Arutle Foorum

Milliseid taimi olete endale aeda istutanud, mis ei vaja pidevat hoolt? Ma ei ole eriline rohenäpp ja tahaksin luua võimalikult vähe hoolt nõudva aiakese. Jagage palun soovitusi nii ilutaimede kui viljapuude osas.

Talv on tulemas, mida vastu talve istutada saaks.

Laisk inimene ei kasvata taimi.

Ma juba unistan kevadest ja teen plaane.

Eks iga taim mingit hoolitsust ikka vajab.
Minu jaoks on kerged päevaliiliad, pojengid, floksid (vanad sordid), metsikud tulbid, kõrge kukehari, astilbe, murtudsüda jm püsikud, mille ümbert vaid naate peab ära katkuma.
Põõsastest mitmed enelased ja maranad. Kui on õige pinnas, siis ka hortensiad on lihtsad.
Kui tigusid pole, siis hostad ei vaja erilist hooldust, muudkui kasvavad. Lahti saada on ainult raske

Jah, tihedad puhmas püsikud- kui juurduvad ja lokkama hakkavad, siis umbrohi sinna vahele enam ei pääse (aga kui naat nt pääseb, siis juurepallist seda kätte saada enam väga ei õnnestu ka)- ainult puhasta sügisel pealsed ja poolita-uuenda vahel puhmast (päevaliiliad nt). Pinnakatte ja pargiroosid, astilbed.

Tillandsia tectorum. Kui iga kolme nädala tagant kastad, siis on hea küll. Toitained saab õhust (päriselt) ja armastusest.

Mul on rõdukastides roosbegooniad, nende väljasuretamine tundub üsna võimatu. Osad veel siiamaani õitsevad.

Laenuta raamatukogust "Laisa aedniku aed"
https://www.apollo.ee/laisa-aedniku-aed ... ajale.html

Zamioculcas zamiifolia. Vajab kastmist iga kaheksa nödala tagant. Väga praktiline. Lisaks ilus lill.

Vana klassikaline punane tulp. Ühe mahajäetud maja juutes, kus pole elatud ega aias midagi tehtud u 50a, on naatide ja muu rohu sees punased tulbid ikka alles ja õitsevad igal aastal.

Pojeng - väga vastupidav ja pikaealine ilutaim, võib ühel kohal kasvada üle 100a. Ka mahajäetud aedades kasvab edasi. Pojengidel on palju sorte - värvidest mitut tooni punased, roosad, valged, kollased, kirjud, värvi muutvate õitega. Mitmeid õiepüüpe - lihtõilised, jaapani õietüüpi, täidisõielilised. Üks uhkem ja ilusam kui teine. Pojenge võib kasvatada peenral, aga võib ka näit. ritta hekiks istutada.

Aga suve teisel poole õitseb teisi toredaid taimi. Floksid. Tohtutult sorte ja värve. Varasemad sordid hakkavad õitsema suve keskel, hilisemad sortide õitsemiene ulatub septembrisse. Floksidaega on küll see, et kõige paremini kasvavad raskematel/viljakamatel muldadel. Kuivad/liivased mullad floksidele nii hästi ei sobi (võivad olla kiduramad ja haigemad).

Kõrge kukehari - väga hea taim, hakkab kevadel varakult kasvama, ilusad lehed. Õitseb hilja - septembris, oktoobris. Väga lihtne paljundada, tuleb vaid vars lõigete ja vaasi panna, võtab juured alla ja ongi uus taim. Ei karda kuiva, põuda. Pigem päikeseline kasvukoht.

Männaskanep. Suurekasvuline tugev taim, õitseb augustis-septembris roosade õitega.

Väiksematest põõsastest näiteks põõsasmaran. Ei nõua eriti midagi. No lupja võib panna, lupja armastab. Õitseb väga pikalt, suve keskpaigast läbi septembri ja oktoobri, ükskuid õisi võib olla ka novembris (kuni kõvem külm ära võtab).

Jaapani enelas (palju sorte).

Suurematest põõsastest on vähenõudlikud lodjapuulehine põisenelas (on kollaste ja tumepunaste lehtedega sorte), sirelid, ebajasmiin. Kibuvitsad ka, kuid invasiivsuse tõttu võivad kujuneda nuhtluseks (kipuvad võsudega "liikuma", tungima teiste taimede/põõsaste sisse), pigem ei soovita.

alustada tuleks sellest, milline on pinnas, millised valgusolud. taim, mis kasvab kuivas ja liivases pinnases, saab niiskes ja soises kohas kiiresti hukka. põhjapoolse seina ääres ei kasva taimed, kellel lõunakallak hästi sobib. taim on tugev ja terve siis, kui tal on õiged kasvutingimused. aga üpris pommikindlad on kuldvits, kitseenelas, piimalill, käoking, metsik tulp, lumekupp, tradeskatsia, botaaniline krookus, väike igihali, erinevad ilunõgesed. põõsastest jasmiin, lodjapuu, enelas, kibuvits, maran, lodjapuuleheline põisenelas. liigid on alati tugevamad, kui sordid. osad neist pommikindlatest tegelastest kipub invasiivseks muutuma.