Arutle Foorum

Põhimõtteliselt on ju vaja inimestel 1-le küsimusele vastata.
Kas pooldate põhiseaduse muutmist viisil, kus kohalikke omavalitsuste volikogude valimisel saaksid hääletada vaid Eesti ja EL kodanikud. Jah/ei/ pooldan vaid juhul, kui selles saavad osaleda ka kodakondsuseta isikud.
Kui üle poole hääletanutest valib Jah, siis saaks nii, nagu enamus soovib. Kui Jah hääletajaid on alla poole, kuid koos lisaklausliga oleks üle poole, siis saaksid ka kodakondsusetud valida.
Muidu tekib praegu see jauramine sotside ja Isamaa+Ekre vahel nende kodakondsusetute teemal ja lõpuks ei saagi muudatust sisse viidud. Lisaks oleks rahvahääletusel ka suurem kaal Põhiseaduse muutmisel.

Kommunistid ei taha

Tõutäkk kirjutas: ↑09 Nov 2024 13:04 Põhimõtteliselt on ju vaja inimestel 1-le küsimusele vastata.
Kas pooldate põhiseaduse muutmist viisil, kus kohalikke omavalitsuste volikogude valimisel saaksid hääletada vaid Eesti ja EL kodanikud. Jah/ei/ pooldan vaid juhul, kui selles saavad osaleda ka kodakondsuseta isikud.
Kui üle poole hääletanutest valib Jah, siis saaks nii, nagu enamus soovib. Kui Jah hääletajaid on alla poole, kuid koos lisaklausliga oleks üle poole, siis saaksid ka kodakondsusetud valida.
Muidu tekib praegu see jauramine sotside ja Isamaa+Ekre vahel nende kodakondsusetute teemal ja lõpuks ei saagi muudatust sisse viidud. Lisaks oleks rahvahääletusel ka suurem kaal Põhiseaduse muutmisel.

Miks EL kodanikud? Euroopa on venelasi ja moslemeid täis ja nad võivad Euroopast tuhandete kaupa siia ümber kolida. Näiteks kui neil mõni sugulane või sõber meie vanglasse imporditakse.

Kas põhiseaduse muutmine ei tähendaks ka erakorralisi valimisi?
Igal juhul oleks alatu, kui rahvast lihtsalt üle sõidetakse.

Kui palju maksab rahvahääletuse korraldamine?
Kui palju inimesi peab oma hääle andma?
Mis juhtub peale rahvahääletust?

Kui leiad vastused neile küsimustele, saad aru ka miks ei ole hetkel mõtekas seda korraldada.
Lisaks sellele on meie kollektiivne rahvas lihtsalt rumal.

Külaline kirjutas: ↑09 Nov 2024 20:05 Kui palju maksab rahvahääletuse korraldamine?
Kui palju inimesi peab oma hääle andma?
Mis juhtub peale rahvahääletust?

Kui leiad vastused neile küsimustele, saad aru ka miks ei ole hetkel mõtekas seda korraldada.
Lisaks sellele on meie kollektiivne rahvas lihtsalt rumal.

Aga kes siis tark on?

Mis mõte on põhiseadusel, kui iga järgmine kamp seda oma suva järgi muuta saab? See võils olla üks kindel asi siin riigis, aga isegi sellele lüüakse mõrad sisse.
Kallis või mitte, riik laristab rahaga niikuinii.
Sellega ma olen küll nõus, et suurem osa rahvast on loll.

Külaline kirjutas: ↑09 Nov 2024 22:54 Mis mõte on põhiseadusel, kui iga järgmine kamp seda oma suva järgi muuta saab? See võils olla üks kindel asi siin riigis, aga isegi sellele lüüakse mõrad sisse.
Kallis või mitte, riik laristab rahaga niikuinii.
Sellega ma olen küll nõus, et suurem osa rahvast on loll.

Kes siis on see tark, kes rahvast paremini otsustab? Kas mõni teine rahvas? Või koguni üksikisik?

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 15:03 Kes siis on see tark, kes rahvast paremini otsustab? Kas mõni teine rahvas? Või koguni üksikisik?

Kas sinule ei ole siiani kohale jõudnud, kuidas meie riigis kehtiv esindusdemokraatia toimib? Kelle sina end esindama valisid viimastel valimistel on teada vaid sulle endale. Teised inimesed valisid samamoodi endale esindajad. Esindajad, kes nende arvates just nende maailmavaadet jagavad ja nende huve kõige paremini esindada suudavad. Tulemuseks on meie valitsus ja riigkogu 101 liiget, kellele on rahva poolt antud ülesanne selliseid otsuseid teha. Iga rahvas on oma valitud valitsejaid väärt.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 15:37

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 15:03 Kes siis on see tark, kes rahvast paremini otsustab? Kas mõni teine rahvas? Või koguni üksikisik?

Kas sinule ei ole siiani kohale jõudnud, kuidas meie riigis kehtiv esindusdemokraatia toimib? Kelle sina end esindama valisid viimastel valimistel on teada vaid sulle endale. Teised inimesed valisid samamoodi endale esindajad. Esindajad, kes nende arvates just nende maailmavaadet jagavad ja nende huve kõige paremini esindada suudavad. Tulemuseks on meie valitsus ja riigkogu 101 liiget, kellele on rahva poolt antud ülesanne selliseid otsuseid teha. Iga rahvas on oma valitud valitsejaid väärt.

Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:44

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Sellisel juhul tuleks ju esindajaks valida kõige pädevamad juristid, majandusteadlased ja muud spetsialistid konkursi alusel.
Antud juhul aga valitakse lihtsalt ebapiisava info ja vahel lausa valede põhjal täiesti ebapädevad isikud esindajateks. Mis alusel sa loodad, et see loll rahvas nüüd selles asjas tark on äkki? Mingi telediktor või sumomaadleja ei ole riigi asjade ajamisel kindlasti mitte targem kui suva Milvi või Taavi.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:44

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Teoreetiliselt saavad jah taksojuht ja müüja kandideerida riigikokku, praktikas ikka väga ei saa, sest valmisnimekirja teeb erakond ja üksikkandidaadil on olematu võimalus mingeid hääli saada.
Tundub, et sa ei tea ise ka suurt midagi, lihtsalt vastandud.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 20:03

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:44

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Sellisel juhul tuleks ju esindajaks valida kõige pädevamad juristid, majandusteadlased ja muud spetsialistid konkursi alusel.
Antud juhul aga valitakse lihtsalt ebapiisava info ja vahel lausa valede põhjal täiesti ebapädevad isikud esindajateks. Mis alusel sa loodad, et see loll rahvas nüüd selles asjas tark on äkki? Mingi telediktor või sumomaadleja ei ole riigi asjade ajamisel kindlasti mitte targem kui suva Milvi või Taavi.

See ei muudaks midagi, sest poliitikat teevad meil erakonnad, st nende tagatoad ja siis kokkulepitud koalitsioonileping. Keegi majandusteadlane ja jurist ei muuda midagi, on ju neid juba olnud kes on üritanud ja siis poliitikast tagasi tõmmanud.
Telediktor ja sumomaadleja saab Riigikokku selleks, et oleks esindatud Eesti kodanike läbilõige.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 15:37

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 15:03 Kes siis on see tark, kes rahvast paremini otsustab? Kas mõni teine rahvas? Või koguni üksikisik?

Kas sinule ei ole siiani kohale jõudnud, kuidas meie riigis kehtiv esindusdemokraatia toimib? Kelle sina end esindama valisid viimastel valimistel on teada vaid sulle endale. Teised inimesed valisid samamoodi endale esindajad. Esindajad, kes nende arvates just nende maailmavaadet jagavad ja nende huve kõige paremini esindada suudavad. Tulemuseks on meie valitsus ja riigkogu 101 liiget, kellele on rahva poolt antud ülesanne selliseid otsuseid teha. Iga rahvas on oma valitud valitsejaid väärt.

Mina pole 20 aastat valimas käinud ja kindlasti ei ole tänased valitsejad minu nägu ega mina neid väärt. Aga ma ei kritiseeri neid, sest Eesti riigil ei ole tulevikku. Eesti majandus vajub veel suuremasse sohu ja nii jääb. Pole vahet keda valid, uppuvat laeva ei suuda keegi enam päästa.

Tõutäkk kirjutas: ↑09 Nov 2024 13:04 Põhimõtteliselt on ju vaja inimestel 1-le küsimusele vastata.
Kas pooldate põhiseaduse muutmist viisil, kus kohalikke omavalitsuste volikogude valimisel saaksid hääletada vaid Eesti ja EL kodanikud. Jah/ei/ pooldan vaid juhul, kui selles saavad osaleda ka kodakondsuseta isikud.
Kui üle poole hääletanutest valib Jah, siis saaks nii, nagu enamus soovib. Kui Jah hääletajaid on alla poole, kuid koos lisaklausliga oleks üle poole, siis saaksid ka kodakondsusetud valida.
Muidu tekib praegu see jauramine sotside ja Isamaa+Ekre vahel nende kodakondsusetute teemal ja lõpuks ei saagi muudatust sisse viidud. Lisaks oleks rahvahääletusel ka suurem kaal Põhiseaduse muutmisel.

Mis kasu sellest oleks, muulased hääletaksid siis ju ka.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 22:45

Tõutäkk kirjutas: ↑09 Nov 2024 13:04 Põhimõtteliselt on ju vaja inimestel 1-le küsimusele vastata.
Kas pooldate põhiseaduse muutmist viisil, kus kohalikke omavalitsuste volikogude valimisel saaksid hääletada vaid Eesti ja EL kodanikud. Jah/ei/ pooldan vaid juhul, kui selles saavad osaleda ka kodakondsuseta isikud.
Kui üle poole hääletanutest valib Jah, siis saaks nii, nagu enamus soovib. Kui Jah hääletajaid on alla poole, kuid koos lisaklausliga oleks üle poole, siis saaksid ka kodakondsusetud valida.
Muidu tekib praegu see jauramine sotside ja Isamaa+Ekre vahel nende kodakondsusetute teemal ja lõpuks ei saagi muudatust sisse viidud. Lisaks oleks rahvahääletusel ka suurem kaal Põhiseaduse muutmisel.

Mis kasu sellest oleks, muulased hääletaksid siis ju ka.

Rahvahääletusel saavad osaleda vaid kodanikud.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:44

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Täpselt nii. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Meil ei ole vaja seda leninlikku "iga kokk võib valitseda riiki" retoorikat. Valitsegu need, kes selleks on valitud. Ja kui nemad ei sobi, siis tuleb uued valida, mitte hakata nõudma riigikorra muutmist, mida sisuliselt see "las rahvas otsustab" ju tähendab.

Külaline kirjutas: ↑11 Nov 2024 09:53

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:44

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2024 16:27 Ausam oleks ju arvamust küsida inimestelt otse, kui mingi "esindaja" kaudu.

Miks? Poliitika ja seadusloome on nende töö, teistel inimestel on enda omad. Taksojuht Taavi ja müüja Milvi saavad ju ka kandideerida riigikogusse kui leiavad, et just nemad on pädevad vastavaid otsuseid langetama. Iseasi on muidugi, kas nad suudavad oma pädevust piisavale hulgale valijatest ka tõestada ja valituks osutuda. Palju sa ise tead poliitikast, seadusloomest, juriidikast, rahvusvahelistest lepingutest ja suhetest jne? Sulle tuleb ehk üllatusena aga "rahvas" ei tea neist suurt midagi.

Täpselt nii. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Meil ei ole vaja seda leninlikku "iga kokk võib valitseda riiki" retoorikat. Valitsegu need, kes selleks on valitud. Ja kui nemad ei sobi, siis tuleb uued valida, mitte hakata nõudma riigikorra muutmist, mida sisuliselt see "las rahvas otsustab" ju tähendab.

Ei tähenda. Pigem tähendab otsedemokraatia seda, et küsimusi lahendatakse otse kõrgeima võimu kandja poolt. Rahvale pole vaja mingit "valitsejat", kes saab tihti võimule otsese või kaudse valetamise abil ja ainult lollitab rahvast kitsa kildkonna huvides.
Võtame eeskujuks näiteks Šveitsi, maailma kõige stabiilsema demokraatia. Seal on üle nädala mõni rahvahääletus. Ja valitsus koosneb 8 ministrist, kes on kõik kordamööda 6 kuu kaupa presidendid.
Rahvahääletuse korraldamine on odav tänapäeval, pole vaja kulude taha pugeda. Telefon on kõigil taskus.
Ma ei näe mitte ühtegi halba külge selles kui asju otsustab rahvas otse. Kiunuvad ainult need praegused võimurid, kellelt sel juhul õigusi vähemaks võetakse.

Sest nad tegelikult ei taha seda teoks teha, vaid ainult sellest rääkida ja koguda "aga me üritasime" plusspunkte. Rahvahääletus oleks kõige kiirem viis, Riigikogu kahe koosseisu heakskiitu tuleks oodata aastaid (ammugi järjestikuse) ja lisaks on tee peal ees President, kes või seaduse välja kuulutamata jätta või rahvahääletusele suunata. Ei ole neil ei 3/5 ega ammugi kiireloomulise jaoks 4/5 hääleenamust selliseks asjaks.

No loeme siis Põhiseadust ennast:

§ 163. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:

rahvahääletusel;
Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.

§ 164. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Rahvahääletus toimub kõige varem kolme kuu pärast, arvates sellekohase otsuse vastuvõtmisest Riigikogus.

§ 165. Põhiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse.