Pigem jääb selline tunne, et sa ei tahagi veel tast üle saada. Ju siis vajad rohkem aega. Nii kiiresti see ei möödugi.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 19:29Ootan valentinipäeva, sest ma ootan, et ta saadaks mulle sõnumi.
Tegelikult sa ju tahad teda. Ta on sul südames ja hinges.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 19:29 Mul on nüüd kolm kuud möödas suhte lõpetamisest. Ja ma mõtlen ikka iga päev. Praegu on isegi kuidagi eriti hull
…..
Aga ikkagi midagi minu sees ootab ja planeerib, et mis ma teen kui ta saadab jne. Uhh kui hale.
Läheks ometi üle juba! Vahepeal oli natuke parem.
Ma kardan seda küll jah. Seda ülesaamist. See tundub nii lõplik, nagu surm või midagi. Tegelikult on ju praegu juba lõplik, aga miski minus ikkagi loodab mingit imet. Päris mina ei looda ja isegi ei taha seda. Aga see miski on, mis ei allu minule.
Hullupööra tahan teda ennast. Aga seda suhet ma ei taha. See ei olnud hea suhe.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 21:08Tegelikult sa ju tahad teda. Ta on sul südames ja hinges.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 19:29 Mul on nüüd kolm kuud möödas suhte lõpetamisest. Ja ma mõtlen ikka iga päev. Praegu on isegi kuidagi eriti hull
…..
Aga ikkagi midagi minu sees ootab ja planeerib, et mis ma teen kui ta saadab jne. Uhh kui hale.
Läheks ometi üle juba! Vahepeal oli natuke parem.
Minu puhul on aeg näidanud, et asi pole kuudes vaid aastates.
Aga mis see ime olema peaks täpsemalt?Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 21:08 Tegelikult on ju praegu juba lõplik, aga miski minus ikkagi loodab mingit imet.
Ei olegi midagi. Seda imet pole olemas.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Sul polnud aimugi, et mehel armuke?Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 16:54Sul polnud aimugi, et mehel armuke?Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 17:54Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 16:54Sul polnud aimugi, et mehel armuke?Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Kas sul ja temal on lapsed kellegi teisega? Te olite 10 aastat koos, kas lapsed ei olnud teemaks?Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 16:26Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2025 23:32 Paha on lihtsalt see, et ma olen praegu seisus et kui tema tuleks minu juurde jutuga, kuidas ta saab aru, et on valesti käitunud ja et tahab kõike heastada ja korda teha jne. Siis ma tõenäoliselt alustaks temaga uuesti.
See ongi see ime, mida ei juhtu. Ja objektiivselt võttes parem ongi.
Minu eesmärk on jõuda kunagi nii kaugele, et kui tema ka väga tahaks, siis mind lihtsalt ei huvitaks. Et ma ei vihka ega midagi, aga mul on neutraalne ja sõbralik ükskõiksus.
Aga ma olen sellet praegu ikka kaugel veel. Masendavalt kaugel.
Aga hetkel on meestega suhtlemine küll viimane asi, mis mind huvitab.
Aga see on tõsi jah, et kui hoolib, siis ei käitu nii. Väga lihtne test: kas sina teeks nii kellelegi kellest hoolid. Kui vastus on ei, siis ongi vastus käes. Lihtsalt pole see vastus, mida tahaks kuulda. Mul täpselt sama.
Lapsed ei olnud teemaks. Objektiivsed põhjused. Lihtsalt polnud võimalik saada neid.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 18:30Kas sul ja temal on lapsed kellegi teisega? Te olite 10 aastat koos, kas lapsed ei olnud teemaks?Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 16:26Ei kujuta seda praegu isegi ette. Ma arvan, et iga suhe oleks praegu ainult pettumus, sest temaga võrreldavat meest ma nagunii ei leia. Ma olin ikka pööraselt armunud. Ja olen praegu ka. Inimene ise oli super. Lihtsalt mitte minu jaoks.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 15:42 Mina olen samas seisus...
Lahkuminek on värske, 10 päeva tagasi tuli tema otsus kui välk selgest taevast. Sõnumite teel, mis oli minu jaoks eriti alandav. Tema toon oli nii külm ja emotsioonitu, ei mingit valu ega kahetsust.
Esimesed 6 päeva ainult nutsin. Nüüd olen rahulikum ja otsust aktsepteerinud.
Jah, süda muidugi igatseb teda, aga pea ütleb ei. Kui ta tõeliselt armastaks ja hooliks siis ta ei oleks nii käitunud.
Ma arvan, et (naljaga pooleks öeldes) see hetk saabuks kiiremini, kui uude suhtesse hüpata.
Aga hetkel on meestega suhtlemine küll viimane asi, mis mind huvitab.
Aga see on tõsi jah, et kui hoolib, siis ei käitu nii. Väga lihtne test: kas sina teeks nii kellelegi kellest hoolid. Kui vastus on ei, siis ongi vastus käes. Lihtsalt pole see vastus, mida tahaks kuulda. Mul täpselt sama.
Mina olen see Külaline, kelle käest küsiti. Tead, ei kahtlusta(nud) tõesti armukest. Aga kes teab, miski pole võimatu.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 18:17Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 17:54Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Aga oligi vale. Naised teevad seda pidevalt. Mingil X põhjusel otsustavad, et aitab. Nii igaksjuhuks. Ja seda korduvalt. Tegelikult teadis see mees kui ka need suhtest suhtesse jooksvad naised, et nad lihtsalt ei viitsi pühenduda. Justnimelt pühenduda. Teha otsus.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 19:22Mina olen see Külaline, kelle käest küsiti. Tead, ei kahtlusta(nud) tõesti armukest. Aga kes teab, miski pole võimatu.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 18:17Ma küsisin selle käest, kelle jaoks tuli mehe kalk mahajätmine kui selgest taevast. Miks sa küsimust trollimiseks pead? Tõesti huvitab, kas tagasi vaadates mitte mingeid märke polnud? Sest selge on see, et kui nii käitutakse, on mängus teine naine.Külaline kirjutas: ↑21 Jaan 2025 17:54
Sa ei küsi küll minu käest seda ja ma saan muidugi aru, et see on lihtsalt trollimiseks pandud kommentaar, aga ikkagi vastan. Seal ei ole mingit vahet, kas armuke või mitte. Kui jättis maha, siis järelikult enam ei taha suhtes olla. Rohkem polegi vaja teada.
Mina jätsin ise maha. Aga see oli ainult näiliselt nii, et mina jätsin. Tegelikult oli ikkagi tema see, kes suhet ei tahtnud enam. Ja ma ei tea, kas tal oli armuke või on ta uues suhtes. See pole lihtsalt oluline. Oluline on see, et elud ei ole enam seotud ja enda omaga tuleb nüüd kuidagi hakkama saada.
Muidugi, erand on siis kui on lapsed, siis on jah oluline, et kas oli/on uus naine või ei.
Meie lugu on väga lühike:
Juunis hakkasime suhtlema sõbra tasandil. Suhe algas septembris-oktoobris. Kõik oli näiliselt ideaalne, mitte ühtegi probleemi, üksmeel, arusaamine. Siin on ka üks väike aspekt - mees oli algusest peale aus, et on 50-50 võimalus, et ta peab välismaale kolima kevade-suve paiku (jätan täpsema info siin mainimata). Võtsin teatavaks. Sellegipoolest soovisime mõlemad koos olla ja suhet. See idüll kestis kuni detsembri lõpuni.
Siis olime mõlemad jõulu- ja aastavahetuseaja reisimas (eraldi, oma sõpradega, ammu enne suhet ostetud reisid). Enne tema tagasilendu tuligi uudis - märtsis on mehel välismaale kolimine ees. Ja välk selgest taevast: Kuna ta ei soovi, et me rohkem üksteisesse kiinduksime, siis on parem kohe ära lõpetada, selle asemel, et kummi venitada ja hiljem rohkem haiget saada.
Ma protestisin ja tuletasin talle meelde, kuidas me mõlemad sellest võimalikust kolimisest teadlikud olime. Milleks just nüüd, mitu kuud varem lahku minna? Ta seletas siis uuesti, teiste sõnadega aga põhimõte sama. Kuidas ta olevat proovinud asja muuta, edasi lükata, minuga kauem koos olla. Aga pole midagi teha. Ta oli nii rahulik, emotsioonitu, justkui juba ammu lahkuminekuga leppinud.
Lõppu veel ütles: “kui midagi vajad, mis iganes see oleks, võid alati mulle helistada või sõnumi saata”. Hmm. Võib-olla oli see viisakusest öeldud. Aga lisas juurde: “Loodan sinuga varsti rääkida” No mis see veel on?
Ma tõesti ei osanud arvata, et see suhe nii lühikeseks jääb. Tunnen end ärakasutatuna, tunnen et kõik tema sõnad viimase poole aasta jooksul olid lihtsalt üks suur vale.
Mind pole kunagi maha jäetud, seega sinuga võrreldes on ikka kõvastiKülaline kirjutas: ↑22 Jaan 2025 15:47Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑22 Jaan 2025 14:12Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑22 Jaan 2025 14:03
Aga oligi vale. Naised teevad seda pidevalt. Mingil X põhjusel otsustavad, et aitab. Nii igaksjuhuks. Ja seda korduvalt. Tegelikult teadis see mees kui ka need suhtest suhtesse jooksvad naised, et nad lihtsalt ei viitsi pühenduda. Justnimelt pühenduda. Teha otsus.
Ei ole välistavad. Vastupidi. Terve eesti on täis keskealisi naisi kes jutnimelt siis kui tal hakkavad tunded tekkima pööravad ära. Ohh ma ei vääri teda, niikuinii on ta selline, äkki tuleb veel parem jne, jne. Jube enesekindel käitumine. ONJU