Kas teil igav on?
Postitatud: 19 Dets 2024 11:27
Mõnikord või pidevalt, mida ette võtate? Või ei võta midagi ette, päev tiksub nagunii õhtasse.. ?
Mõnus ju tiksuda lihtsalt teleka ees ja mitte midagi teha. Ei pea kogu aeg sahmima ja tegema ja minema. Nädala aeleks kindlasti nii maha, siis vaataks, mida teha viitsiks. Aga pole siiani elus olnud sellist võimalust, et pikutaks kasvõi kolm päevagi lihtsalt teleka ees. Muudkui mine kuhugi. Õudne.Külaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 18:50 Jah, on küll igav. Võtsin lolli peaga nädala puhkust, et kena jõulueelne aeg. Algne mõte oli vähe kraamida ja kaunistada, tegelikkuses pole viitsinud midagi teha. Tiksun niisama päevi teleka ees õhtusse. Lausa jube mõelda, et selline see pensiaeg võibki olla.
Minu arust õige puhkus ongi see, et lõpuks igav hakkabKülaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 18:50 Jah, on küll igav. Võtsin lolli peaga nädala puhkust, et kena jõulueelne aeg. Algne mõte oli vähe kraamida ja kaunistada, tegelikkuses pole viitsinud midagi teha. Tiksun niisama päevi teleka ees õhtusse. Lausa jube mõelda, et selline see pensiaeg võibki olla.
Mine reisile, viimase hetke pakkumisi on kindlasti palju.Külaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 18:50 Jah, on küll igav. Võtsin lolli peaga nädala puhkust, et kena jõulueelne aeg. Algne mõte oli vähe kraamida ja kaunistada, tegelikkuses pole viitsinud midagi teha. Tiksun niisama päevi teleka ees õhtusse. Lausa jube mõelda, et selline see pensiaeg võibki olla.
Väga hea nüansi tõid välja - aga miks sa arvad, et küsiti terve inimese kohta? Mina olen eluaeg samamoodi arvanud, et mismoodi saab üldse kunagi igav olla. Nüüd on tervis halb, liikumine vaevaline ning suur osa tegevusi, millega varem tegeleda meeldis, on võimatud või keerulised. Uusi hobisid juurde leida pole samas mahus õnnestunud. Ja ongi igav!Külaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 12:34 Ei kujuta ette, kuidas saab tervel inimesel igav olla.
ma mõtlen sama. eks päris jõukatel ole teine tera, aga keskmisel linnainimesel pole ju suurt midagi teha tohutu tühja ajaga. samas mul on alati olnud selline suht vaba töökoormus (väikesed ettevõtted, pandlik töögraafik), et võin ka kl 12-14 poes tolgendada, st ma ei pea kõki asju töövabasse aega mahutama. eks sellepärast tundubki, et kõigeks jätkub aega ka tööl käiesKülaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 18:50 Jah, on küll igav. Võtsin lolli peaga nädala puhkust, et kena jõulueelne aeg. Algne mõte oli vähe kraamida ja kaunistada, tegelikkuses pole viitsinud midagi teha. Tiksun niisama päevi teleka ees õhtusse. Lausa jube mõelda, et selline see pensiaeg võibki olla.
Täiega nõus sinuga, mul on umbes sarnane kogemus. Igal juhul olgu ennem tööd palju, kui et midagi teha ei ole.Külaline kirjutas: ↑20 Dets 2024 13:44 Mul oli enne väga lebo töökoht. Vajusin kohale üheteistkümneks, kell kolm läksin koju. Tööl polnud päevade viisi midagi teha. Nädalaga kogunes midagi, tegin selle siis ühe päevaga ära, ülejäänud aja niisama tiksusin. Midagi tegin, aga no kuna tööd oli vähe, siis nagu ei viitsinudki midagi teha ka. Nüüd on töökoht, kus on meeletult tööd, kuus tõusen, kaheksaks tööle. Palk on sama kui seal eelmsies töökohas. Kõik ütlevad, et vaene sina, aga mina tunnen ennast palju energilisemana ja paremini. Läksin uuesti veel ülikooli ka, iga vaba moment õpin. Ja nüüd ei ole mul kunagi igav, iga vaba momendi üle olen tänulik, mitte ei veni päevi niisama maha. Tunnen ennast kümme korda paremini. Igavus ja niisama mõttetu eesmärgitu tiksumine on need, mis mind kõige rohkem maailmas väsitavad.
Tüüpiline eestlane, võtab puhkuse selleks, et rabada. Puhkus on puhkamiseks. See on aeg iseendale. Maga, loe, mine ujuma, massaaži, teatrisse, kontserdile, külla, vaata kodus filme - tee midagi lõõgastavat ja tujutõstvat.Külaline kirjutas: ↑19 Dets 2024 18:50 Jah, on küll igav. Võtsin lolli peaga nädala puhkust, et kena jõulueelne aeg. Algne mõte oli vähe kraamida
Kui viina võtta ja hea seltskond on, siis naljalt igav juba ei hakka. Nagu selles videos
Jaa, see tööl tundide täis tiksumine ja niisama näpukeerutamine on õudne ja nüristab kohutavalt.Külaline kirjutas: ↑20 Dets 2024 13:44 Mul oli enne väga lebo töökoht. Vajusin kohale üheteistkümneks, kell kolm läksin koju. Tööl polnud päevade viisi midagi teha. Nädalaga kogunes midagi, tegin selle siis ühe päevaga ära, ülejäänud aja niisama tiksusin. Midagi tegin, aga no kuna tööd oli vähe, siis nagu ei viitsinudki midagi teha ka. Nüüd on töökoht, kus on meeletult tööd, kuus tõusen, kaheksaks tööle. Palk on sama kui seal eelmsies töökohas. Kõik ütlevad, et vaene sina, aga mina tunnen ennast palju energilisemana ja paremini. Läksin uuesti veel ülikooli ka, iga vaba moment õpin. Ja nüüd ei ole mul kunagi igav, iga vaba momendi üle olen tänulik, mitte ei veni päevi niisama maha. Tunnen ennast kümme korda paremini. Igavus ja niisama mõttetu eesmärgitu tiksumine on need, mis mind kõige rohkem maailmas väsitavad.