Mis maailmas 2024. aastal head juhtus?

[Külaline]

Mõtlen tagasi sellele aastale ja ei tulegi meelde mitte ühtegi head uudist. Kindlasti ju oli ka neid, aga meelde on jäänud vaid häda ja viletsus.

Aidake häid asju meelde tuletada - mis Eestis ja maailmas 2024. aastal head juhtus?

[taivopalm]

No Kaja Kallas sai Euroopas kõrge ametikoha ja hakkab maailma paremaks muutma.

[Külaline]

Euribori langus

[iiR]

Täiesti õudne nii mõelda, aga mul ka ei turgata väga midagi ülemaailmselt ega isegi üle-Eestilist positiivset pähe.
Mingeid väikseid toredaid asju muidugi juhtus, aga üldiselt on ikka praegu ärev ja liigestest lahti aeg tõepoolest...

[Külaline]

Kaja lahkus Eestist.

[Külaline]

Kaja lahkus Eestist.

Ja mis sellest paremaks muutus?

[Külaline]

Kaja lahkus Eestist.

Ja mis sellest paremaks muutus?

Minu arust läks ka ainult hullemaks. Kaja oli isegi imestunud, et tehti uued maksutõusud, mis on ju täielik jaburdus.

[Külaline]

Europarlamendi valimistel ei saanud äärmuslased sellist mõjvõimu nagu kardeti. Päris õudne mõeda jah, et see on PARIM, mille välja suudan mõelda terve aasta kohta... iisilikult on häid asju palju, aga riiklikult ja ülemnaailmselt... ajalehed vorbivad mingeid aastakokkuvõtteid varsti, ehk leidub veel midagi peale sõdade ja katastroofide.

[Külaline]

Eestis ei alanud sõda!

[Külaline]

Ma mõtlen, et mis kvalifitseerub inimeste jaoks "heaks"?

Kas selleks, et saaks öelda,et "hästi läheb" , peab kogu aeg toimuma uusi "vau, vau, vau" elamust tekitavaid sündmusi? Või piisab ka sellest, et püsib samasugusena? Minu meelest lõpmatult kogu aeg "paremaks, paremaks, paremaks" minekut on ebarealistlik oodata (nii üksikisiku kui riigi tasemel). Teatud tasemest alates peakski olema rahul sellega, kui on samasugune.

Aga mulle tundub, et kaasaja inimene justkui häbeneb, kui on samasugune ja suuri "vau!" muutusi ei toimu. Sest siis oleks nagu igav ja jama ja põhjust pettunud olla: "õudne, aga mitte midagi head minuga/meiega sel aastal ei juhtunud".

Muidu, kas seda just "juhtumiseks" saab nimetada, aga üsna omapärane suvi oli: mais hakkas juba suvine ilm pihta ja oktoobri alguses sai veel lühikeste varrukatega särgi väel käia. Detsembri alguses mõned taimed õitsesid. Ehk siis ei olnud lühikesele ajale koodunud kuumus (ja pärast võibolla väga jahe), vaid just selline pikk-pikk-pikk suvi. Kirsse ja õunu oli rikkalikult.

[Külaline]

Ma mõtlen, et mis kvalifitseerub inimeste jaoks "heaks"?

Kas selleks, et saaks öelda,et "hästi läheb" , peab kogu aeg toimuma uusi "vau, vau, vau" elamust tekitavaid sündmusi? Või piisab ka sellest, et püsib samasugusena? Minu meelest lõpmatult kogu aeg "paremaks, paremaks, paremaks" minekut on ebarealistlik oodata (nii üksikisiku kui riigi tasemel). Teatud tasemest alates peakski olema rahul sellega, kui on samasugune.

Aga mulle tundub, et kaasaja inimene justkui häbeneb, kui on samasugune ja suuri "vau!" muutusi ei toimu. Sest siis oleks nagu igav ja jama ja põhjust pettunud olla: "õudne, aga mitte midagi head minuga/meiega sel aastal ei juhtunud".

Muidu, kas seda just "juhtumiseks" saab nimetada, aga üsna omapärane suvi oli: mais hakkas juba suvine ilm pihta ja oktoobri alguses sai veel lühikeste varrukatega särgi väel käia. Detsembri alguses mõned taimed õitsesid. Ehk siis ei olnud lühikesele ajale koodunud kuumus (ja pärast võibolla väga jahe), vaid just selline pikk-pikk-pikk suvi. Kirsse ja õunu oli rikkalikult.

Aga polnud ju sama vana hea ka. Maksutõusud ja lisamaksud võeti vastu. See on juba piisavalt halb. Seega järgmine aasta tegelikult alles läheb raskemaks ja halvemaks. Majanduslikult ennekõikke siis.

[Külaline]

Jah, ilm oli küll imeline- talvel oli lund, suvi oli PÄRIS suvi, sügis pikk ja soe. Isegi põllumeestel polnud suurt vigiseda midagi