Re: Pooltel meie kuulsustel on vaimsed probleemid
Postitatud: 02 Sept 2024 15:09
Kui ema on joodik või lihtsalt toimetulekuraskustes nt saab toimetulekutoetust, siis ei maksa ta mitte mingisuguste diagnooside eest, nähtud.Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 12:03 ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.
Väga paljudel makstakse isegi kõik lasteaiakulud kinni, rääkimata siis arsti poolt nõutud testid.Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 15:42Kui ema on joodik või lihtsalt toimetulekuraskustes nt saab toimetulekutoetust, siis ei maksa ta mitte mingisuguste diagnooside eest, nähtud.Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 12:03 ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.
See, et üks test 150 eurot maksis, ei ole nüüd küll mingi vankumatu tõeväärtuse garantii. Test ise võib ju olla pealtnäha isegi õige (nt küsitakse seal, kas sul on raskusi rahulikult istumisega ja tähtaegadest kinni pidamisega - jah, need viitavad tõepoolest ATH-võimalusele), ent vearisk tuleb sisse vastamisel. Inimesed on taolistele küsimustele vastamisel paratamatult väga subjektiivsed. Ilmselgelt oleme meie kõik mõnikord istudes närviliselt nihelenud ja ka tähtaegu üle lasknud ja üldse teinud kõike seda, mille kohta too ATH test küsimusi esitab. Küsimus ongi pigem, kui tihti seda esineb. Jah, testis on tavaliselt ka mingid ajalised skaalad sees, nt, et "Ma tunnen rahutust..." Ja siis järgnevad valikud nagu "kord kuus", "kord nädalas", "iga nädal". Aga näiteks mina ise ei suuda sihukestele küsimustele kunagi objektiivselt vastata, sest ma ei mäleta, kui tihti ma siis seda rahutust tunnen. Teiseks, mida pidada rahutuseks? Kui läksin hommikul bussi peale ja mõtlesin korraks, et ega ma ei hiline, kas siis oli ka tegemist rahutusega?Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 12:03 ATHd diagnoositakse testi abil, mille maksumus on 150.- ja vähemalt mina pidin oma lapse testi ise kinni maksma. Seega ei näe võimalust, et seda diagnoosi nö õunte pealt pandaks.
Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.
Peaks olema? Kas kusagil on otsustatud mingi ATH-kvoot, kui palju selle diagnoosiga isikuid igas riigis olema peaks, et ravimifirmad oma müügitulu ikka sajakordse kasumiga kätte saaks?Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 16:55Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.
Mina edukas ei ole aga jätan ka kõik viimasele minutile. ATH ma ei ole. Lihtsalt laisk ja multidasking ema kahele lapseleKülaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 16:04 ATH pidi raskendama toimetulekut koolis ja töökohtadel. Nagu ATH-kad ise armastavad selgitada, et neil on koguaeg raske tähtaegade järgimisega, tööde ärategemisega õigeks ajaks, ajaplaneerimisega, enese motiveerimisega tüütute asjade tegemiseks jne. Natuke naljakas, kui sellega diagnoosivad ennast keskmisest oluliselt edukamad ja toimetulevad inimesed. Need inimesed ju selgelt jaksavad teha rohkem kui keskmine inimene oma töid, tähtaegu ja ennast motiveerida. Ega raske on muidugi. Ma usun, et neil ongi väga raske, sest nad ju teevadki ebainimlikult palju ja kaua pingutust nõudvaid asju. Selline elu/töö ongi raske. Ebanormaalne oleks, kui inimene jaksab teha mingi kolme telesaadet, raadios esineda, intervjuusid anda, üritusi juhtida, niisama igal pool pläkutada, muid töid raha jaoks ka teha, ja tunneks, et see on jube kerge. Ainult nende amfetamiini sarnaste ravimitega saabki sellist töötempot taluda.
Asi pole mingites ravimifirmades, vaid uuringute järgi on sellise neurobioloogilise häirega elanikkonnast 5 protsenti inimesi. Suurem osa on diagnoosimata. Jälle mingi vandenõuteooriate harrastaja, kelle arust keegi kuskil lambist otsustas, palju haigeid peab olema, haigust pole olemas, ainult mingi ravimifirmade vandenõu, inimese enda suva järgi diagnoositakse haigust jne. Ära tüütab selline rumalast rumalam jutt.Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 17:02Peaks olema? Kas kusagil on otsustatud mingi ATH-kvoot, kui palju selle diagnoosiga isikuid igas riigis olema peaks, et ravimifirmad oma müügitulu ikka sajakordse kasumiga kätte saaks?Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 16:55Tüüpiline asjatundmatu inimese jutt. Jäta diagnoosimine asjatundjatele. Mitte keegi ei diagnoosi ATH-d ühe enesehinnagulise testi põhjal. Ja ATH on pigem ala- kui ülediagnoositud, 5 protsenti inimestest peaks olema ATH-ga, kuid diagnoosi on saanud tunduvalt vähem lapsi ja täiskasvanuid.Et siis, need küsimused on nii subjektiivsed ja vastaja meeleolust sõltuvad, et päris diagnoose nende põhjal panna ei julgeks. Ma ei kahtle selles, et ATH on olemas ja osa laste puhul tõepoolest erivajadus. Kuid tahan öelda, et liialt teste usaldada ei tasu, kuna nad ei ole faktipõhised.![]()
ATH-d iseloomustab riskikäitumine. Edukas investor võtab just nimelt kõrgeid riske.Külaline kirjutas: ↑02 Sept 2024 15:38 ATH on nüüd moehaigus ja suurem osa loodab selle saada, sest siis saab kaalu alandavaid tablette.
Mis haigus see sul ikka on, kui on oled Eesti üks paremaid investoreid? Ei tundu, et aju väga katki oleks.
Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 08:40 Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.
Selle kohta öeldakse valge kitli sündroom. Arstid üldjuhul tunnevad selle äraKülaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 11:29Minul on niimoodi näiteks vererõhu mõõtmisega. Arsti juures süda klopib, sest olen ärevil ja tänu sellele vererõhk tuleb ka kõrge. Iga kord käib see tsirkus. Tavapäraselt on mul pigem madal.Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 08:40 Kuidas eristada ath-d selle testi puhul sooritusärevusest? Või nagu eksamil või mingis telemängus osalemine...Kodus ja diivanil istudes tead kõiki vastuseid. Aga kui vaja esitada, kui vastustest sõltub midagi, tuleb närv sisse ja tulemus on halb, kiirus ja tähelepanu kannatab.