Naljakad juhtumised elus.

[Külaline]

Mul selline lugu. Jube kiire oli ja jooksin bussi peale. Bussi ukse ees astus sisse just üks meesterahvas, kellel olid dressipüksid jalas. Mul olid kontsad all ja komistasin enne esimesele astmele astumist. Haarasin mehel dressipükste tagumikust kinni, et mitte kukkuda. Muidugi tõmbasin selle aktsiooni käigus mehel püksid veidi alla. No kann ikka paistis. Mees vaatas üle õla ja kähvas, "no nii kiire kohe, et ei jõua istmenigi oodata". Pärast naersime mõlemad. Papil oli vähemalt huumorisoont.

Sellega seoses meenus kah üks lugu, mis oli pigem visuaalselt naljakas, aga panen ikka kirja.
Meie kabinet töö juures asus toona eriti maalähedasel esimesel korrusel, nii et aknast sai vabalt ruumi sisse vaadata. Olime ruumis kahekesi - minu nooruke ja kenake ülemus ja mina. Ülemus võttis parajasti ühelt vanemalt meesterahvalt, ehk siis papilt, tellimust vastu. Vahepeal oli ülemuse parim sõbranna suitsupausil ja enne sisse tulemist otsustas vaikselt aknast sisse piiluda, et mis me seal teeme (olgu öeldud, et aken jäi ülemuse selja taha, nii et tema ja tellimust sisse andev klient ei näinud midagi, minust jäi aga aken ettepoole, nii et mina nägin kõike) ja ühtlasi end veidi lõbustada. Oli teine kuskilt peotäie takjaid korjanud ja nüüd asus neid tasakesi oma sõbranna suunas pilduma. Ülemus mõtles, et vist mingi putukas ja hakkas nihelema, sai siis aga mitme takja tabamuse korraga ja kuidagi rehmas käega tahapoole, aga sellise hooga, et rebis pluusilt kõik ülemised nööbid (oli selline pisikesi pärlmutternööbikesi täis tikitud pluus) ära ja need lendasid igas suunas üle kabineti. Papil kukkus ülemuse ootamatult paljastunud pitsrinnahoidjat nähes suu imestusest lahti (tema ju takjasõda ei näinud), seejärel hakkas muhelema ja ütles meelitatult: "Kes oleks seda arvanud, et mina veel oma vanuses näen noort naist pluusinööpe avamas."

Väga huvitav, sest need nööbid ei tule nii kergesti ära. Peavad olema paari niidiga kinni, aga siis ei püsi pluus tavaoludes eest kinni. Tean, sest tahtsime koolinäidendis sellist stseeni teha, et rebid kellegi eest nööbid ära, aga sellist pluusi oli võimatu leida. Enne läks riie puruks kui need nööbid oleks eest ära kukkunud.

Isiklikult olen olnud olukorras kus noormees arvas, et tegemist on trukkidega pluusiga ja rebia mul hõlmad lahti, aga tegelikult järgnes sellele dramaatiline nööbisadu.
Oleneb ilmselgelt niidi/ riide kvaliteedist. Võtmesõna siis tugev riie ja ebakvaliteetne niit

[Külaline]

Jah venekeelsed naljad tõlkidega ära ka. Teatud põlvkonnad arvavad nagu venelased, et kõik eestlased oskavad sünnist saati vene keelt. Teatud vanuses onkud ja tädid teevad oma vene nalju, naeravad nii et vats võbiseb ja noored kõrval sügavad lõuga - mütsigi ei saa aru.

Nad ei saa eesti keelest ka mütsigi aru, sõnavara on nii kesine, et valus on!

[Külaline]

Tolmuimeja.

Minu teada ka tolmuimeja, aga mitte putsulutsutaja, vaid putsunutsutaja.

Ei ole, putsulutsuja on.

[Külaline]

Ma tean ka, et on putsunutsutaja.

[Külaline]

Ma tean ka, et on putsunutsutaja.

Ku pudsunudsuja nutsutama nakas, peat är remontma vai uuõ ostma. Kiä tuu inämp pürstigä nühki viits.

[Külaline]

Üks tore juhus oli selline. Läksime mehega toidupoodi. No rallime seal riiulite vahel käruga ja ikka kõrvuti koos. Piimakülmiku ees ma hakkasin hapukoort võtma, eeldasin, et mees seisab mu selja taga, sest keegi seal seisis nagu ma silmanurgast nägin. Ütlesin talle, kuule mine võta piima. See vastas, ma ei taha. Ma kähvasin vastu, mis siis, et sa ei taha, mine võta mulle. Võõras mees muidugi oli. Aga tore oli see, et ta ütles vastu, võin ju võtta kah, kui sa nii nõuad. Siis sain aru, et hääl nagu võõras. Keerasin ümber ja vabandasin muidugi, aga naersime ka mõlemad, sest kogu see vestlus tuli kuidagi nii toredasti meil välja. Huumoriga inimesed on nii kihvtid. See võõras oleks võinud ju vait olla ja kõrvale astuda, aga ta naljaga vastas mulle ja see oli tore.

[Külaline]

Ma ükskord panin Selveris "Selveri köögi" kartulisalati ostukärusse ja siis avastasin, et ups vale käru. Seisis poole meetri kaugusel minu kärust ja seal sees oli juba üks samasugune salat. Mis seals ika võtsin uue salati poe külmikust ja panin oma kärusse. Selle aja peale lähenes võõra käru omanik oma kärule. Ei hakanud talle midagi seletama ja ostlesin edasi. Võimalik et ta kassas avastas- miks mul täna kahte ühesugust salatit vaja oli? Ei tea seda.

[Külaline]

Ma ükskord panin Selveris "Selveri köögi" kartulisalati ostukärusse ja siis avastasin, et ups vale käru. Seisis poole meetri kaugusel minu kärust ja seal sees oli juba üks samasugune salat. Mis seals ika võtsin uue salati poe külmikust ja panin oma kärusse. Selle aja peale lähenes võõra käru omanik oma kärule. Ei hakanud talle midagi seletama ja ostlesin edasi. Võimalik et ta kassas avastas- miks mul täna kahte ühesugust salatit vaja oli? Ei tea seda.

Ma olen siin mõnusasti naeru pugistada saanud aga mu meelest see küll naljakas pole, pigem nõme. Inimene arvestab endale vajaliku kogusega. Kui avastasid et vale käru, võtnud oma salat siis tagasi!

[Külaline]

Ma ükskord panin Selveris "Selveri köögi" kartulisalati ostukärusse ja siis avastasin, et ups vale käru. Seisis poole meetri kaugusel minu kärust ja seal sees oli juba üks samasugune salat. Mis seals ika võtsin uue salati poe külmikust ja panin oma kärusse. Selle aja peale lähenes võõra käru omanik oma kärule. Ei hakanud talle midagi seletama ja ostlesin edasi. Võimalik et ta kassas avastas- miks mul täna kahte ühesugust salatit vaja oli? Ei tea seda.

Ma olin kindel, et lähed oma salatit sealt võõrast kärust tagasi võtma. Ja vot siis tekib väikestviisi naljakas olukord, kui teise käru omanikule "vahele jääd" ja seletamist tuleb, aga tutkit

[Külaline]

Inimene arvestab endale vajaliku kogusega. Kui avastasid et vale käru, võtnud oma salat siis tagasi!

Mind ajas küll see vemp muigama. Tegelikult ma ju ei tahtnud nii teha, aga näe läks. Eks inimene tarvitas salati kodus ära.

[Külaline]

Ma olin kindel, et lähed oma salatit sealt võõrast kärust tagasi võtma.

Ma sekund isegi mõtlesin seda varianti, aga siis sai väike deemon minu sees võitu.

[Külaline]

Ma ükskord panin Selveris "Selveri köögi" kartulisalati ostukärusse ja siis avastasin, et ups vale käru. Seisis poole meetri kaugusel minu kärust ja seal sees oli juba üks samasugune salat. Mis seals ika võtsin uue salati poe külmikust ja panin oma kärusse. Selle aja peale lähenes võõra käru omanik oma kärule. Ei hakanud talle midagi seletama ja ostlesin edasi. Võimalik et ta kassas avastas- miks mul täna kahte ühesugust salatit vaja oli? Ei tea seda.

Ma olen siin mõnusasti naeru pugistada saanud aga mu meelest see küll naljakas pole, pigem nõme. Inimene arvestab endale vajaliku kogusega. Kui avastasid et vale käru, võtnud oma salat siis tagasi!

Kord ammustel aegadel Stockmannis (no ikka siis, kui Stockmann oli veel selline udupeen ja -kallis koht oli) tahtsid sõbrannad nalja teha. Märkasivad toiduosakonnas ühte tuttavat noormeest ostlemas. Endast tuttavale märku andmata hakkasid talle vaikselt ja salamahti igasugu võimalikult kalleid tooteid kärusse sokutama. Ise kihistasid, et jube lahe, kui kassas alles märkab ja siis ähmi täis neid kassalindilt hakkab ära korjama.
Tegelikkus kujunes selliseks, et mees maksis kassas tuima näoga nõutud summa ära, võttis oma kotid ja jalutas minema. Ta vist siiamaani ei tea sellest "sajandi naljast".

[Külaline]

Riietega seotud äpardustega seoses meenus üks juhtum. Olin üks hommik sisse maganud, seda aga juhtus minuga üliharva. Topin end siis kiiruga riidesse, ise ähmi täis ja jooksen bussile. Bussipeatuses seistes tunnen, et üks teksasäär on kuidagi imelik, katsudes oleks nagu mingi nutsakas püksisääres. Tööle jõudes urgitsen eilse päeva stringid sealt säärest välja.

[Külaline]

Nõukaajal mõnikord sõbrannaga näppasime teiste ostukorvidest asju ära. Siis oli defitsiidi puhul hull trügimine, keegi ei märganud midagi.

[Külaline]

Sarnaselt nagu siin ühel eelkirjutajal, on mul kohe mitmeid kordi juhtunud, et hakkan võõra inimesega poes rääkima ise teda oma meheks pidades. Need okukorrad on muidugi kohapeal naljakamad, kui ümber kirjutades.Tavaliselt on siis väike kohmetus ja vabandus ning pöördun oma mehe poole, kes ka läheduses, nii et eksitus on kohe kõigile selge. Aga üks kord oli ikka väga tobe, kui täiesti suvalisele mehele plärtsatasin ja ikka kurja tooniga kohe, et eks võta siis endale see kuradi õlu, kui teisiti kohe üldse ei saa. Oi kui piinlik oli, kui siis täitsa võõras ehmunud nägu vastu vaatas. Mult ei tulnud segaduses ka mingit vabandust, midagi mühatasin ja kadusin, sel korral oli oma mees hoopis kusagil eemal ka, jätsingi üksiku hullu mulje.

[Külaline]

Minu isa sõitis kevadel esimeste päikseliste ilmade ajal hommikul päikesetõusu ajal tööle ja kirus endamisi, et mis kuradi päikeseprillid need tänapäeval ikka on, ausõna, mitte mingit tolku neist pole, ei osata sellist lihtsat asja ka enam teha. Astus, needsamad mõttetud prillid ees, töökoha uksest sisse ja töökaaslane delikaatselt osutas ta prillidele, küsides: "Oi, mis juhtus?"
Isa võttis prillid eest ja nägi, et neil oli ainult üks klaas ees. Teise silma ees oli ainult raam alles.

***

Mu esimene auto u 20 a tagasi oli räme pann, no tegelikult ka kohe piinlikult logu ja kole masin. Kõrvalistuja uks sellel kinni ei käinud, aga samas sõita temaga siiski kannatas. Sõitsin siis sellega ühel päeval Kristiine keskusesse, parkisin 2. korrusele ja käisin tegin tiiru poodides. Tagasi tulles autot enam polnud. No see oli võimatu, et keegi säherduse panni ära oleks varastanud, aga no otsisin tõesti nagu segane, autot polnud. Mõtlesin, et võibolla mingid naglad nalja pärast ajasid auto ära. Helistasin politseisse. Kui auto margi, aastaarvu ja välimuse kirjelduse edastasin, siis ülitüdinud häälega politseinik ütles, et minge palun vaadake korrus all- ja ülalpoole ka. Ma ütlesin üpris nipsakalt, et ma olen 100% kindel, kuhu parkisin, ma pargin alati 2. korrusele, sest seal on poed, mida külastan, auto on 100% kindlalt ära aetud! Politseinik ohkas, ütles, et nad siis saadavad kellegi kohale, aga helistagu ma, kui ikkagi auo ise üles leian. Ootasin ja ootasin, lõpuks lihtsalt suurest vihast läksin kolmandale korrusele, et oleks, mida saabuvale tigu-politseinikule ette heita - kui täpselt seal, kuhu ma auto parkinud olin, ta kenasti ja roosteplekilisena kenasti oli. Ülikuramuse piinlik oli tagasi helistada politseisse ikka, et ärge saatke kedagi...

[Simon says:]

Minu isa sõitis kevadel esimeste päikseliste ilmade ajal hommikul päikesetõusu ajal tööle ja kirus endamisi, et mis kuradi päikeseprillid need tänapäeval ikka on, ausõna, mitte mingit tolku neist pole, ei osata sellist lihtsat asja ka enam teha. Astus, needsamad mõttetud prillid ees, töökoha uksest sisse ja töökaaslane delikaatselt osutas ta prillidele, küsides: "Oi, mis juhtus?"
Isa võttis prillid eest ja nägi, et neil oli ainult üks klaas ees. Teise silma ees oli ainult raam alles.

***

Mu esimene auto u 20 a tagasi oli räme pann, no tegelikult ka kohe piinlikult logu ja kole masin. Kõrvalistuja uks sellel kinni ei käinud, aga samas sõita temaga siiski kannatas. Sõitsin siis sellega ühel päeval Kristiine keskusesse, parkisin 2. korrusele ja käisin tegin tiiru poodides. Tagasi tulles autot enam polnud. No see oli võimatu, et keegi säherduse panni ära oleks varastanud, aga no otsisin tõesti nagu segane, autot polnud. Mõtlesin, et võibolla mingid naglad nalja pärast ajasid auto ära. Helistasin politseisse. Kui auto margi, aastaarvu ja välimuse kirjelduse edastasin, siis ülitüdinud häälega politseinik ütles, et minge palun vaadake korrus all- ja ülalpoole ka. Ma ütlesin üpris nipsakalt, et ma olen 100% kindel, kuhu parkisin, ma pargin alati 2. korrusele, sest seal on poed, mida külastan, auto on 100% kindlalt ära aetud! Politseinik ohkas, ütles, et nad siis saadavad kellegi kohale, aga helistagu ma, kui ikkagi auo ise üles leian. Ootasin ja ootasin, lõpuks lihtsalt suurest vihast läksin kolmandale korrusele, et oleks, mida saabuvale tigu-politseinikule ette heita - kui täpselt seal, kuhu ma auto parkinud olin, ta kenasti ja roosteplekilisena kenasti oli. Ülikuramuse piinlik oli tagasi helistada politseisse ikka, et ärge saatke kedagi...

Kunagi tegime ühele sõbrale sarnase pulli. Lükkasime ta auto ära lähedasse hoovi ja siis "aitasime" otsida. Vennike helistas ka politseisse. Selleks ajaks kui politsei tuli, lükkasime auto tagasi vanasse kohta...

[Külaline]

See oli aastaid tagasi, kui mu toonane elukaaslane (nüüdseks ammu eks) seadis end uue päeva hakul välja minema, kaasas kolm musta prügikotti. Kottides 1 ja 2 olid vastavalt keemilisse puhastusse minevad pintsakud ja ülikonnapüksid, kott 3 oli prügikasti sihitud kraami täis.

Keemilisse puhastusse jõudes tekkis probleem ühe koti sisuga. Vastuvõtja nõustus vastu võtma ainult ühte, pükse sisaldavat kotti. Teise koti sisuga tutvunud, ulatas selle vihaselt tagasi - ega me siin prügimägi ole!

Ja nii oligi elukaaslasel mõnda aega nii umbes 7 paari ülikonnapükse ja mitte ühtegi pintsakut nende juurde. Pidi kampsikutega läbi ajama ja uusi pintsakuid järgemööda juurde soetama.

[Külaline]

Miks ta prügikastist oma pintsakukotti välja ei õngitsenud?

[Külaline]

Miks ta prügikastist oma pintsakukotti välja ei õngitsenud?

Ju siis oli prügiauto vahepeal käinud. Paari aasta eest nägin ühes foorumis kuulutust, kus keegi Arvo nimeline mees soovis sõita prügiauto sisemuses sõitu teha. Tal oli mingi kinnisidee sellega. Teine kinnisidee oli Arvol sõita naisterahva auto pagasnikus.