Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 09:10
Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 07:00
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:27
Miks mitte lapsi saada, kui mõeldakse vaid kuu aega ette ja edasine jäetakse juhuse ning saatuse hooleks.
Tapselt vastupidi. See, kes m6tleb kuu aega ette ja mitte pikas plaanis, oled sa ise. Kes viskleb oma hetkefoobiates ja ei nae, mida lapsed elule lisaks pakuvad palju, palju hiljem rasedusest ja titeeast.
Kas sa ei mõtle ette? Sina näed ainult positiivset, mida tulevik lastega tuua võiks. Aga kas sa arvestad ka sellega, et laps võib haiget saada, ebaõnnestuda või teha midagi, mis mõjutab negatiivselt enda või pere elu?
Tuleb vaadata laiemat pilti - kui ühiskonnas nooremat põlvkonda on piisavalt, siis on piisavalt ka arukaid ja tegusaid inimesi ja on valikut erinavate eeldustega inimeste osas (st. kui valik on suurem, on tõenäolisem, et seal leidub igsugusteks tegevusaladeks heade eeldustega inimesi) ja see mingi osa, kes vastavas põlvkonnas nö. ebaõnnestub, ei saa saatuslikuks.
Ja muidugi ka pere/suguvõsa tasemel on nii - mida rohkem nooremat rahvast, seda tugevam pere/suguvõsa, sest sed tõenäolisem, et nende hulgas on piisavalat asjalike inimesi/erinevate omadustega inimesi (et suurema pere või noorterikka suguvõsa eranditult noored ebaõnnestuvad, on vähetõenäoline).
Inimeste töö ( ja sellest tulenev investeerimine jne. ) ja teisalt piisav hulk noorte inimeste olemasolu on nagu kaks jalga, millel praegune heaolumudel püsib. Kui sellest mudelist võetakse aga ära üks jalg, siis ei saa ka investeeringud, fondid jne. ei saa enam töötada nii, nagu sellest loodeti.
https://arvamus.postimees.ee/7998434/in ... ja-lapsed
Majandusmees Indrek Neivelt arvabki, et:
" Sellise ideoloogiaga lihtsalt kaua enam ei sõida. Ja vapustuste ajal, nagu teame, ei aita mingid aktsiad ega võlakirjad. Aitab perekond ja kogukond. Minu kirjatüki eesmärk on panna noori mõtlema, et investeerimine ei pruugigi olla nii hea mõte, kui kõikjal räägitakse. Õigupoolest on ainukene tõeline investeering perekond ja lapsed."
"Miks ma sellest kõigest kirjutan? Selleks, et meil räägitakse praegu palju investeerimisest ja pensioniks raha kogumisest. Mitte lastest ja peredest. Kui palju on artikleid ja sisuturundust pensionifondide ja investeerimise teemal ning kui palju räägitakse pereks olemisest ja lastest? See on ikka väga kaldu."
Nii et siit võib tekkida küsimus - mis on ülehinnatud? Võibolla hoopis mõtteviis, mis jääb kinni hetkefoobiates visklemisse ja propageerib neist hetkefoobiatest lähtudes pereloomisest loobumist ja elu pühendamist ainult tööle ja rahakogumisele, on ülehinnatud?