Arutle Foorum

Klge, äkki teeks esmalt endale selgeks, mis see on, enne kui hakkaks seda lastele propageerima?

Piñata on religioosse sümboolikaga ese, mis rändas Aasiast Euroopasse ja sealt edasi Ladina-Ameerikasse, kus see omandas tänapäevase kuju.

1) Kõige varasem kiht – Hiina
Allikad (nt Marco Polo reisikirjeldused 13. sajandist) kirjeldavad Hiinas uut aastat tähistavat savist või paberist looma, mille sisse pandi seemneid. Ese purustati pulkadega ning sisu pudenemine sümboliseeris uue aasta õnne ja viljakust.
Seega: purustatav õnnetoov ese → maagiline rituaal.

2) Euroopa – religioosne tõlgendus
See komme jõudis 14. sajandil Itaaliasse, kus nimetati seda pignatta („habras pott”). Sealt läks Hispaaniasse ja omandas kristliku allegooria:

• pott = patt või kiusatus

• kepiga löömine = usu jõud

• silmade kinni sidumine = pime usk ehk usk ilma nägemata

• maiustused = jumalik tasu

Hispaanias kasutati seda paastuaja esimese pühapäeva pidustustel.

3) Mehhiko – evangeliseerimise tööriist
16. sajandil viisid Hispaania misjonärid piñata Asteekide aladele, kus oli juba olemas sarnane rituaal:asteegid purustasid jumal Huitzilopochtli auks savipoti, mis oli täidetud väärisesemetega. Misjonärid kasutasid piñatat katehheesina — õpetamiseks analoogiate kaudu. Just Mehhikos kujunes klassikaline kuju:

• seitsme tipuga täht = seitse surmapattu

• kepiga purustamine = patu hävitamine

• kommid ja puuviljad = tasu vooruse eest

4) Kaugenemine usust
19.–20. sajandil kaotas see sümboolika religioosse tähenduse ja muutus laste sünnipäevamänguks.
Säilis ainult tegevus: silmad kinni + kepiga löömine + maiustused.

Seepärast on tänapäeva piñata paradoksaalne ese:
väliselt laste peomäng, kuid ajalooliselt katehheetiline moraaliallegooria, mille juured on isegi enne kristlust ulatuvas viljakusrituaalis.

Viimasele, paljud tänapäeva traditsioonid on välja kasvanud tavadest, millest me tänapäeval enam midagi ei tea.

Külaline kirjutas: ↑20 Veebr 2026 13:00Mind aga vägahäirib, et löödav pinata on loomakujuline. Mõtet edasi arendades võiks sel ju olla siis mõne ebameeldiva klassikaaslase või ühiskonnategelase pilt…

Kui laps oleks nõus, et katki löödav on sarnaselt kujundatud kasti- või palli kujuline, siis oleksin nõus. Küll aga tekib sellest tegevusest vastik jäätmehunnik.

Jäätmehunnikuid tekitavad sünnipäevade tähistamised nagunii. Kõik need kaunistused ja õhupallid ja ühekordsed nõud. See üks pinata ei tee asja hullemaks.
See loomakujuline pinata pole ju sugugi hullem kui loomakujuline tort. Või sünnipäevalapse pildiga tort.

Klge, äkki teeks esmalt endale selgeks, mis see on, enne kui hakkaks seda lastele propageerima?

Ja mida see sinu ChatGPT jutt siin siis nüüd muudab? Ja tee vahet propageerimisel või lihtsalt lapse sooviga arvestamisel. Propageerimine oleks see, kui ma ise tutvustan seda lapsele ja ütlen, et sünnipäeva tähistamisel peab see tingimata olema. Teine asi on see, kui laps nägi ja siis vaatas, et lõbus asi, prooviks ka. Kas kui laps ütleb, et tahaks sellist või sellist torti (näiteks ükssarvikuga), siis hakkad ka loengut pidama ja ChatGPT-st abi otsima, et kust see küll ikka tuleb ja vaese loomakese tahad nüüd noaga puruks raiuda jne, jne. Naeruväärne.

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 18:27 Viimasele, paljud tänapäeva traditsioonid on välja kasvanud tavadest, millest me tänapäeval enam midagi ei tea.

See, et me enam millestki midagi ei tea, ei ole küll asi, mille üle uhkust tunda.

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 18:39 Ja tee vahet propageerimisel või lihtsalt lapse sooviga arvestamisel.

Ja sina tee vahet mõtestatud tegevusel ning lihtsalt kaasa noogutamisel asjale, millest sa midagi ei taipa.

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 18:53

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 18:39 Ja tee vahet propageerimisel või lihtsalt lapse sooviga arvestamisel.

Ja sina tee vahet mõtestatud tegevusel ning lihtsalt kaasa noogutamisel asjale, millest sa midagi ei taipa.

Vean kihla, et sa ei tea ka jõulude, jaanipäeva või mardipäeva täpset ajalugu, et seda oma lapsele rääkida. Ainult oma ChatGPT kopeerimisega oskad tegeleda. Kas kui jõulud tulid, pidasid kõva kõne Skandinaavia Yule pühast jne. Ei usu millegipärast.

Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 07:46 Mu laps käis sünnipäeval, kus oli see pinata löömine. Pinata on see nn kommikarp mis tuleb lüües mingi kaikaga purustada ja kommid kukuvad välja.
Nüüd tuleb minu lapsel sünnipäev ja ta soovib ka seda mängu teha. Minus on aga tõrge, et see pole ju meie maa komme. Mus on tõrge üldse kõigi välismaalt üle võetud tähtpäevade suhtes.
Laps aga tahab. Vaidleb vastu, et miks ei või võtta üle kombeid, mis on toredad.
Mida te teeksite?

Minul on see põhimõte, et ma ei keela oma lastele midagi lihtsalt ideoloogia pärast, näiteks, et me oleme eestlased ja ajalooliselt pole eestalased seda teinud.

Kui mõtlema hakata, siis paljud eesti kombed on teiselt rahvastelt "imporditud". Näiteks vastlakuklid on pärit mujalt ja levisid Eestis laiemalt alles 19.saj lõpus/20.saj algsues. Huvitav, kas siis ka oli tõrkujaid, et : "Ei, ei, see pole ju üldse meie, eestlaste, komme neid vahukoorega kukleid mugida!" Aga näe - hakkasid eestlastele meeldima need teist rahvaste väljamõeldud vahukoorekuklid ja see muutus üldlevinud kombeks. Mina küll ei hakka lastele vastakukli söömist keelama põhjusega, et see on välismaalt tulnud ega pole vana eestlaste komme

Kommide väljakukkumine kuskilt ei tundu mulle põhimõtteliselt midagi väga hullu (kui need kommid on pärast ärasöömiseks, mitte minema viskamiseks). Seda pinatat mina ei keelaks - las teevad, kui tahavad.

Antud juhul olen mina nõus sinu lapsega.

Mida ma ei lubaks? Ei lubaks sellised tegevusi, mis on seotud söögikõlbuliku toidu raiskamisega (tort virutatakse näkku kinni, tomateid loobitakse kellegi/millegi pihta vms.). Õnneks on minu lapsed aru saanud, kui olen neile seletanud, et söögikõlbuliku toiduga läbustada ja seda raisata ei sobi.

Eesti algupäraga vist polegi meil ühtki püha, mida laialdaselt tähistatakse, isegi sünnipäevade tähistamise komme ei tule Eestist, rääkimata jõuludest või jaanipäevast. Siis jääbki Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine, seda tõesti mujal pole. Jääge teie siis selle juurde.

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 19:55 Eesti algupäraga vist polegi meil ühtki püha, mida laialdaselt tähistatakse, isegi sünnipäevade tähistamise komme ei tule Eestist, rääkimata jõuludest või jaanipäevast. Siis jääbki Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine, seda tõesti mujal pole. Jääge teie siis selle juurde.

Ja ka selle juures on ülevõetud kombeid. Näiteks vabariigi aastapäeva presidendi kätlemistsereoonia võeti üle soomlastelt

Aga pole häda midagi. Isegi suurrahvad pole kõike nullist ise välja mõelnud, vaid kopeerinud usinasti teistelt.

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 19:03 Vean kihla, et sa ei tea ka jõulude, jaanipäeva või mardipäeva täpset ajalugu, et seda oma lapsele rääkida. Ainult oma ChatGPT kopeerimisega oskad tegeleda. Kas kui jõulud tulid, pidasid kõva kõne Skandinaavia Yule pühast jne. Ei usu millegipärast.

Paistab, et sul endal läheks veidi taustainfot tarvis. Soovitan lugeda Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi. https://www.folklore.ee/Berta/

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 20:35

Guest kirjutas: ↑21 Veebr 2026 19:03 Vean kihla, et sa ei tea ka jõulude, jaanipäeva või mardipäeva täpset ajalugu, et seda oma lapsele rääkida. Ainult oma ChatGPT kopeerimisega oskad tegeleda. Kas kui jõulud tulid, pidasid kõva kõne Skandinaavia Yule pühast jne. Ei usu millegipärast.

Paistab, et sul endal läheks veidi taustainfot tarvis. Soovitan lugeda Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi. https://www.folklore.ee/Berta/

Äkki ise loeks seda? Seal on kõik Valentinipäevad ja Halloweenid kenasti olemas.

Meie lapsepõlves oli üksvahe populaarne tantsida lasteüritustel tibutantsu, hiljem aga lambadat. Õnneks ei mäleta, et neid oleks lastele keelatud põhjusega, et pole eesti traditsioon.

Minu meelest on igasügisene hädaldamine, et halloween pole eesti komme, ka kuidagi õõnes.

On ju alati olnud nii, et kombed tulevad kuskilt, mõned jäävad ajutisteks moodideks ja kaovad mõne aja pärast, aga mõned kinnistuvad püsivalt. Miks? Ilmselt nendes viimastes "see miski", mis piisavalt suurt hulka inimesi köidab. Püüd maha teha ei vii sellisel juhul kuhugi. Näiteks püüti NLiidus mingil ajal tõrjuda dzässmuusikat - see ei kõlbavat kuhugi, ei sobivat nõukogude inimesele. Tulemus? Ikkagi imbus džassmuusika sisse, kuna paljud inimesed ikkagi leidsid selles midagi.

Külaline kirjutas: ↑19 Veebr 2026 07:46Pinata on see nn kommikarp mis tuleb lüües mingi kaikaga purustada ja kommid kukuvad välja.

Tundub väga kole mäng olema. Ja keegi peab komme kokku korjama.

Mulle muutus see mäng ebameeldivaks, kui mingis krimisarjas näidati, kuidas räpased Mehhiko poisikesed kusagil slummi tagahoovis seda pinatat loomaliku rõõmuga kõigest jõust kaigastega peksid.

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 11:53

Külaline kirjutas: ↑19 Veebr 2026 07:46Pinata on see nn kommikarp mis tuleb lüües mingi kaikaga purustada ja kommid kukuvad välja.

Tundub väga kole mäng olema. Ja keegi peab komme kokku korjama.

Mis kommidega tegu on? Kas kommipaki katkilööja peab kommid kokku korjama ja ise ära sööma?
Nii võiks olla küll.

Mis selle kõige mõte on? Lapsele tundub, et kaikaga on tore midagi peksta? Või mis asi lapsele täpsemalt selle juures üldse meeldib, et ta seda tahab? Või lihtsalt tahab teiste moodi olla, arvates, et nii on lahe?

Kaikaga peksta tahavad.

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:59Kaikaga peksta tahavad.

Siis võiksid lapsed silmad kinni siduda ja üksteist kaikaga taga ajama hakata.

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 17:17

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:59Kaikaga peksta tahavad.

Siis võiksid lapsed silmad kinni siduda ja üksteist kaikaga taga ajama hakata.

On ikka vahe, kas peksavad kaikaga paberist kuju või üksteist.

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 22:08

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 17:17

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:59Kaikaga peksta tahavad.

Siis võiksid lapsed silmad kinni siduda ja üksteist kaikaga taga ajama hakata.

On ikka vahe, kas peksavad kaikaga paberist kuju või üksteist.

Esialgu unistavad peksmisest, seejärel peksavad kaikaga kuju, hiljem üksteist ja lõpuks teisi inimesi.