Prügi sorteerimine on nii f... tüütu

[Külaline]

Jah, sorteerin kohusetundlikult prügi, aga see on minu jaoks nii kohutavalt tüütu kohustus. Elame korteris ja no ei ole ruumi kümne erineva prügikasti jaoks! Ainüksi papi ja plastiku sorteerimine võtab füüsiliselt palju ruumi. Aga lisaks sellele on veel klaas, metallist konservikarbid, olmeprügi, toidujäätmed, patareid jne. jne. Ei lähe ju iga üksikut asja kohe õue suurde majakonteinerisse ära viskama, ikka on vaja neid mõnda aega köögis hoiustada. Valamukappi mahub mul täpselt neli erinevas suuruses konteinerit, rohkem konteinereid pole kuhugi paigutada. Täiega nõme!

[Külaline]

Jah, sorteerin kohusetundlikult prügi, aga see on minu jaoks nii kohutavalt tüütu kohustus. Elame korteris ja no ei ole ruumi kümne erineva prügikasti jaoks! Ainüksi papi ja plastiku sorteerimine võtab füüsiliselt palju ruumi. Aga lisaks sellele on veel klaas, metallist konservikarbid, olmeprügi, toidujäätmed, patareid jne. jne. Ei lähe ju iga üksikut asja kohe õue suurde majakonteinerisse ära viskama, ikka on vaja neid mõnda aega köögis hoiustada. Valamukappi mahub mul täpselt neli erinevas suuruses konteinerit, rohkem konteinereid pole kuhugi paigutada. Täiega nõme!

Mul mahub valamukappi 3 väikest prügikasti (olme, pakend, bio), ei ole hullu. Klaasile, taarale, paberile-papile jm eraldasin valamukapi kõrval oleva kapi, kus muidu asus suurem köögitehnika, aga neile tekitasin jällegi omakorda uue koha. Patareisi jm ohtikku jäädet ei teki nii palju, et sellel peaks olema eraldi konteiner, kogun väikesesse kotti ja viin ära u kord aastas. Mul täiesti teistsugune kogemus, prügi sorteerimine on tegelikult oluliselt lihtsam, kui ma arvasin. Ainuke keeruline faktor oli esialgu lastele selgeks teha mis kuhu käib aga praeguseks teab isegi lasteaialaps täpselt mida kuhu visata.

[Külaline]

Lugesin just eile err st artiklit et enamus plastikprügist läheb ikkagi põletamisele. Probleem on taastootmise omahinnas. Igasugu seguplastikmaterjale ei saa taaskasufada. Nii et kas sel kõigel tegelikult on ikka mõtet. Ise elan välismaal.ja sorteerimw juba aastaid kohustuslikus korras . Aga pole kindel kuhu see prügi läheb..

[Külaline]

on jah jube tüütu, aga vajalik.
Korter, valamukapis Ikea prügikastid - pakendile suur, segaprügile keskmine ja biojäätmele samasugune aukudega. Segaprügi tekib väga vähe, teisi tühjendan kord nädalas.
Paber-papp on eraldi korvis ja klaasi tekib vähe. Taarapunkti viidavat taarat ei teki üldse - kui siis paar tk aastas.

[Külaline]

Meie elame eramajas. Köögis on kaks prügikasti: olmeprügi ja biojäätmed. Olmeprügi jaoks tellime 2 korda kuus konteineritühjenduse. Biojäätmed kallame koduaeda, kus meil on isetehtud kompostipeenrakast. (Biokomposter sai ka kunagi selle lolluskampaania sunnil ostetud, kuid tolku tast ei ole.) Sahvris seisab üks suur riidest poekott, kuhu kogume purgisupipurgid ja klaaspudelid, samuti konservid ja need viime umbes korra kuus vastavasse kogumispunkti. Põlev materjal (ajalehed, papp) läheb ahjukütmiseks.

[Külaline]

Terve see kliima paanika on nii mõttetu.

[Külaline]

Prügi mitte sorteerides me võidame toas vaid ruumi nende kastide paigutuse arvelt.
Kui ei sorteeri, siis tuleb ikka käia õues selle prügikasti vahet, sest üldprügi saaks selle võrra kiiremini täis.
. Nüüd vist saab trahvi ka juba, kui ei sorteeri....

[Külaline]

Selmet udjata inimesi, et miks nood oma prügi sajasse erinevasse konteinerisse ei jaota, tasuks vaadata kaupmeeste poole ja tunda huvi, mis pagana pärast peavad kõikvõimalikud pakendid nii tohutu suured olema? On üsna tavaline osta nt kosmeetikapoest mingi kreem, millel ümber pakend, mis kreemipurgist endast kaks korda suurem. Laste sünnipäevade järel oleme olnud terve perega elutoas, lauale tõstetud isa tööriistakast kruvikeerajate ja kääride ja haamritega, kakkudes lahti sünnipäevaks saadud mänguasjade pakendeid. Näiteks Barbie nuku pakendit oli võimatu avada ilma kääride ja kruvikeerajata!

[Barbara]

Lugesin just eile err st artiklit et enamus plastikprügist läheb ikkagi põletamisele. Probleem on taastootmise omahinnas. Igasugu seguplastikmaterjale ei saa taaskasufada. Nii et kas sel kõigel tegelikult on ikka mõtet. Ise elan välismaal.ja sorteerimw juba aastaid kohustuslikus korras . Aga pole kindel kuhu see prügi läheb..

Jah, see on tõsi, see on see "rohepesu". Inimesed veel pesevad pakendeid jne, mis tegelikult lähevad kõik põletamisele. Taanis on nt suur prügipõletustehas CopenHill https://www.youtube.com/watch?v=pOqocj2h6EM , mille tipus on suusamägi, aga sisu on soojusenergiajaam, mis kasutab (plastiku)prügi. Kodumajapidamisest pärit pakendid on liiga erinevad ja ka mustad, et sellest midagi ümber töödelda saaks ja isegi kui saab, on see "downcycling" ehk tehakse aiamööblit jms, mis lõpuks ikkagi prügiks saab. Metall võetakse pakendiprügist välja, klaas ja paber töödeldakse palju edukamalt ümber. Riided ja muu segaprügi saab põletada- aga see on ju parem kui kivisüsi, puu, gaas jms.

[Külaline]

Seoses selle teemaga küsin,kuidas on õige- kas pakend tuleb mustast kotist välja valada või võib koos kotiga toppida konteinerisse?

[Külaline]

kõige nõmedamad on ravimipakendid - no milleks 10 tabletikest purgi põhja peal ja siis 5x samapalju tühja ruumi? Pluss muidugi papist pakend veel ümber.
Või tabletid ühekaupa fooliumlehtedel - 7 tabletti reas ning 3 nö tühja kohta. No pangu lahtiselt ühte purki kõik 35 tabletti!
Vitamiine ostan alati valides paugi, kus kõik lahtiselt sees.

[Külaline]

Isenesest saaks sorteerimisega hakkama, aga põhjus, miks sorteerida ei taha, on see, millest Krister Paris eile kirjutas: tegelikult keegi hoolega eraldi kogutud pakendeid ümber ei töölte, kõik läheb ühte katlasse põletamisele. Tähendab - pole mõtet tühja tööd teha. Ehk kunagi tulevikus (kui tekitatakse võimekkus pakenditega midagi tarka teha) tekib mõte pakendid eraldi sorteerida.

Eraldi panen kompostitava materjali (ise kompostime), klaasi, paberi/papi (kütame ära).

[Külaline]

Kauplustel peaks endil olema prügisorteerimise võimekus. Pean silmas, et näiteks ostes mänguasja, võib ostja pakendi samasse kohta tagasi viia. Pood siis eraldab papi ja plastiku jne. Eriti tahaks poodi tagasi viia koduelektroonika ümbrised.
Jalanõude pappkarbid jätan juba mõnda aega poodi.
Tõesti alustaks ülepakendamise lõpetamisest. Siis looks võimalused pakendi ümbertöötlemiseks ja alles siis hakkaks tarbijal kõri pigistama.

[Külaline]

Kauplustel peaks endil olema prügisorteerimise võimekus. Pean silmas, et näiteks ostes mänguasja, võib ostja pakendi samasse kohta tagasi viia. Pood siis eraldab papi ja plastiku jne. Eriti tahaks poodi tagasi viia koduelektroonika ümbrised.
Jalanõude pappkarbid jätan juba mõnda aega poodi.
Tõesti alustaks ülepakendamise lõpetamisest. Siis looks võimalused pakendi ümbertöötlemiseks ja alles siis hakkaks tarbijal kõri pigistama.

Mis mõte oleks pakendi tagasi viimisel? Ma mõtlen,kas ma seda viitsiks...see on ju ka eraldi käik kohe.

[Külaline]

See on veider jaa. Ma ei ela Eestis ja siin on sorteerimine ammu enne Eestit nö popp ja tavapärane.

Eile siis nägin, kuidas prügiauto valas ühte autosse plastiku, metalli ja klaasi. Konteinerid kõik on eraldi. Mis mõte sellel siis on, kui kõik segi omavahel ühte autosse kallatakse nagunii.

[Külaline]

Selmet udjata inimesi, et miks nood oma prügi sajasse erinevasse konteinerisse ei jaota, tasuks vaadata kaupmeeste poole ja tunda huvi, mis pagana pärast peavad kõikvõimalikud pakendid nii tohutu suured olema? On üsna tavaline osta nt kosmeetikapoest mingi kreem, millel ümber pakend, mis kreemipurgist endast kaks korda suurem. Laste sünnipäevade järel oleme olnud terve perega elutoas, lauale tõstetud isa tööriistakast kruvikeerajate ja kääride ja haamritega, kakkudes lahti sünnipäevaks saadud mänguasjade pakendeid. Näiteks Barbie nuku pakendit oli võimatu avada ilma kääride ja kruvikeerajata!

Kreemide vms. pakendid viskan, kui võimalik, juba kaubanduskeskuses prügikasti - muidu peokott saab nõmedalt täis Ja kodu saab täis Ilma pakendita on ostetud asjad pisikesed ja palju parem koju viia.

Laste mänguasjadel aga on pakendid vist meelega eriti "kuulikindlad" tehtud, et lapsed müügilolevat asja pakendist välja sikutada ja näperdada ei saaks.

[Külaline]

peokott = poekott, tegelikult

[Külaline]

Elan 9-kordses kortermajas, ega sorteeri midagi. Ka patareid ning aegunud ravimid lähevad olmeprügisse, suuremad pappkastid, millega kahjuks kullerid kaupa toovad- kirjutan tellides alati, et soovin pakendamist kilekotti, aga ainult Selver on sellega alati arvestanud- need ei mahu prügikotti ja kuna tükeldada ei viitsi, siis on lihtsam need jah eraldi papikonteinerisse viia.
See prügisorteerimine on mõttetus, niikuinii on prügilas tööl inimesed, kes jäätmete sisu sordivad. Ja ei huvita ka mingi "rohejälg" ning see, mis mõnesaja või-tuhande aasta pärast toimub.

[Külaline]

kirjutan tellides alati, et soovin pakendamist kilekotti, aga ainult Selver on sellega alati arvestanud- need ei mahu prügikotti ja kuna tükeldada ei viitsi, siis on lihtsam need jah eraldi papikonteinerisse viia.

Mul vastupidi - kirjutan Selverile kogu aeg, et soovin kaupa pappkastides, aga saan ikka kilekottides! Prisma toob kastides, need saab tagasi anda. Õnneks meil ruumi on, seisavad järgmise tellimuseni kuuris. Tahaks seda kilekotiuputust vähendada, no ei kulu ka prügikottideks ära.

[Külaline]

See on veider jaa. Ma ei ela Eestis ja siin on sorteerimine ammu enne Eestit nö popp ja tavapärane.

Eile siis nägin, kuidas prügiauto valas ühte autosse plastiku, metalli ja klaasi. Konteinerid kõik on eraldi. Mis mõte sellel siis on, kui kõik segi omavahel ühte autosse kallatakse nagunii.

Elan ka välismaal, nt käib üks prügiauto vahel järel papil ja PMD (plasti-metallpakendikott), AGA sel trumlil on siiski eraldi kohad, kuhu see kallatakse, ei lähe segi. Mõnikord käib kaks autot, mis korjavad siis eraldi. Eestis oli ka skandaal, kui inimesed nägid, kuidas Ragnsellsi(oli?) auto kallas sorditud prügi kokku.