Arutle Foorum

Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Enamus naisi elab nii. Leides end keskeas läbipõlenuna, depressioonis ja ärakasutatuna. Vaid üksikud mehed hindavad sellist panust.

Midagi ei arva….mõttetu rahmeldamine. Keegi seda eriliselt ei hindagi…

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:13

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Enamus naisi elab nii. Leides end keskeas läbipõlenuna, depressioonis ja ärakasutatuna. Vaid üksikud mehed hindavad sellist panust.

Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:41

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:13

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Enamus naisi elab nii. Leides end keskeas läbipõlenuna, depressioonis ja ärakasutatuna. Vaid üksikud mehed hindavad sellist panust.

Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.

Ongi hea, saavadki kord head seksi ka tunda oma kehviku mehest vabanenuna

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:44

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:41

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:13

Enamus naisi elab nii. Leides end keskeas läbipõlenuna, depressioonis ja ärakasutatuna. Vaid üksikud mehed hindavad sellist panust.

Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.

Ongi hea, saavadki kord head seksi ka tunda oma kehviku mehest vabanenuna

Ka mehed saavad pinged maha. Ja seda paljude erinevate "õnne" otsingutel keskealiste naistega. Justnimelt pinged,sest nauditavat seksi nendega pole. On vaheldus.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:53

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:44

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:41

Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.

Ongi hea, saavadki kord head seksi ka tunda oma kehviku mehest vabanenuna

Ka mehed saavad pinged maha. Ja seda paljude erinevate "õnne" otsingutel keskealiste naistega. Justnimelt pinged,sest nauditavat seksi nendega pole. On vaheldus.

Saagu? Mis sa arvad mind tõesti kotib kui keskealised mehed ja naised kpivad elu eest ja on sellega rahul? No kppigu terviseks!

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Ausalt öeldes selliste peal meie maailm püsiski. Ja mida üldse tähendab see retooriline "seadis ennast viimaseks"? Traditsiooniline mees ju samamoodi töötas nagu hull, et naine ja viis last ära toita. Mõlemad nägid pere heaks vaeva - nii see normaalselt on.

Nüüd aga taotakse lakkamatult ajusse mantrat, et ma pean elama ainult endale, ainult mina olen tähtis. Mina ja minu emotsioonid. Kõik muu on tühine. Huvitaval kombel just need enesele elajad on kõige rohkem kimpus vaimse tervise hädadega, ei oska nad elada ega olla, ei leia oma kohta päikese all kuidagi.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:02

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Ausalt öeldes selliste peal meie maailm püsiski. Ja mida üldse tähendab see retooriline "seadis ennast viimaseks"? Traditsiooniline mees ju samamoodi töötas nagu hull, et naine ja viis last ära toita. Mõlemad nägid pere heaks vaeva - nii see normaalselt on.

Nüüd aga taotakse lakkamatult ajusse mantrat, et ma pean elama ainult endale, ainult mina olen tähtis. Mina ja minu emotsioonid. Kõik muu on tühine. Huvitaval kombel just need enesele elajad on kõige rohkem kimpus vaimse tervise hädadega, ei oska nad elada ega olla, ei leia oma kohta päikese all kuidagi.

Ei need on seltskond kellel on aega rääkida, läbikurnatud rahmeldavatel emadel ja isadel sellist aega pole kuhugi oma õnnetut igapäeva kirja panema hakata

3 tädi sai kiviga pihta;)))))))

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 14:23 3 tädi sai kiviga pihta;)))))))

)))))))) omg oled tegija, las emme teeb pai, said foorumitädidega vaieldud. Sünnitamist väärt mees ikka ilma tekitatud.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Arvan, et igale potile leidub kaas ja kellele sobib, lasku käia. Omad valikud elus teeb igaüks ise, ei ole ühed teistest paremad.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Sarnaselt viimase kommenteerijaga ma sean kahtluse alla selle "seades ennast viimaseks". Miks peab traditsiooniline naine olemine alati tähendama seda, et sead ennast viimaseks või oled mingi õnnetusehunnik?

See lähtub eeldusest, et IGA naine kohutavalt tahab karjääriridel rabeleda - taluda kogu seda stressi, tööalase vastutuse koormat, et töömõtted tulevad sinuga koju kaasa jne. Või siis firmaomanikuk olemisega seotud pingeid, rahamuresid jne. jne. Aga kui naine on selline, keda karjäärimaailmas või oma firmaga rabelemine üldse ei huvitagi? Palju parema meelega tahaks pühenduda kodule, saada lapsi ja tegeleda lastega võimalikult palju ise, teha oma pereliikmetega asju koos, et on selleks aega? Siis see naine ju hoolitsebki pere ja kodu eest ning ühtlasi tegeleb sellega, millega tegeledes ta tunneb ennast kõige paremini? Küsiks nii, et kas hoopis karjäär ei ole kunagi ohverdamine ? Võib ju ka öelda, et ohverdad oma parimad aastad ametitööle ja teiste endasugustega konkureerimisele. Samal ajal kui südames tahaks olla oma lähedastega, tegeleda rohkem kodu ja pereasjadega? Võib ju ka nii olla.

Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.

Siis tean mitmeid teisi naisi, kes on väga pere- ja kodukesksed - nad ei varjagi, et kõige mõnusam on olla kodus ja tegeleda koduste asjadega: neid huvitavad lapsed, kodu sisustamine, aiandus, käsitöö. Nad käivad ka tööl ja teenivad sissetulekut - on lasteiaõpetajad. Üks neist lõpetas esialgu kõrgkoolis hoopis majanduse, kuid see ei saanud talle omaseks ja õppis ümber. Minu meelest võib ka neid nimetada traditsiooniliseteks naisteks - just seetõttu, et kodu ja pere on neil selgelt kõige tähtsam. Suurest karjäärist, rahateenimisest nad ei huvitu. Neile meeldib, kui elu on kodu ja lähedaste poole "kaldu".

Nõustun eelmisega, et tänapäeval muudkui taotakse mantrat: naine on õnnelik siis, kui ta hülgab traditsionilise naiste pärusmaa (pere, kodu, lähedaste eest hoolitsemine), huvitub karjäärist, rahateenimisest. Kodu kesksem elu olevat "ohverdamine". Aga inimesed on erinevad. Mõned on oma tüübilt väga hoolitsevad ja sotsiaalsed, nad on õnnelikud kui saavad pühenduda kodule ja lähedaste ringis olla. Mida siis teha? Suruda ennast alla ja püüda meeleheitlikult karjääri/äri poole pürgida ja iseendale elada? Aga see ei teeks seda tüüpi inimesi õnnelikuks.

Kui nüüd vastata teemaalgataja küsimustele: ei, mina ei arva traditsioonilistest naistest halvasti. Kui see on nende teadlik valik (neid ei ole selleks sunnitud), siis nad võivad olla täiesti õnnelikud. Ka tänapäeval.

Ving ving,ving. Otsa vaene latsekene. Aga siis õnneks keskikka jõudnuna aetakse selg sirgu. Hakatakse ennast väärtustama. Tehakse kõikjale kontod ja hakatakse endale väörikat ja ebatraditsioonilist printsi otsima.

Õnneks või kahjuks tänapäeva naised enam seda mehele elamist ei hakka tegemagi. Siis ei pea ennast keskeas kuskilt puntrast leidma ka.

Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.

Aga selline naine paneb end väga haavatavasse positsiooni. Tema heaolu sõltub otseselt sellest, kas mees leiab noorema naise või mitte. Ja pooled mehed lasevad keskeas jalga. Ja mida siis see retseptide katsetaja peale hakkab? Olen väga palju naisi näinud, kes ongi siis hädas. Vähe on neid mehi, kes selle koduse naise ära kindlustavad ja oma vara jagavad. Ja siis parastavad ka teised naised, et no ise olid loll, et sul nüüd midagi pole, ei karjääri, raha, kodu, lapsed suured, mis sa teed siis. Ja tegelikult olen isegi seda näinud, et kui lapsed suuremad, siis need kodused naised pole enam õnnelikud, mõni hakkab jooma, mõni armukesi pidama, sest ei täida need hobid ikkagi kogu elu ära. Keskeas muutuvad suurem osa mehi ka troppideks, miinimum, mida teevad on kuskil paljastisside massaažisalongis ennast mudida laskmine. Vähe on neid, kes midagi sellist ei tee.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Mis alusel väidate, et selline Teie viidatud kooslus on traditsiooniline ja kuidas käin enda viimaseks seadmine?

Ants kirjutas: ↑28 Okt 2024 17:56

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 13:07 Mida arvate traditsioonilistest naistest? Kes elavad mehe ja pere heaks seades ennast viimaseks.

Mis alusel väidate, et selline Teie viidatud kooslus on traditsiooniline ja kuidas käin enda viimaseks seadmine?

Ma võin tuua näite selle pealt, kuidas elasid minu ema ja isa nõuka ajal. Ema ja isa käisid mõlemad tööl, töötasid vastutusrikaste töökohtade peal. Samas oli nende eluviis erinev. Emal algas pärast tööpäeva teine tööpäev kodus. Tegi perele süüa, rohis aiamaal, õmbles, tegeles lastega. Toidu ta tõi käe otsas koju, sest temal autojuhiluba polnud, autoga sõitis isa, kes sõitis autoga koju ja tagasi, poes tema ei käinud. Isa mure oli siis hoolitsemine auto eest, ehk siis naabrimehega garaažis auto putitamine ja õlle joomine. Lastega tema ka üldse ei tegelenud, see oli naiste rida. Minu isa oli kalamees ja istus kõik nädalavahetused jõe ääres koos sõprade ja õllega. Ema toimetas terve nädalavahetuse, tegi ka remonti kodus. Kui ema vahel harva komandeeringus käis, siis oli meil kodus täielik kaos. Ei saanud lapsed õigel ajal kooli, sest riided olid kadunud, toad olid sassis, süüa ei saanud, sest isa ei osanud süüa teha. Ise närisime mingeid võileibu. Koolis siis õpetaja vaatas kaasatundvalt, et nojah, teil ju ema on komandeeringus, pole ime, et riided räpased, asjad kadunud, koolitükid õppimata. Kui ema sealt komandeeringust saabus, siis kõik hingasid kergendatult, sest ema läks kohe poodi süüa ostma, hakkas tube koristama ja riideid pesema.

Anonymous kirjutas: ↑28 Okt 2024 18:03Ma võin tuua näite selle pealt, kuidas elasid minu ema ja isa nõuka ajal. Ema ja isa käisid mõlemad tööl, töötasid vastutusrikaste töökohtade peal. Samas oli nende eluviis erinev. Emal algas pärast tööpäeva teine tööpäev kodus. Tegi perele süüa, rohis aiamaal, õmbles, tegeles lastega. Toidu ta tõi käe otsas koju, sest temal autojuhiluba polnud, autoga sõitis isa, kes sõitis autoga koju ja tagasi, poes tema ei käinud. Isa mure oli siis hoolitsemine auto eest, ehk siis naabrimehega garaažis auto putitamine ja õlle joomine. Lastega tema ka üldse ei tegelenud, see oli naiste rida. Minu isa oli kalamees ja istus kõik nädalavahetused jõe ääres koos sõprade ja õllega. Ema toimetas terve nädalavahetuse, tegi ka remonti kodus. Kui ema vahel harva komandeeringus käis, siis oli meil kodus täielik kaos. Ei saanud lapsed õigel ajal kooli, sest riided olid kadunud, toad olid sassis, süüa ei saanud, sest isa ei osanud süüa teha. Ise närisime mingeid võileibu. Koolis siis õpetaja vaatas kaasatundvalt, et nojah, teil ju ema on komandeeringus, pole ime, et riided räpased, asjad kadunud, koolitükid õppimata. Kui ema sealt komandeeringust saabus, siis kõik hingasid kergendatult, sest ema läks kohe poodi süüa ostma, hakkas tube koristama ja riideid pesema.

Isver kui täpne kirjeldus. Paljudel naistel on praegultki selline elu. Eriti maapiirkondades.

Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2024 17:43

Näiteks tean naist, kelle mees on kapten. Mees teenib kogu sissetuleku, naisel tööl käia pole vaja. Tema pärusmaa on lapsed ja kodu. Teda huvitab väga kokandus. Käib kokanduskursustel, katsetab uusi retsepte, võõrustab külalisi. Samuti tegeleb teiste hobidega. Igav tal ei ole, mitte millestki puudust ei ole.

Aga selline naine paneb end väga haavatavasse positsiooni. Tema heaolu sõltub otseselt sellest, kas mees leiab noorema naise või mitte. Ja pooled mehed lasevad keskeas jalga. Ja mida siis see retseptide katsetaja peale hakkab? Olen väga palju naisi näinud, kes ongi siis hädas. Vähe on neid mehi, kes selle koduse naise ära kindlustavad ja oma vara jagavad. Ja siis parastavad ka teised naised, et no ise olid loll, et sul nüüd midagi pole, ei karjääri, raha, kodu, lapsed suured, mis sa teed siis. Ja tegelikult olen isegi seda näinud, et kui lapsed suuremad, siis need kodused naised pole enam õnnelikud, mõni hakkab jooma, mõni armukesi pidama, sest ei täida need hobid ikkagi kogu elu ära. Keskeas muutuvad suurem osa mehi ka troppideks, miinimum, mida teevad on kuskil paljastisside massaažisalongis ennast mudida laskmine. Vähe on neid, kes midagi sellist ei tee.

Oh, mina (keskealine, käin tööl) täidaks aja küll edukalt ära. Juba tavaliste tegevustega - söögitegemise, jalutuskäikude, lugemise ja õhtuse telekavaatamisega täidab päeva üsna hästi ära, vaata, et jääb aega veel puudugi. Kui on veel kultuuriüritusi/huviringis käimisi/lastel külas käimisi/looduses käimisi, siis seda enam.

Kui mees otsutab ühise elu lõhkuda, võib muidugi olla löök, aga kodu (ühisvara) läheks siis vähemalt jagamisele. Need koduperenaised naised pole ikkagi võrreldavad mingite otse isakodust mehele sokutatud ja kodus hoitud mosleminaistega - nad on siiski koolis käinud (mõni ka noorena töötanud), neil on olemas suhtlusringkond. Mis tähendab, et alguses tööd leida oleks võibolla raskem kui järjepideval töölkäijal, jah, aga mingi töökoha, kust sissetulek jooksma hakkaks, aja jooksul ikka leiaks. Kui elu sunniks.

Mis puutub tühjusesse, siis ega ka töölkäijatel oma tööga alati "kiindumussuhet" pole, mis elu täidab. Paljud keskealised naised (on siis neil perekonda ja meest või on üksi elajad või on lahutatud) käivad tööl proosalisematel põhjusel - sissetuleku pärast. Osa töölkäijaid võivad olla kõvad karjäärihundid, kõigil ei pruugi aga ka peale aastkümneid tööl käimist säravat karjääri ja sisetulekuid ette näidata olla.

Pensioniga on ehk raskem (pensionistaaži vähem), muud väga hullu ma ei näe. Alkoholilembus on väga isikus kinni, kõigil sellist kalduvust üldse polegi. Igatahes mina sellist üldistust: "keskealine töölkäija - elu huvitav ja täidetud, keskealine koduperenaine - elu tühi, alkohoolik" küll ei teeks.

Väga hästi suhtun, kui naine on naine ja mees on mees.