Tolmukübe kirjutas: ↑28 Mär 2026 18:01
Kõik lapsed ju ei karju, ega kriiska. Eelmine postitaja küsis õieti, et miks laps üldse karjuma peab. Mingi psüühikahäire, hakkab juba varakult pihta.. ? Saab selline suureks, karjub oma kaasa ja laste kallal.. ? Kuskilt sellisedki ju tulevad, on nemadki ju kunagi lapsed olnud. Nii et, millised lapsed on olnud need, kes (täiskasvanuna) teiste peale häält tõstavad.. ?
Mina küsisingi. Mul plika on 2.5a ja ta karjub vaid siis, kui tal jonnihoog on. Nutab siis. Niisama ma tal,karjuda ei luba.
Lastele tegelt meeldib see kõva hääle tegemine. Miks, ma ei tea. Aga ma olen esimese lapse ka nii kasvatanud, et normaalses olekus inimesed ei karju. Ka rääkides.
Aga eks ongi nii, et kui vanemad ei suuna, et nüüd on sobimatu karjuda(no nagu metslane röökida ja veidraid hääli teha ma mõtlen) siis ega laps õpigi. Mänguhoos kilkamine on midagi muud kui lihtsalt mänguhoos röökimine.
Ja enamik normaalseid inimesi ei kannataks ka ise kui nende kodus tundide kaupa sellised tegevused toimuvad.
Inimesed ongi erinevad ja kui on harjunud elama lärmakat elu, siis ei häiri neid ka oma lapse kolkimine, karjumine, jooksmine ja pallimäng. Muidugi on hulgaliselt lapsi, kes seda oma korteris teevad ja nende vanemate arvates on see naabrite probleem. Mina elan praegu eramajas, aga minul on olnud sellised naabrid. Neil oli kaks suurt koera, kes lastega jooksid tõesti tundide viisi mööda korterit ringi. Laps kolkis mingi asjaga vastu põrandat pidevalt. Neil oli ka mingi käru, millega nad toas ringi sõitsid edasi ja tagasi. Need lapsed ei käinud lasteaias, vaid olid emaga kodused. Kolkimine kestis õhtul kaheteistkümneni, sest neil oli aega kaua magada. Kui mõnikord keegi kell üksteist hommikul hakkas tolmu võtma, olid need naabrid küll esimesed kaebajad, sest nemad sellisel kellaajal alles magasid.
Sinul on selline kogemus. Mul on aga jälle kogemus, kus alt naabrimutt käis pidevalt kaebamas,et midagi oli valesti kui ma ise laps olin. Ja ei tagunud keegi klotsidega vastu põrandat, ei olnud pidevalt kisa, ei olnud meil koeri ega käru ja toas palli ei mänginud üleüldse kolisime me sinna elama juba siis kui ma esimesse klassi läksin ja vend oli minust aasta noorem ja tema käis lasteaias. Ja enamasti mängisimegi teiste lastega koos õues. Aga seda mutti häiris ka õues toimuv pallimäng ja sellega kaasnevad hääled.
Ja enamik normaalseid inimesi ei kannataks ka ise kui nende kodus tundide kaupa sellised tegevused toimuvad.
Inimesed ongi erinevad ja kui on harjunud elama lärmakat elu, siis ei häiri neid ka oma lapse kolkimine, karjumine, jooksmine ja pallimäng. Muidugi on hulgaliselt lapsi, kes seda oma korteris teevad ja nende vanemate arvates on see naabrite probleem. Mina elan praegu eramajas, aga minul on olnud sellised naabrid. Neil oli kaks suurt koera, kes lastega jooksid tõesti tundide viisi mööda korterit ringi. Laps kolkis mingi asjaga vastu põrandat pidevalt. Neil oli ka mingi käru, millega nad toas ringi sõitsid edasi ja tagasi. Need lapsed ei käinud lasteaias, vaid olid emaga kodused. Kolkimine kestis õhtul kaheteistkümneni, sest neil oli aega kaua magada. Kui mõnikord keegi kell üksteist hommikul hakkas tolmu võtma, olid need naabrid küll esimesed kaebajad, sest nemad sellisel kellaajal alles magasid.
Sinul on selline kogemus. Mul on aga jälle kogemus, kus alt naabrimutt käis pidevalt kaebamas,et midagi oli valesti kui ma ise laps olin. Ja ei tagunud keegi klotsidega vastu põrandat, ei olnud pidevalt kisa, ei olnud meil koeri ega käru ja toas palli ei mänginud üleüldse kolisime me sinna elama juba siis kui ma esimesse klassi läksin ja vend oli minust aasta noorem ja tema käis lasteaias. Ja enamasti mängisimegi teiste lastega koos õues. Aga seda mutti häiris ka õues toimuv pallimäng ja sellega kaasnevad hääled.
Jaa. Mul sõbrannal oli ka selline põrgulik naaber. Iga väiksemgi piiks või kogemata tümps häiris alt naabrit. See siis ise tagus vastu radikaid, kui teda midagi häiris.
Ma mõtlen, kas välismaal juba ehitatakse uusi kortereid nii, et heliisolatsioon on paigaldatud. Terves majas, kõikides korterites. Et hind küll kallim, aga korter selle võrra kvaliteetsem. Kes hindab vaikust, see siis ostab sellisesse majja korteri.
Meil kortermaja. Mul poole aastane ja naabril 4aastane.
Panen lapse käruga õue magama ja siis tuleb õue naabri 4a. Joostes ja röökides. Miks ta röögib kui õue jookseb, miks ta kisab kui batuudil hüppab? Küll sinu laps ka hakkab kisama, ütleb kui palun mitte kisada.
Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 19:46
Meil kortermaja. Mul poole aastane ja naabril 4aastane.
Panen lapse käruga õue magama ja siis tuleb õue naabri 4a. Joostes ja röökides. Miks ta röögib kui õue jookseb, miks ta kisab kui batuudil hüppab? Küll sinu laps ka hakkab kisama, ütleb kui palun mitte kisada.
Laste jaoks on lõbus kisada. Vist ma arvan. Mina omadel ei luba. Eriti, kui keegi lähedal on. Mu oma 2.5a muidu kisakõri teab, et kui titevankrit näeb, siia tita ilmselt magab ja teeb ise ka suuga tssss, tita magab. Samuti ei luba ma jalutavatele koertele kõvasti auh auh karjuda. Ta küll innustub ja tahab aga iial ei tea kuidas koer sellele reageerib. Mina arvan, et see ongi kõik vabema kasvatuses ja suunanises kinni.
Meie kunagised ülemised naabrid kaks korda ujutasid meil köögi üle. Teisel korral tuli vett nii palju, et pidime halduriga nende korterisse minema. Seal oli ikka õudne laga ja segadus. Selgus, et kilekott oli valamusse jäetud ja vesi jooksma. Ilmselt siis pere teismeline, kes kord ka meie akna täis oksendas. Kui siis veel vastasnaaber otsustas hakata maja ees autoremonditeenust pakkuma koos pideva mulaga, leidsime, et on aeg korter maha müüa. Enam ei hakanud eksperimenteerima, võtsime laenu ja ehitasime maja. Väga õige otsus, kuigi imelikke naabreid on siingi, aga nad on palju kaugemal, kõrge kuusehekk on ka veel vahel.
