Külaline kirjutas: ↑06 Okt 2024 09:36
Andy kirjutas: ↑06 Okt 2024 09:09
Külaline kirjutas: ↑06 Okt 2024 09:04
Ma ei usu naiivselt midagi, ma saan aru ja teadvustan endale, et päris puhast toitu ei saa nagunii. Mul pole probleemi osta toitu tavapoodidest ja enamus ajast seda teengi, lisaks sellele võimalusel ostan kas siis turult, vihatud tuttavalt talunikult või mittetuttavatelt talunikelt. Mind ajendas kirjutama see kommentaar, et poekaup on kõik saasta ja mürki täis mille peale andsin soovituse siis otsida alternatiivseid viise toidu hankimiseks või oma toit ise kasvatada. Kui ükski neist siinsetele ei sobi, siis ei jää muud üle kui nälgida ilmselt. Aga oleme ausad, enamuse inimeste jaoks on lihtsam oma lidli valmiskotletid õliga pannile visata või macist woltida ja vinguda ning vabandada oma kehvi toitumisharjumusi välja väitega, et kõik on nagunii mürk. Puhtalt toituda on keeruline aga paremini toituda ei ole keeruline.
Miks seda oma ja eheda peale ei orienteeruta - põhjus on ka selles, et ise KOGU söödava toidu kasvatamine on ikkagi päris suur töö.
Näiteks minu mehe vanaema (ja ka ema/isa) kasvatasid enamus söödavat ise ja tegid toidu algainetest ise (peeti sigu, tapeti ja soolati tünni, muidugi olid ka muud koduloomad ja -linnud, aed, peenramaa). Samas meenutab mees alati, et see tähendas seda, et peale palgatööd algas vanaemal ja vanematel teine tööpäev - loomad/linnud talitada, lüpsta... Maha said istuda alles õhtul väsinuna - ja siis tuli magama minna ka, sest järgmine päev jälle väga varaüles ja otsast pihta. Suvi ei tähendanud puhkust, vaid pikki varavalgest hilisõhtuni päevi - loomadele talvesööt varuda jne. Tööealistena oli ikka eriti ränk tamp (no õnneks 55 sai ema pensionile, siis jäi ainult oma majapidamine).
Samas, minu linnainimesest vanaemad (samuti vanemad) ei pidanud mingeid loomi, kõik oma võid, hapukoored, keefirid, piimad, liha, leiva ja juurikad ostsid poest (mõnda kaupa ka turult). Kasutati ka pooltooteid, näit. supi sisse läksid sügavkülmutatud pakist lihapallid, pelmeenid. Ei rabatud nii palju, aega oli ka puhkamiseks, meelelahutuseks, üritustel käimiseks... Suvi, kui palgatöölt sai puhkust, oli mõnusaks suvitamiseks (suvilas täiskasvanud ärkasid vist kuskil kell 9 ja lapsed vedasid ennast voodist välja 10 paiku), natuke linnainimese aiandust tehti ka - lilli, tilli, maasikaid, marjapõõsaid, marjad-õunad keedeti suhkruga moosiks/mahlaks. Kõige selle juures ei tundu, et need teised ehk linnalikumad inimesed oma kergema elu ja poetoidu peal oleks kuidagi keskmiselt haigemad, lühema elueaga vms.
Ühesõnaga, tekib küsimus, et kas selle "ikka päris puhta toidu" tagaajamine tasub ära - ma ei mõtle siin niivõrd rahaliselt, vaid tervise mõttes, eluea mõttes? Paned oma vaba aja kinni kõige selle loomatalitamise, lihakeha soolamise ja kammaiaa peale ja siis pärast mõni linnaprovva, kes "ei investeerinud" oma vaba aega rügamisse ja puhkas ja käis teatris, elab sama kaua või teeb tervise/eluea osas koguni ära? Ebaaus, eks?
Ilmselt seetõttu, et paljud ei usu "ikka selle päris puhta" toidu kasvatamsse/tagaajamisse tehtava vaimse ja füüsilise investreeringu kaljukindlat tasuvust, paljud ei tegele ka sellega. Ostetaksegi poetoitu ja kui kuskilt turult, "mittetuttavalt talunikult" ostetuna mõni asi tundub maitsvam ja kvaliteetsem (mis ei tähenda siiski, et see raudkindlalt "ikka päris puhas" oleks alati) kui poe masstoit - siis ka seda. Püütakse menüü koostis enam-vähem tervslikuna hoida (et oleks juurikaid, täistera - kiudaineid) - ja...
Muidugi, kui menüü ja KOGUSED on ikka nagu Ameerika kaalulangetussaadete paksudel (+ autoga treppi ehk ülivähene liikumine) , siis enamuse inimeste keha ei peaks seda valu vastu, rasvuks üle 100kg ja tekiks ka igasugu "elustiili" hädad. Ja mida enam inimesi hakkab toituma nagu Ameerika kaalulangetussaadete paksud, seda kehvem on nn. rahvatervis jne. Nii et seos toitumise ja rahvatervise vahel on olemas, ainult et mis tasemel (st. kui paigast ära peab inimese toitumine juba olema), et ilmneks
oluline seos - vat see on küsimus...