Anne&Stiil artikkel transseksuaalist

[Külaline]

Mis see ninnu-nännu ja intriigitsemine siia puutub

Pole ühegi ainult naistest koosneva grupi või kollektiiviga kokkupuuteid olnud või eri vanuses naissoost sugulaste omavahelist suhtlemist näinud? Naised taluvad üsna kehvalt naistesisest hierarhiat, mis meeste puhul näiteks paljud jamad ära hoiab. Seda asendavad igikestvad suhteintriigid.

Mina olen muidugi selliste kollektiividega kokku puutunud. Me aga räägime tüdrukust, kelle puhul oli juba 8-aastaselt selgelt näha, et ta on väga poisilik. Vaevalt, et temal oli kogemusi ainult naistest koosnevate gruppide või kollektiividega, kus toimus ussitamine ja intriigitsemine.

Kusjuures, olen ühe eelkõnelejaga nõus - poisilikul ja poisilikul tüdrukul on vahe. Mina ise olin ka lapsena poisilik tüdruk. Pigem ronisin turnikadel kui mängisin nukkudega. Läbi lapsepõlve olin poisipeaga jne. Aga olen sellegipoolest 100% hetero. Samas, teine poisilik tüdruk on juba lapsena nagu osad lesbilised naised - tead ju küll, mida silmas pean - tunned ilma küsimata, lihtsalt välisest ja olekust ära, et ta on omasooihar.

[Külaline]

No tegelikult ei saa öelda, et vihkajaid poleks. Ma olen kohanud üllatavalt palju inimesi, kes hakkavad kohe sõna võtma, kui midagi homodega seoses kuulda on. Näiteks mitmed minu tuttavad kirjutasid alla deklaratsioonile "abielu kaitseks". Ma ühe käest küsisin, et kuidas sind ohustab või mis see sinu asi üldse on, kui homod saavad abielluda? Kuidas see sind ohustab? Ise pole see inimene kordagi abielus olnud, ühtki suhet pole suutnud pidada, mitu naist olnud, kellega on lahku läinud, kui lapsed väiksed. Siis juba jälle uue juurde ja uus pesakond hakkama, kellega varsti on sama lugu. Aga just selliseid huvitavad hirmsasti homod, lisaks võtab väga tugevalt sõna ka lastekasvatuse teemal. Näe, homod saavad nüüd abielluda ja ei kukkunudki taevas alla.

Inimesel on õigus oma tõekspidamistele ja see, kui tema tõekspidamised sinu omadega juhuslikult ei ühti, ei tähenda kohe suurt ja koledat "vihkamist". Ise abielus olemine ei mängi mingit rolli. Samamoodi võivad ka nt lesbipered lahutada, üks laseb jalga ja jätab lapsed teise kaela peale. Ja seesama oma pere maha jätnud lesbi on avalikkuse ees veel kõige kõvem homoabielude pooldaja (juhtum elust enesest).

No homod ju lähevad kokku ja lahku täpselt samamoodi kui heteropaarid. Ma ei saagi aru, miks lahku läinud lesbi ei võiks olla tuline abielu pooldaja? Kas, kui lahutanud hetero on üldises plaanis abielu pooldaja, siis on ta ka miski imelik?

[Külaline]

Minu täiskasvanud laps on gei ja julgen väita, et tegelikult te ei tea, mille üle te arutlete. Teil lihtsalt pole kogemust, mida tähendab meie ühiskonnas olla normist erinev - no ei peagi muidugi olema. Jaa, suurem osa inimesi väidab mu lapsele, et ei neil ei ole homode vastu midagi.... aga vot vajadus seda selgitama minna on ikkagi. Tänu oma lapsele olen tuttav ka mitmete tema sõpradega, seal hulgas ka sugu muutnud inimestega. Nende elus pole ühtki päeva, mil nad ei tajuks, et neid võõristatakse või neile hinnangut antakse. Nad pigem ei käi oma partneriga tänaval käest kinni - sest see tõmbaks neile tähelepanu ja nad on sellest väsinud. Neil tuleb iga päev tõestada, et nad on tavalised inimesed oma annete ja oskustega, nagu me kõik, sest alati käib kõige ette eelarvamus, et inimene on gei või trans. Ah, ega ei ole mõtet seletada, kui endal ei ole seda kogemust, siis seda ka ei mõista. Lihtsalt kujutlega oma elu inimesena, kelle lihtne olemasolu paneb kellegi foorumisse teemat tegema või veel hullem - mõnitama, vihakõnesid pidama või lausa vägivalda kasutama. (Paari aasta eest pandi Lätis gei-noormees põlema näiteks.)

[Külaline]

Mis see ninnu-nännu ja intriigitsemine siia puutub

Pole ühegi ainult naistest koosneva grupi või kollektiiviga kokkupuuteid olnud või eri vanuses naissoost sugulaste omavahelist suhtlemist näinud? Naised taluvad üsna kehvalt naistesisest hierarhiat, mis meeste puhul näiteks paljud jamad ära hoiab. Seda asendavad igikestvad suhteintriigid.

Mina olen muidugi selliste kollektiividega kokku puutunud. Me aga räägime tüdrukust, kelle puhul oli juba 8-aastaselt selgelt näha, et ta on väga poisilik. Vaevalt, et temal oli kogemusi ainult naistest koosnevate gruppide või kollektiividega, kus toimus ussitamine ja intriigitsemine.

Kusjuures, olen ühe eelkõnelejaga nõus - poisilikul ja poisilikul tüdrukul on vahe. Mina ise olin ka lapsena poisilik tüdruk. Pigem ronisin turnikadel kui mängisin nukkudega. Läbi lapsepõlve olin poisipeaga jne. Aga olen sellegipoolest 100% hetero. Samas, teine poisilik tüdruk on juba lapsena nagu osad lesbilised naised - tead ju küll, mida silmas pean - tunned ilma küsimata, lihtsalt välisest ja olekust ära, et ta on omasooihar.

Nii et tegelikult ongi igal lesbipaaril üks niiöelda "meespool" ja teine selline naiselikumate omadustega "naispool"?

[Külaline]

Pole ühegi ainult naistest koosneva grupi või kollektiiviga kokkupuuteid olnud või eri vanuses naissoost sugulaste omavahelist suhtlemist näinud? Naised taluvad üsna kehvalt naistesisest hierarhiat, mis meeste puhul näiteks paljud jamad ära hoiab. Seda asendavad igikestvad suhteintriigid.

Mina olen muidugi selliste kollektiividega kokku puutunud. Me aga räägime tüdrukust, kelle puhul oli juba 8-aastaselt selgelt näha, et ta on väga poisilik. Vaevalt, et temal oli kogemusi ainult naistest koosnevate gruppide või kollektiividega, kus toimus ussitamine ja intriigitsemine.

Kusjuures, olen ühe eelkõnelejaga nõus - poisilikul ja poisilikul tüdrukul on vahe. Mina ise olin ka lapsena poisilik tüdruk. Pigem ronisin turnikadel kui mängisin nukkudega. Läbi lapsepõlve olin poisipeaga jne. Aga olen sellegipoolest 100% hetero. Samas, teine poisilik tüdruk on juba lapsena nagu osad lesbilised naised - tead ju küll, mida silmas pean - tunned ilma küsimata, lihtsalt välisest ja olekust ära, et ta on omasooihar.

Nii et tegelikult ongi igal lesbipaaril üks niiöelda "meespool" ja teine selline naiselikumate omadustega "naispool"?

Miks sa seda minu käest küsid? Mina ei ole lesbi ja mul ei ole ühtegi tuttavat homot ega lesbit. Aga kindel on see, et osad lesbid näevad välja mehelikumad. Ja lapseealisena on ka selgelt arusaadav, et tal on see nn "kalle" omasoo järele.

[Külaline]

Minu täiskasvanud laps on gei ja julgen väita, et tegelikult te ei tea, mille üle te arutlete. Teil lihtsalt pole kogemust, mida tähendab meie ühiskonnas olla normist erinev - no ei peagi muidugi olema. Jaa, suurem osa inimesi väidab mu lapsele, et ei neil ei ole homode vastu midagi.... aga vot vajadus seda selgitama minna on ikkagi. Tänu oma lapsele olen tuttav ka mitmete tema sõpradega, seal hulgas ka sugu muutnud inimestega. Nende elus pole ühtki päeva, mil nad ei tajuks, et neid võõristatakse või neile hinnangut antakse. Nad pigem ei käi oma partneriga tänaval käest kinni - sest see tõmbaks neile tähelepanu ja nad on sellest väsinud. Neil tuleb iga päev tõestada, et nad on tavalised inimesed oma annete ja oskustega, nagu me kõik, sest alati käib kõige ette eelarvamus, et inimene on gei või trans. Ah, ega ei ole mõtet seletada, kui endal ei ole seda kogemust, siis seda ka ei mõista. Lihtsalt kujutlega oma elu inimesena, kelle lihtne olemasolu paneb kellegi foorumisse teemat tegema või veel hullem - mõnitama, vihakõnesid pidama või lausa vägivalda kasutama. (Paari aasta eest pandi Lätis gei-noormees põlema näiteks.)

No vot! Ja paar tükki siin raiuvad, et see vihkamine on puhas väljamõeldis ning nõuavad mingeid tõestusi ja näiteid.

[Külaline]

Minu täiskasvanud laps on gei ja julgen väita, et tegelikult te ei tea, mille üle te arutlete. Teil lihtsalt pole kogemust, mida tähendab meie ühiskonnas olla normist erinev - no ei peagi muidugi olema. Jaa, suurem osa inimesi väidab mu lapsele, et ei neil ei ole homode vastu midagi.... aga vot vajadus seda selgitama minna on ikkagi. Tänu oma lapsele olen tuttav ka mitmete tema sõpradega, seal hulgas ka sugu muutnud inimestega. Nende elus pole ühtki päeva, mil nad ei tajuks, et neid võõristatakse või neile hinnangut antakse. Nad pigem ei käi oma partneriga tänaval käest kinni - sest see tõmbaks neile tähelepanu ja nad on sellest väsinud. Neil tuleb iga päev tõestada, et nad on tavalised inimesed oma annete ja oskustega, nagu me kõik, sest alati käib kõige ette eelarvamus, et inimene on gei või trans. Ah, ega ei ole mõtet seletada, kui endal ei ole seda kogemust, siis seda ka ei mõista. Lihtsalt kujutlega oma elu inimesena, kelle lihtne olemasolu paneb kellegi foorumisse teemat tegema või veel hullem - mõnitama, vihakõnesid pidama või lausa vägivalda kasutama. (Paari aasta eest pandi Lätis gei-noormees põlema näiteks.)

No vot! Ja paar tükki siin raiuvad, et see vihkamine on puhas väljamõeldis ning nõuavad mingeid tõestusi ja näiteid.

Aga ongi ju väljamõeldis. Vähemalt selline vihkamine küll, kus sõnad tulevad suust välja sisistades ja keha läbivad värinad ning tõmblused (nagu siin üks lahedalt kirjeldas).

Mina näiteks olen keskmise füüsilise puudega. Ja täpselt samuti pean taluma tänaval lakkamatult inimeste pilke. Paljud mu nn saatusekaaslased teevad seetõttu kõik, et oma puuet peita, varjavad kasutatavaid abivahendeid ja üritavad kogu jõust jätta mulje, et nad ei kasuta neid. Ka mina pean eluaeg tõestama, et ma olen tavaline inimene oma annete ja oskustega. Hoolimata magistrikraadist ja erialasest tööst suhtutakse minusse isegi eriarsti juures tihti nagu ullikesse, kes oma kehapuude tõttu on raudselt ühtlasi vaimse puudega, ehkki selle ala eriarst peaks ju ometi teadma, et konkreetne kehapuue ei mõjuta mõistust kuidagiviisi. Samuti on mulle mitmed inimesed öelnud, et nende meelest kehapuudega inimene ei saa üldse teha mõtlemist nõudvat tööd, see lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Üks üsna suurest avalikust arvamusliidrist vanahärra teatas mulle hiljuti, et kehapuudega inimene polevat mitte iialgi võimeline mõistma ei Shakespeare´i sonette ega üldse kõrgemat kunsti. Kui üritasin üllatunult vastu vaielda, kähvas härra ainult: "Üle oma varju ei hüppa!"

Nii et jah, minagi olen väsinud terve oma elu tõestamast, et olen ka miskit väärt ja minulgi on õigus siin ilmas elada. Sest väga paljud ümbritsevad seda ei arva. Kusjuures need, kes valju häälega kuulutavad, kuidas nemad ikka nii hoolivad ja väga tolereerivad erivajadusega inimesi, võivad sisimas tegelikult olla täpselt vastupidiste põhimõtetega. Aga ma ei käi paraadidel ega näe kõikjal vihkamist. Elu on selleks liiga lühike. Ma ei arva, et inimesed vihkaksid. Nad lihtsalt on omas mullis, omade arvamistega ja las nad olla.

[Külaline]

Minu täiskasvanud laps on gei ja julgen väita, et tegelikult te ei tea, mille üle te arutlete. Teil lihtsalt pole kogemust, mida tähendab meie ühiskonnas olla normist erinev - no ei peagi muidugi olema. Jaa, suurem osa inimesi väidab mu lapsele, et ei neil ei ole homode vastu midagi.... aga vot vajadus seda selgitama minna on ikkagi. Tänu oma lapsele olen tuttav ka mitmete tema sõpradega, seal hulgas ka sugu muutnud inimestega. Nende elus pole ühtki päeva, mil nad ei tajuks, et neid võõristatakse või neile hinnangut antakse. Nad pigem ei käi oma partneriga tänaval käest kinni - sest see tõmbaks neile tähelepanu ja nad on sellest väsinud. Neil tuleb iga päev tõestada, et nad on tavalised inimesed oma annete ja oskustega, nagu me kõik, sest alati käib kõige ette eelarvamus, et inimene on gei või trans. Ah, ega ei ole mõtet seletada, kui endal ei ole seda kogemust, siis seda ka ei mõista. Lihtsalt kujutlega oma elu inimesena, kelle lihtne olemasolu paneb kellegi foorumisse teemat tegema või veel hullem - mõnitama, vihakõnesid pidama või lausa vägivalda kasutama. (Paari aasta eest pandi Lätis gei-noormees põlema näiteks.)

No vot! Ja paar tükki siin raiuvad, et see vihkamine on puhas väljamõeldis ning nõuavad mingeid tõestusi ja näiteid.

Aga ongi ju väljamõeldis. Vähemalt selline vihkamine küll, kus sõnad tulevad suust välja sisistades ja keha läbivad värinad ning tõmblused (nagu siin üks lahedalt kirjeldas).

Mina näiteks olen keskmise füüsilise puudega. Ja täpselt samuti pean taluma tänaval lakkamatult inimeste pilke. Paljud mu nn saatusekaaslased teevad seetõttu kõik, et oma puuet peita, varjavad kasutatavaid abivahendeid ja üritavad kogu jõust jätta mulje, et nad ei kasuta neid. Ka mina pean eluaeg tõestama, et ma olen tavaline inimene oma annete ja oskustega. Hoolimata magistrikraadist ja erialasest tööst suhtutakse minusse isegi eriarsti juures tihti nagu ullikesse, kes oma kehapuude tõttu on raudselt ühtlasi vaimse puudega, ehkki selle ala eriarst peaks ju ometi teadma, et konkreetne kehapuue ei mõjuta mõistust kuidagiviisi. Samuti on mulle mitmed inimesed öelnud, et nende meelest kehapuudega inimene ei saa üldse teha mõtlemist nõudvat tööd, see lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Üks üsna suurest avalikust arvamusliidrist vanahärra teatas mulle hiljuti, et kehapuudega inimene polevat mitte iialgi võimeline mõistma ei Shakespeare´i sonette ega üldse kõrgemat kunsti. Kui üritasin üllatunult vastu vaielda, kähvas härra ainult: "Üle oma varju ei hüppa!"

Nii et jah, minagi olen väsinud terve oma elu tõestamast, et olen ka miskit väärt ja minulgi on õigus siin ilmas elada. Sest väga paljud ümbritsevad seda ei arva. Kusjuures need, kes valju häälega kuulutavad, kuidas nemad ikka nii hoolivad ja väga tolereerivad erivajadusega inimesi, võivad sisimas tegelikult olla täpselt vastupidiste põhimõtetega. Aga ma ei käi paraadidel ega näe kõikjal vihkamist. Elu on selleks liiga lühike. Ma ei arva, et inimesed vihkaksid. Nad lihtsalt on omas mullis, omade arvamistega ja las nad olla.

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

[Külaline]

Vihkamine on ehk palju öeldud, aga paljudel on kōrini homode ja muude seksuaalveidrike erikohtlemisest, nagu tegemist oleks mingi eriti haavatava inimgrupi või puudega isikutega, kes kõrvalise abita hakkama ei saa. Terve kuu kalendris on osades lääne riikides neile eraldatud, et tõsta teadlikkust ja mõistmist millest? Et osal inimestest on natuke hälbeline eelistus, keda ja kuidas voodis panna? Seksuaalseid kõrvalekaldeid ja kooselu vorme on palju teisigi, neid millegipärast ei peeta sellises mahus vajalikuks teistele pähe lobistada. Need rahasummad, mis kulutatakse selle jampsi PR tegevuseks ja toetamisele on ka muidugi märkimisväärsed. See homopropaganda on kujunenud uuema aja tööstusharuks ja homode endaga on sellel juba vähem pistmist. Aga nagu iga lobitöö, hakkab see eelkõige lastele ja noortele hästi külge ja selliseid “homosid” ja mittebinaarseid jms, kes on selle pärast homod, et neid on paremalt ja vasakult sinnapoole nügitud, tuleb juurde nagu seeni pärast vihma.

[Külaline]

No vot! Ja paar tükki siin raiuvad, et see vihkamine on puhas väljamõeldis ning nõuavad mingeid tõestusi ja näiteid.

Aga ongi ju väljamõeldis. Vähemalt selline vihkamine küll, kus sõnad tulevad suust välja sisistades ja keha läbivad värinad ning tõmblused (nagu siin üks lahedalt kirjeldas).

Mina näiteks olen keskmise füüsilise puudega. Ja täpselt samuti pean taluma tänaval lakkamatult inimeste pilke. Paljud mu nn saatusekaaslased teevad seetõttu kõik, et oma puuet peita, varjavad kasutatavaid abivahendeid ja üritavad kogu jõust jätta mulje, et nad ei kasuta neid. Ka mina pean eluaeg tõestama, et ma olen tavaline inimene oma annete ja oskustega. Hoolimata magistrikraadist ja erialasest tööst suhtutakse minusse isegi eriarsti juures tihti nagu ullikesse, kes oma kehapuude tõttu on raudselt ühtlasi vaimse puudega, ehkki selle ala eriarst peaks ju ometi teadma, et konkreetne kehapuue ei mõjuta mõistust kuidagiviisi. Samuti on mulle mitmed inimesed öelnud, et nende meelest kehapuudega inimene ei saa üldse teha mõtlemist nõudvat tööd, see lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Üks üsna suurest avalikust arvamusliidrist vanahärra teatas mulle hiljuti, et kehapuudega inimene polevat mitte iialgi võimeline mõistma ei Shakespeare´i sonette ega üldse kõrgemat kunsti. Kui üritasin üllatunult vastu vaielda, kähvas härra ainult: "Üle oma varju ei hüppa!"

Nii et jah, minagi olen väsinud terve oma elu tõestamast, et olen ka miskit väärt ja minulgi on õigus siin ilmas elada. Sest väga paljud ümbritsevad seda ei arva. Kusjuures need, kes valju häälega kuulutavad, kuidas nemad ikka nii hoolivad ja väga tolereerivad erivajadusega inimesi, võivad sisimas tegelikult olla täpselt vastupidiste põhimõtetega. Aga ma ei käi paraadidel ega näe kõikjal vihkamist. Elu on selleks liiga lühike. Ma ei arva, et inimesed vihkaksid. Nad lihtsalt on omas mullis, omade arvamistega ja las nad olla.

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

No ma ei tea... Miskipärast varjad sa hoolega seda salapärast asutust, kus sa töötad. Ega see ometigi eesti inimõiguste keskus ole? Selle keskusega on küll kahjuks nõnda, et ta on keskendunud põhiliselt vaid homode toetamisele ja nende osas igasuguse kriitilise suhtumise kõikjalt väljajuurimisele. Muidu poleks inimestel selle vastu ju midagi, kuid samas on teada päris palju näiteid, kus füüsiliste puuetega inimesed paluvad sellelt keskuselt abi tagakiusamise lõpetamiseks situatsioonides, kus nad ise kuidagi ei saa tagakiusamissituatsioonist eemalduda, ja see keskus lihtsalt suvakalt keeldub abist, täielik huvipuudus nende poolt. Seevastu pruugib vaid tulla mingi signaal mõnest sündmusest, kus konflikti osaliseks on homo, kui see keskus lendab innukalt barrikaadidele. Kui see ei ole diskrimineerimine, mis see siis veel on?

P.S. Okei, diskrimineerige siis puuetega inimesi, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise enda eest seista ei suuda, ja kaitske neid, kel käed-jalad küljes ja töötavad, see on teie vaba valik. Ainult palun olge hea ja muutke siis ka oma nimetus ära - praegune nimetus jätab vale mulje, justnagu seisaksite te kõigi rõhutute ja nõrgemate eest, mis pole aga ju tõsi.

[Külaline]

Eestlased on jah päris tagurlikud sallivuse koha pealt. Vist väike rahvas ja peab ennast kaitsma teistsuguste eest, siis on vihkamine juba veres. Mul on üks mustanahaline sõber ja tema rääkis, et siin ikka diskrimineeritakse, mina ütlesin, et ei usu. Rääkis lugusid, et keegi oli teda sülitanud tänaval ja põlglikult vaadanud vms. Ja ükskord käisin temaga mööda tänavat ja keegi vanem naine vahtis mind vihaselt ja ütles, et kas häbi ei ole sellisega ringi käia. Ma ütlesin, et kuidas palun? Ütles, et kas häbi pole mingi ahviga ringi käia. Olin šokeeritud. Muidu nagu viisaka välimusega proua ja ütleb niimoodi.

[Külaline]

Mustanahaline on eesti keeles üks kummalisemaid poliitkorrektseid leiutisi neegrile - arvestades et “mustad” oli juba vene ajal halvustav väljend mustlaste ja mägirahvaste kohta, lisaks tähendab must nahk kasimata ihu.

[Külaline]

Mustanahaline on eesti keeles üks kummalisemaid poliitkorrektseid leiutisi neegrile - arvestades et “mustad” oli juba vene ajal halvustav väljend mustlaste ja mägirahvaste kohta, lisaks tähendab must nahk kasimata ihu.

Mind on ka see alati hämmastanud. Mustanahaline ei kõla üldse hästi ju. Ok, võib öelda ka "tumedanahaline", "mulatt" või "värviline", aga kõik need tähistavad erineva tumedusastmega nahavärvi, seega mingit kenasti kõlavat väljendit nagu polegi. Miks see "neeger" üldse halva varjundi sai?

[Külaline]

Miks see "neeger" üldse halva varjundi sai?

Ma täpselt ei tea, aga kui na ütlen, et sa oled neeger, siis see sulle meeldiks või mitte? Mulle eriti ei meeldiks.
Ilmselt neile endale ka ei meeldi. Ju siis inglise keeles must on meile sobivam.

[Külaline]

Miks see "neeger" üldse halva varjundi sai?

Ma täpselt ei tea, aga kui na ütlen, et sa oled neeger, siis see sulle meeldiks või mitte? Mulle eriti ei meeldiks.
Ilmselt neile endale ka ei meeldi. Ju siis inglise keeles must on meile sobivam.

Kui keegi kutsuks mind mustaks, siis meeldiks see ikka tunduvalt vähem. Negro tähendabki ju musta värvi, aga mitte räpasust nagu meil. Nii et hispaania kolonisaatorid ja muu orjakaubitsejate sugu võivad neeger rahulikult edasi öelda, meie peame ütlema viisakalt räpakoll?

[Külaline]

Mustanahaline on eesti keeles üks kummalisemaid poliitkorrektseid leiutisi neegrile - arvestades et “mustad” oli juba vene ajal halvustav väljend mustlaste ja mägirahvaste kohta, lisaks tähendab must nahk kasimata ihu.

Mind on ka see alati hämmastanud. Mustanahaline ei kõla üldse hästi ju. Ok, võib öelda ka "tumedanahaline", "mulatt" või "värviline", aga kõik need tähistavad erineva tumedusastmega nahavärvi, seega mingit kenasti kõlavat väljendit nagu polegi. Miks see "neeger" üldse halva varjundi sai?

Eks see ole jälle eesti keele retsimine ja inglise keele järgi painutamine.
Eesti keeles on sõna "neeger", millel on täiesti neutraalne kõla. Inglise keeles vastab sellele tegelikult sõna "black".

Ja inglise keeles on veel olemas ka selline sõna nagu "nigger", mis on halvustava tooniga ja mida ei lubata kasutada. Sõnaga "nigger" tähistati vanasti neegerorje Ameerikas. Kui vanasti tõlgiti eesti keelde raamatuid, milles sarnane sõna esines, siis kasutatigi seal sõnu "nigger" halvustaval toonil öelduna, ning "neeger" neutraalselt, lihtsalt tegelase rassi märkimiseks. (Nt "Tuulest viidud".) Sõna "nigger" täpne vaste eesti keeles on "murjan", mitte "neeger".

Kuid eesti keele "neeger" keelati ära selle sarnasuse tõttu inglise keele "niggeriga". See on umbes sama asi nagu nt soome keeles sõna "halpa" tähendab tegelikult odavat, aga soome keelt mitteoskava eestlase meelest tähendab see sõna hoopis "halb". Ometi ei hakka eestlased seda sõna soomlastel ära keelama, sest meie saame aru, et hoolimata välisest sarnasusest ja kunagi sajandeid tagasi tulnud ühisest sõnatüvest on tegemist siiski täiesti erinevate sõnadega.

[Külaline]

Aga ongi ju väljamõeldis. Vähemalt selline vihkamine küll, kus sõnad tulevad suust välja sisistades ja keha läbivad värinad ning tõmblused (nagu siin üks lahedalt kirjeldas).

Mina näiteks olen keskmise füüsilise puudega. Ja täpselt samuti pean taluma tänaval lakkamatult inimeste pilke. Paljud mu nn saatusekaaslased teevad seetõttu kõik, et oma puuet peita, varjavad kasutatavaid abivahendeid ja üritavad kogu jõust jätta mulje, et nad ei kasuta neid. Ka mina pean eluaeg tõestama, et ma olen tavaline inimene oma annete ja oskustega. Hoolimata magistrikraadist ja erialasest tööst suhtutakse minusse isegi eriarsti juures tihti nagu ullikesse, kes oma kehapuude tõttu on raudselt ühtlasi vaimse puudega, ehkki selle ala eriarst peaks ju ometi teadma, et konkreetne kehapuue ei mõjuta mõistust kuidagiviisi. Samuti on mulle mitmed inimesed öelnud, et nende meelest kehapuudega inimene ei saa üldse teha mõtlemist nõudvat tööd, see lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Üks üsna suurest avalikust arvamusliidrist vanahärra teatas mulle hiljuti, et kehapuudega inimene polevat mitte iialgi võimeline mõistma ei Shakespeare´i sonette ega üldse kõrgemat kunsti. Kui üritasin üllatunult vastu vaielda, kähvas härra ainult: "Üle oma varju ei hüppa!"

Nii et jah, minagi olen väsinud terve oma elu tõestamast, et olen ka miskit väärt ja minulgi on õigus siin ilmas elada. Sest väga paljud ümbritsevad seda ei arva. Kusjuures need, kes valju häälega kuulutavad, kuidas nemad ikka nii hoolivad ja väga tolereerivad erivajadusega inimesi, võivad sisimas tegelikult olla täpselt vastupidiste põhimõtetega. Aga ma ei käi paraadidel ega näe kõikjal vihkamist. Elu on selleks liiga lühike. Ma ei arva, et inimesed vihkaksid. Nad lihtsalt on omas mullis, omade arvamistega ja las nad olla.

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

No ma ei tea... Miskipärast varjad sa hoolega seda salapärast asutust, kus sa töötad. Ega see ometigi eesti inimõiguste keskus ole? Selle keskusega on küll kahjuks nõnda, et ta on keskendunud põhiliselt vaid homode toetamisele ja nende osas igasuguse kriitilise suhtumise kõikjalt väljajuurimisele. Muidu poleks inimestel selle vastu ju midagi, kuid samas on teada päris palju näiteid, kus füüsiliste puuetega inimesed paluvad sellelt keskuselt abi tagakiusamise lõpetamiseks situatsioonides, kus nad ise kuidagi ei saa tagakiusamissituatsioonist eemalduda, ja see keskus lihtsalt suvakalt keeldub abist, täielik huvipuudus nende poolt. Seevastu pruugib vaid tulla mingi signaal mõnest sündmusest, kus konflikti osaliseks on homo, kui see keskus lendab innukalt barrikaadidele. Kui see ei ole diskrimineerimine, mis see siis veel on?

P.S. Okei, diskrimineerige siis puuetega inimesi, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise enda eest seista ei suuda, ja kaitske neid, kel käed-jalad küljes ja töötavad, see on teie vaba valik. Ainult palun olge hea ja muutke siis ka oma nimetus ära - praegune nimetus jätab vale mulje, justnagu seisaksite te kõigi rõhutute ja nõrgemate eest, mis pole aga ju tõsi.

Sul on lugemispuue? Sulle on ju vähemalt kaks korda ülesloetletud need asutused, kes toetavad homoliikumist. Peab kolmandat korda veel panema?
Mis tähtsust on sellel, millises neist konkreetselt mina töötan? Või, mis sa nüüd tahadki öelda? Et minu jutt on täielik väljamõeldis - et ei ole võimalik, et inimesed on selliseid kirju meile kirjutanud ja et osad inimesed väga raevukalt reageerivad ja lõpetasid meiega kliendisuhte?

Miks ma ometi peaks midagi sellist valetama?

Sinu ülejäänud jutust ei saa ma aru. Mina jälle ei ole mitte kunagi kuulnud, et Eestis toimub puuetega inimeste tagakiusamist. Ausalt, mul endal on ka pereliige raske puudega, ja ma kuulen tagakiusamisest esimest korda. See, et puuetega inimeste toetus ja rehabilitatsioon ei ole piisav, on muidugi tõsi, aga seda ma tagakiusamiseks küll ei pea.

[Külaline]

Aga ongi ju väljamõeldis. Vähemalt selline vihkamine küll, kus sõnad tulevad suust välja sisistades ja keha läbivad värinad ning tõmblused (nagu siin üks lahedalt kirjeldas).

Mina näiteks olen keskmise füüsilise puudega. Ja täpselt samuti pean taluma tänaval lakkamatult inimeste pilke. Paljud mu nn saatusekaaslased teevad seetõttu kõik, et oma puuet peita, varjavad kasutatavaid abivahendeid ja üritavad kogu jõust jätta mulje, et nad ei kasuta neid. Ka mina pean eluaeg tõestama, et ma olen tavaline inimene oma annete ja oskustega. Hoolimata magistrikraadist ja erialasest tööst suhtutakse minusse isegi eriarsti juures tihti nagu ullikesse, kes oma kehapuude tõttu on raudselt ühtlasi vaimse puudega, ehkki selle ala eriarst peaks ju ometi teadma, et konkreetne kehapuue ei mõjuta mõistust kuidagiviisi. Samuti on mulle mitmed inimesed öelnud, et nende meelest kehapuudega inimene ei saa üldse teha mõtlemist nõudvat tööd, see lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Üks üsna suurest avalikust arvamusliidrist vanahärra teatas mulle hiljuti, et kehapuudega inimene polevat mitte iialgi võimeline mõistma ei Shakespeare´i sonette ega üldse kõrgemat kunsti. Kui üritasin üllatunult vastu vaielda, kähvas härra ainult: "Üle oma varju ei hüppa!"

Nii et jah, minagi olen väsinud terve oma elu tõestamast, et olen ka miskit väärt ja minulgi on õigus siin ilmas elada. Sest väga paljud ümbritsevad seda ei arva. Kusjuures need, kes valju häälega kuulutavad, kuidas nemad ikka nii hoolivad ja väga tolereerivad erivajadusega inimesi, võivad sisimas tegelikult olla täpselt vastupidiste põhimõtetega. Aga ma ei käi paraadidel ega näe kõikjal vihkamist. Elu on selleks liiga lühike. Ma ei arva, et inimesed vihkaksid. Nad lihtsalt on omas mullis, omade arvamistega ja las nad olla.

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

No ma ei tea... Miskipärast varjad sa hoolega seda salapärast asutust, kus sa töötad. Ega see ometigi eesti inimõiguste keskus ole? Selle keskusega on küll kahjuks nõnda, et ta on keskendunud põhiliselt vaid homode toetamisele ja nende osas igasuguse kriitilise suhtumise kõikjalt väljajuurimisele. Muidu poleks inimestel selle vastu ju midagi, kuid samas on teada päris palju näiteid, kus füüsiliste puuetega inimesed paluvad sellelt keskuselt abi tagakiusamise lõpetamiseks situatsioonides, kus nad ise kuidagi ei saa tagakiusamissituatsioonist eemalduda, ja see keskus lihtsalt suvakalt keeldub abist, täielik huvipuudus nende poolt. Seevastu pruugib vaid tulla mingi signaal mõnest sündmusest, kus konflikti osaliseks on homo, kui see keskus lendab innukalt barrikaadidele. Kui see ei ole diskrimineerimine, mis see siis veel on?

P.S. Okei, diskrimineerige siis puuetega inimesi, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise enda eest seista ei suuda, ja kaitske neid, kel käed-jalad küljes ja töötavad, see on teie vaba valik. Ainult palun olge hea ja muutke siis ka oma nimetus ära - praegune nimetus jätab vale mulje, justnagu seisaksite te kõigi rõhutute ja nõrgemate eest, mis pole aga ju tõsi.

Tondinahk, sina vä? Ikka ja alati - pikalt ja laialt teemast täiesti mööda ning lõputu patramine mingist tagakiusamisest.

[Külaline]

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

No ma ei tea... Miskipärast varjad sa hoolega seda salapärast asutust, kus sa töötad. Ega see ometigi eesti inimõiguste keskus ole? Selle keskusega on küll kahjuks nõnda, et ta on keskendunud põhiliselt vaid homode toetamisele ja nende osas igasuguse kriitilise suhtumise kõikjalt väljajuurimisele. Muidu poleks inimestel selle vastu ju midagi, kuid samas on teada päris palju näiteid, kus füüsiliste puuetega inimesed paluvad sellelt keskuselt abi tagakiusamise lõpetamiseks situatsioonides, kus nad ise kuidagi ei saa tagakiusamissituatsioonist eemalduda, ja see keskus lihtsalt suvakalt keeldub abist, täielik huvipuudus nende poolt. Seevastu pruugib vaid tulla mingi signaal mõnest sündmusest, kus konflikti osaliseks on homo, kui see keskus lendab innukalt barrikaadidele. Kui see ei ole diskrimineerimine, mis see siis veel on?

P.S. Okei, diskrimineerige siis puuetega inimesi, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise enda eest seista ei suuda, ja kaitske neid, kel käed-jalad küljes ja töötavad, see on teie vaba valik. Ainult palun olge hea ja muutke siis ka oma nimetus ära - praegune nimetus jätab vale mulje, justnagu seisaksite te kõigi rõhutute ja nõrgemate eest, mis pole aga ju tõsi.

Sul on lugemispuue? Sulle on ju vähemalt kaks korda ülesloetletud need asutused, kes toetavad homoliikumist. Peab kolmandat korda veel panema?
Mis tähtsust on sellel, millises neist konkreetselt mina töötan? Või, mis sa nüüd tahadki öelda? Et minu jutt on täielik väljamõeldis - et ei ole võimalik, et inimesed on selliseid kirju meile kirjutanud ja et osad inimesed väga raevukalt reageerivad ja lõpetasid meiega kliendisuhte?

Miks ma ometi peaks midagi sellist valetama?

Sinu ülejäänud jutust ei saa ma aru. Mina jälle ei ole mitte kunagi kuulnud, et Eestis toimub puuetega inimeste tagakiusamist. Ausalt, mul endal on ka pereliige raske puudega, ja ma kuulen tagakiusamisest esimest korda. See, et puuetega inimeste toetus ja rehabilitatsioon ei ole piisav, on muidugi tõsi, aga seda ma tagakiusamiseks küll ei pea.

Huvitav-huvitav. Puuetega inimesi ei kiusa kunagi keegi, ainult rehabilitatsioon olevat neil ebapiisav ja kogu lugu. Küll aga pidavat kõik hirmsal kombel vaenama vaeseid homosid, nagu kirjeldad siin, et inimesed kohe lausa värisevad ja neid läbivad vihkamistõmblused, kui vähegi kusagil homodest miskit kuulevad. Tõmbaksid nüüd õige oma suurtele paranoiadele pisut pidurit; ma arvan, et töökoht, mida sa häbened, jäi nendest klientidest ilma siiski teistel põhjustel, nt ebakvaliteetse või liigkalli teenuse tõttu. Jätad midagi rääkimata.

[Külaline]

Sa oma kommentaaris kuidagi iseendale vastu ei vaidle? Sinu kommentaari II pool ju lausa räägib igas mõttes I lõigule vastu? Ise ju tunnistad ka, et täiesti pimedat mõistmatust ja arusaamatust on meie ümber nii palju. Arvata on, et puudega inimest (reeglina) ei vihata, vaid lihtsalt alahinnatakse.

Homosid seevastu justnimelt vihkavad päris palju. Meil on isegi liikumised selliste vastu tehtud - Terve pere kaitseks (või mida iganes). Varro ja EKRE paar esimest venda lausa õhutavad vaenu.

Sina ise ei ole homo olnud ja sellepärast sa lihtsalt ei tea, kuidas nendega käitutakse. Mõistan, osadel inimestel ongi nii, et kui ei ole ise kogenud, siis järelikult ei ole saa olemas olla. Mina ka ei ole ise kogenud, kuna ma ei ole ise homo, aga olles lugenud neid kirju, mis meie asutusse saadeti, ja teades veel inimeste suhtumist isiklike tuttavate ja ajakirjanduse kaudu, siis tuli mul lausa hirm naha vahele, kui agressiivne võib olla üks pealtnäha tavaline Eesti inimene. Tõttöelda, mina lausa kardaks oma elu pärast, kui ma oleks ka homo ja selliste vaadetega inimene mulle tänaval vastu tuleks.

No ma ei tea... Miskipärast varjad sa hoolega seda salapärast asutust, kus sa töötad. Ega see ometigi eesti inimõiguste keskus ole? Selle keskusega on küll kahjuks nõnda, et ta on keskendunud põhiliselt vaid homode toetamisele ja nende osas igasuguse kriitilise suhtumise kõikjalt väljajuurimisele. Muidu poleks inimestel selle vastu ju midagi, kuid samas on teada päris palju näiteid, kus füüsiliste puuetega inimesed paluvad sellelt keskuselt abi tagakiusamise lõpetamiseks situatsioonides, kus nad ise kuidagi ei saa tagakiusamissituatsioonist eemalduda, ja see keskus lihtsalt suvakalt keeldub abist, täielik huvipuudus nende poolt. Seevastu pruugib vaid tulla mingi signaal mõnest sündmusest, kus konflikti osaliseks on homo, kui see keskus lendab innukalt barrikaadidele. Kui see ei ole diskrimineerimine, mis see siis veel on?

P.S. Okei, diskrimineerige siis puuetega inimesi, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise enda eest seista ei suuda, ja kaitske neid, kel käed-jalad küljes ja töötavad, see on teie vaba valik. Ainult palun olge hea ja muutke siis ka oma nimetus ära - praegune nimetus jätab vale mulje, justnagu seisaksite te kõigi rõhutute ja nõrgemate eest, mis pole aga ju tõsi.

Tondinahk, sina vä? Ikka ja alati - pikalt ja laialt teemast täiesti mööda ning lõputu patramine mingist tagakiusamisest.

Sul on suurest vihkamisest päris vesi ahjus, kui siin sedasi mingeid suvalisi nimesid karjud. Enam ei tea, keda vihata, sest sa vihkad kõiki?