Arutle Foorum

Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 11:45 Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 15:30

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 11:45 Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Aga kui sa tööl ei suhtleks päevad läbi, oleks teise iseloomuga töö või oleksid hoopis kodune, kas sa siis naudiksid tööväliselt üksiolemist?

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 16:36

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 15:30

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 11:45 Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Aga kui sa tööl ei suhtleks päevad läbi, oleks teise iseloomuga töö või oleksid hoopis kodune, kas sa siis naudiksid tööväliselt üksiolemist?

Jah, naudiksin. Ei tea ühtki põhjust, miks tahaksin kodust väljuda ja kellegagi rääkida. Unistustes elaksin üksi kuskil keset metsa, aga kahjuks pole veel miljonäriks saanud.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 15:30

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 11:45 Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Kuidas muidu välimusega on?

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:30
Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Kuidas muidu välimusega on?
[/quote]

Olen suht samasugune. Metsas küll elada ei soovi, või muidu oleksin selle unistuse juba teoks teinud. Mulle sobib mu Tallinna maja.

Välimusel pole ka viga. Ja mis see välimus üldse siis puutub?

Üksindus ja üksildus on kaks eri asja. Ma ise olen üsna introvertne. Lastega saan oma läheduse ja suhtlemisevajaduse 75% kätte. Muidugi jaa aegajalt vajan ka täiskasvanuid oma ellu. Seegi on piisavalt olemas sõbranna ka õe näol.
Kui lastele lisaks füüsiline kontakt mehe näol ka hetkel oleks, siis ma kapseldun ja olen kuri. Ma olin pikas suhtes, mis mind lisaks lapsele tühjaks tõmbas ja nüüd naudin üksi olemist, kui lapsed magavad.
Olengi veider. Ja mulle sobib see.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:34

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:30
Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Kuidas muidu välimusega on?

Olen suht samasugune. Metsas küll elada ei soovi, või muidu oleksin selle unistuse juba teoks teinud. Mulle sobib mu Tallinna maja.

Välimusel pole ka viga. Ja mis see välimus üldse siis puutub?
[/quote]

Koledal pole võimalusi. Ja siis ta räägibki, et üksinda nii tore. Mingit peret pole mul vaja.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:46 Üksindus ja üksildus on kaks eri asja. Ma ise olen üsna introvertne. Lastega saan oma läheduse ja suhtlemisevajaduse 75% kätte. Muidugi jaa aegajalt vajan ka täiskasvanuid oma ellu. Seegi on piisavalt olemas sõbranna ka õe näol.
Kui lastele lisaks füüsiline kontakt mehe näol ka hetkel oleks, siis ma kapseldun ja olen kuri. Ma olin pikas suhtes, mis mind lisaks lapsele tühjaks tõmbas ja nüüd naudin üksi olemist, kui lapsed magavad.
Olengi veider. Ja mulle sobib see.

Vaesed lapsed. Milline eeskuju.

Ma arvan, et kui ma tööl ei käiks, oleks suht üksik inimene. Mul on üks sõbranna, kellega suhtlen kord nädalas umbes. Ja täiskasvanud laps, kellel on oma elu ja kelle ülesanne ei saagi olla minu lõbustamine. Meie suhe on muidu hea.
Miks nii on läinud? Peamine kaugenemine sõpradest sai alguse, kui maale kolisime. Ise olen süüdi, maja oli vana ja kole alguses, ma ei oodanudki kedagi külla. Remont kestis, kuni polnud enam kedagi külla tulemas. Samas uusi tuttavaid ka eriti tekkinud ei ole, naabritega vaid teretame. Pole kuidagi nagu ühiseid jututeemasid. Kokkuvõttes arvan, et ise olen süüdi. Ma pole teab mis hea ja avatud suhtleja vist, kuigi tahaksin olla.

Ma vist oleks ka pigem üksik kui abikaasa mu kõrvalt mingil põhjusel kaoks. Kui sa oled olnud abielus 30+ aastat, siis uue inimesega harjumine ei pruugi üldse lihtne olla. Ma reisides ei taha isegi sõpradega enam tuba jagada, pereliikmetega veel võiks. Ma vajan oma privaattsooni ja rutiine.
Kui ma nüüd noorpõlve tagasi mõtlen, siis 30 aastaselt veidi vähem, aga 40 aastaselt kindlasti rohkem oleks probleemiks enda vajaduste ja rutiinide ühilldamine kaaslase omadega. Et kas minu vajadused ja miuavused kaaluvad üles kaaslase omamine plussid. Ilmselt mida aasta edasi seda vähem.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 22:42

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:46 Üksindus ja üksildus on kaks eri asja. Ma ise olen üsna introvertne. Lastega saan oma läheduse ja suhtlemisevajaduse 75% kätte. Muidugi jaa aegajalt vajan ka täiskasvanuid oma ellu. Seegi on piisavalt olemas sõbranna ka õe näol.
Kui lastele lisaks füüsiline kontakt mehe näol ka hetkel oleks, siis ma kapseldun ja olen kuri. Ma olin pikas suhtes, mis mind lisaks lapsele tühjaks tõmbas ja nüüd naudin üksi olemist, kui lapsed magavad.
Olengi veider. Ja mulle sobib see.

Vaesed lapsed. Milline eeskuju.

Lastele ilmselt sobib see väga hästi, kui ema pühendub neile, mitte ei vea järjest uusi issisid koju või oleks pidevalt ära.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 21:30

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 15:30

Tolmukübe kirjutas: ↑06 Veebr 2025 11:45 Vallalised. Kui palju neid on, naabrite seas, sugulaste seas, sõprade ja kolleegide seas? Mina vaatan oma naabreid ja saan kokku ca 1/3 15 korteri peale, see on suur arv. Ja üksindus pidi XX! sajandi epideemia olema, millest ta siis iganes pole tingitud. Mugavusest, et ei pea teise inimesega arvestama? Introvertsusest, et inimene ei käi kuskil, istub kodus üksi nelja seina vahel (ukse taha teadupärast keegi ei tule).

Olen üksik, sest tahan nii. Tööl suhtlen päevad läbi, tööväliselt inimesi ei vaja ega soovi. Naudin üksiolemist.

Kuidas muidu välimusega on?

Keegi pole vastu tulles veel karjudes minema jooksnud.

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2025 22:41Koledal pole võimalusi. Ja siis ta räägibki, et üksinda nii tore. Mingit peret pole mul vaja.

Teinekord, kui inimeste hulgas liigud, vaata veidi avatud silmadega ringi. Pea igal koledal on see "keegi" olemas.
Siis mine käi koos naisega ämmaka vastuvõtul. Mõistad, et need koledad on isegi seksinud. Tõenäoliselt regulaarselt.
Ilu on ikka vägagi vaataja silmades.

Külaline kirjutas: ↑07 Veebr 2025 07:20

Kuidas muidu välimusega on?

Keegi pole vastu tulles veel karjudes minema jooksnud.

Äkki nad on hirmust kanged

See ongi tõesti käesoleva sajandi epideemia- üksindus. Üha rohkem noori valib paarisuhte asemel üksi elamise-olemise ega ootagi elult traditsioonilist peret ja lapsi. Mul on mitmeid selliseid tuttavaid, kes on tealikult valinud elu ilma partnerita. Väljas käivad, aga mitte selleks, et tutvusi sobitada vaid lõbutsemiseks. Kõik nad on haritud ja töökad inimesed, kellel pole probleemi suhte loomisega. Nende elustiil on nende teadlik valik.

*ja-nii-nad-välja-surid

Kes mingi müürilillekesega suhet tahaks? Las konutavad üksi, täiesti ükskõik.

Külaline kirjutas: ↑07 Veebr 2025 23:26 Kes mingi müürilillekesega suhet tahaks? Las konutavad üksi, täiesti ükskõik.

Kas nad on ennast sulle pakkunud, et sõna võtad?

Mul küll kunagi igav ei ole. Ausalt öelda on pidev seltskond ikka väga väsitav.
Ühele eelkõnelejale sekundeerin - elaksin samuti keset metsa, kuid vaja linnas raha teenida.