalt elama, jalutamas käima, arvutis ei tohiks istuda. Millega ta muidu tegeleb üldse?

Aga vaata lapse digiloost, seal peab ometigi kirjas olema MIKS antidepressandid välja kirjutati.

No kui ema käib täiskasvanud tütrega arsti juures.... ega see normaalne pole, ja poleks ime, kui tütar depressioonis, mingit isiklikku elu tal pole, ema ütleb, kuidas asjad peavad olema.

Eks ema mure on arusaadav.

Aga mulle nüüd jääb mulje, et ema on pettunud, et laps Ozempicu süste ei saanud.

Välja on koorunud, et testid on korras ja ülesöömine on olnud probleemiks väikesest peale.
Sellisel juhul ma saan aru, miks perearst AD välja kirjutas.

TA võik pigem siis valgustada ka, kui palju on püütud liikumise ja dieediga kehakaalu hallata.

Ilmselt peaks sammud seadma hoopis päris haigla toitumisnõustaja poole, et ülesöömist vältida.

Õige toitumiskavaga saab nautida ka kodus tehtud "rämpstoitu" ja ka magusat.

Arutle Foorum

Kas arst eksis?

Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?

Re: Kas arst eksis?