Klatš ja uudishimu varjatud kujul
-
Külaline
Klatš ja uudishimu varjatud kujul
Kas olete kuulnud, kuidas põlastavalt suhtuti sellesse, et vanasti naised piimapukkide juures arutasid kõik maailma asjad läbi, sealhulgas kõikide isiklikud elud.
Nüüd, kui siingi keegi julgeb midagi kellegi kohta küsida, kähvatakse, et mis see sinu asi on jne. Nagu oleks inimesed paari aastakümnega muutunud.
Aga tegelikult inimene ei muutu, olemus jääb samaks, lõputu uudishimu teiste elude vastu. Nüüd tehakse seda vaid hästi kavalalt, lehed, filmid, raamatud, meedia, kõik räägivad kellestki, hästi ausalt (see väljend tänapäeval on nii vastikuks muutunud, igaüks rõhutab, ma ei saa aru, miks peaks üldse eeldama, et võiks valetada), kõik tuuakse päevavalgele.
Aga see kõik on toodud osavalt päevavalgele, küll keegi tahaks olla kellelegi eeskujuks, kedagi hoiatada, kellelegi kogemusi jagada. Aga päevavalgele aitavad tuua seda teised inimesed, ajakirjanikud, filmitegijad jne. Nende teenistus sõltub otseselt sellest, kui alasti end keegi võtab, sest seda rohkem on lugejaid, vaatajaid, kuulajaid. Ehk siis lihtlabane uudishimu teiste elude vastu on endiselt suur, mitte midagi ei ole muutunud.
Nüüd, kui siingi keegi julgeb midagi kellegi kohta küsida, kähvatakse, et mis see sinu asi on jne. Nagu oleks inimesed paari aastakümnega muutunud.
Aga tegelikult inimene ei muutu, olemus jääb samaks, lõputu uudishimu teiste elude vastu. Nüüd tehakse seda vaid hästi kavalalt, lehed, filmid, raamatud, meedia, kõik räägivad kellestki, hästi ausalt (see väljend tänapäeval on nii vastikuks muutunud, igaüks rõhutab, ma ei saa aru, miks peaks üldse eeldama, et võiks valetada), kõik tuuakse päevavalgele.
Aga see kõik on toodud osavalt päevavalgele, küll keegi tahaks olla kellelegi eeskujuks, kedagi hoiatada, kellelegi kogemusi jagada. Aga päevavalgele aitavad tuua seda teised inimesed, ajakirjanikud, filmitegijad jne. Nende teenistus sõltub otseselt sellest, kui alasti end keegi võtab, sest seda rohkem on lugejaid, vaatajaid, kuulajaid. Ehk siis lihtlabane uudishimu teiste elude vastu on endiselt suur, mitte midagi ei ole muutunud.
-
Külaline
Vaata asja ka teisest küljest. Enamus neist, kellest räägitakse on ennast ise afisheerinud, ise pildile trüginud ja kas siis ühel või teisel moel käitunud või andnud mõista, et soovivad meedia tähelepanu. Vaata kõiki neid käevangu-tibisid. Keegi ei ole neid sundinud pooplpaljalt ja sügava dekolteega pildistama. Nad on seda ikka ise soovinud ja enamasti ajakirjaniku pakkumisest väga meelitatud. Need eikusagilt tulnud noored naised-mehed, kelle soov on kuulsaks saada siiski teavad juba, mil moel seda saavutada. Tihti teevad nad seda vahendeid valimata ja kui kõik ei lähe päris nii nagu soovitud, on meedia süüdi. Nahistatakse ennast kellegi käevangus või "sõbrana" mingile üritusele ja kui hästi läheb, siis oledki pildis. Veel natuke skandaale lisaks puistades ja oledki mitmeks aastaks meedial hambus. Ei saa alati meediat süüdistada, et nad igasugu imelugusid välja kaevavad ja avaldavad, sest inimene on ju eelnevalt ise kõik teinud, et pildis püsida.Külaline kirjutas: ↑26 Okt 2024 08:17 Ehk siis lihtlabane uudishimu teiste elude vastu on endiselt suur, mitte midagi ei ole muutunud.
Nüüd on meil selleks seltskonnakroonikaKülaline kirjutas: ↑26 Okt 2024 08:17 Kas olete kuulnud, kuidas põlastavalt suhtuti sellesse, et vanasti naised piimapukkide juures arutasid kõik maailma asjad läbi, sealhulgas kõikide isiklikud elud.
Kahepalgeline bande, sest kui ühe seltskonnalehe toimetaja enda eraelu lahkama hakati, tõusis seakisa taevani...Sai omaenda ravimit tunda.
-
Külaline
Meie külas oli küll kõigil oma piimapukk, sest talud on ju hajali. Piim viidi käruga sinna ja kohe tagasi ja see käinud küll kõigil täpselt samal ajal. Mingeid kogunemisi ei mäleta seoses piimapukkidega. Autolavkat oodates oli kogunemine, kus sai info vahetada. Võib-olla mõnes kohas võis ju juhuslikult autolavka peatuskoht olla piimapuki kõrval.
Sulle see klatšiteema rahu ei anna. Alles kurtsid, et politseinikud ei jaga sündmuskohal detailset infot ja lehes ei avaldata millesse mõni kuulsus ära suri.
Sulle see klatšiteema rahu ei anna. Alles kurtsid, et politseinikud ei jaga sündmuskohal detailset infot ja lehes ei avaldata millesse mõni kuulsus ära suri.
-
Külaline
Autolavka sabas seistes oli tõesti mutikestel juttu küllaga. Piimapukk oli rohkem tarbeese- viid hommikul oma mannergu sinna pukile ja hiljem tood tühja mannergu tagasi. Mingi kogunemiskoht see kindlasti ei olnud. Teiste külaelanikega kohtuti pigem hommikuti postkastide juures, kui lehel järel sai käidud.Külaline kirjutas: ↑26 Okt 2024 13:55 Meie külas oli küll kõigil oma piimapukk, sest talud on ju hajali. Piim viidi käruga sinna ja kohe tagasi ja see käinud küll kõigil täpselt samal ajal. Mingeid kogunemisi ei mäleta seoses piimapukkidega. Autolavkat oodates oli kogunemine, kus sai info vahetada. Võib-olla mõnes kohas võis ju juhuslikult autolavka peatuskoht olla piimapuki kõrval.
-
Külaline
Väga tore, et inimestel oli selline kooskäimiskoht. Nüüd oleme siin anonüümselt nagu rotid urus.
-
Külaline
Kas teil tööl pole siis sellist asja? Meil küll on
klatshitakse neid kes parasjagu kohal pole. Mingi 40-50 aastased naised, kes alati teavad oma väärtust, oma tegude õigsust ja kuidas teised on nii rumalad ja teevad aju halvasti või ei oska elada.
-
Külaline
Ma kolisin juba aastaid tagasi Eestist ära, aga see, mis meenub, on lõputu klatšimine. Suguvõsas, tööl, koolis. Igal pool. Kui keegi seltskonnast lahkus, siis seda klatšiti armutult. Järgmist ruumist lahkujat samuti. Üks asi, milles sa klatšimoori puhul kindel saad olla, on see, et kui ta klatšib sulle te ühist tuttavat, siis teeb ta sama ka sinu suhtes.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 07:50 Kas teil tööl pole siis sellist asja? Meil küll onklatshitakse neid kes parasjagu kohal pole. Mingi 40-50 aastased naised, kes alati teavad oma väärtust, oma tegude õigsust ja kuidas teised on nii rumalad ja teevad aju halvasti või ei oska elada.
Elan juba pikalt mujal ja meeldib väga, et siin ei ole sellist armutut tagarääkimist. Tööl- koolis valitseb poliitika, et sellest, kes parasjagu ruumis ei viibi, ei räägita. Igatahes mitte negatiivses toonis. See välistab igasugu tobedad klatšimised ja "telefonimängud" juba eos.
-
Külaline
See ikka sõltubki sellest konkreetsest töökohast ja kuidas seal väärtused on paika pandud. Pole Eestis kunagi töötanud kohas, kus üksteist niimoodi klatšitakse nagu kirjeldad. Koristaja või midagi sellist?Külaline kirjutas: ↑29 Okt 2024 23:49Ma kolisin juba aastaid tagasi Eestist ära, aga see, mis meenub, on lõputu klatšimine. Suguvõsas, tööl, koolis. Igal pool. Kui keegi seltskonnast lahkus, siis seda klatšiti armutult. Järgmist ruumist lahkujat samuti. Üks asi, milles sa klatšimoori puhul kindel saad olla, on see, et kui ta klatšib sulle te ühist tuttavat, siis teeb ta sama ka sinu suhtes.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 07:50 Kas teil tööl pole siis sellist asja? Meil küll onklatshitakse neid kes parasjagu kohal pole. Mingi 40-50 aastased naised, kes alati teavad oma väärtust, oma tegude õigsust ja kuidas teised on nii rumalad ja teevad aju halvasti või ei oska elada.
Elan juba pikalt mujal ja meeldib väga, et siin ei ole sellist armutut tagarääkimist. Tööl- koolis valitseb poliitika, et sellest, kes parasjagu ruumis ei viibi, ei räägita. Igatahes mitte negatiivses toonis. See välistab igasugu tobedad klatšimised ja "telefonimängud" juba eos.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist