Milline on teie jaoks kõige sümpaatsem koht Eestis, lastega elamiseks?

[Külaline]

.

Kas sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kes ei pane last kohe peale sündi lasteaiajärjekorda? Mina ei tea. Aga mul kolis tuttav 5-aastase lapsega pealinna ja sai talle kah kohe lasteaiakoha kodule lähedases lasteaias.
Sa võid sel teemal ka siin filosofeerida kui tahad, aga ilmselgelt pole sa otsustaja ja kui sul on asjalikke mõtteid, siis tead, kus otsustajad asuvad.
Sinu jaoks võivad vabalt olla olulised mõned muud asjad ja mina neid halvustama ei tule. Minul on oma valik ja sinul oma.

Mina tean inimesi, kes ei ole pannud last kohe, pärast sündi lasteaiajärjekorda.
Sina kirjutasid, et Tallinnas, erinevalt Tartust on võimalik valida erinevate gümnaasiumite vahel. Ilmselgelt pole sa Tartu gümnaasiumikohtade üle otsustaja ja kui sinu arvates on Tartu haridusmaastikul ja gümnaasiumikohtade puuduses midagi valesti, siis peaksid teadma, kelle poole pöörduda.
Pole kedagi halvustanud ja nagu kirjutasid, igaüks teeb ise oma valiku.

[Külaline]

Mis puudutab gümnaasiumi, siis Eestis on keskharidus nüüd kohustuslik. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikke ... likohustus

Kõik põhikooli lõpetanud noored ei pea minema gümnaasiumisse, vaid saavad õpinguid jätkata ka kutsekoolis, kus omandavad koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuh ... tseharidus

[Külaline]

Mina tean inimesi, kes ei ole pannud last kohe, pärast sündi lasteaiajärjekorda.
Sina kirjutasid, et Tallinnas, erinevalt Tartust on võimalik valida erinevate gümnaasiumite vahel. Ilmselgelt pole sa Tartu gümnaasiumikohtade üle otsustaja ja kui sinu arvates on Tartu haridusmaastikul ja gümnaasiumikohtade puuduses midagi valesti, siis peaksid teadma, kelle poole pöörduda.
Pole kedagi halvustanud ja nagu kirjutasid, igaüks teeb ise oma valiku.

Ei, mina pole mitte kordagi kirjutanud, et "et Tallinnas, erinevalt Tartust on võimalik valida erinevate gümnaasiumite vahel".
Tõmba hinge, rahune maha ja loe uuesti, mida on eelnevalt kirjutatud.
Mina kirjutasin, et koole on võimalik valida suuremates linnades.
Ja veel kirjutasin ma, et Tartu mulle ei sümpatiseeri elukohana.
Sa oled ilmselgelt Tartust ja oma elukohaga rahul ja sa ei pea sellepärast solvuma, et ühele võõrale su kodulinn ei meeldi. Mul nt. on ükskõik, kas sulle meeldib Tallinn või mitte.
See, et Tartus on gümnaasiumikohtadest puudus on korduvalt ajakirjandusest läbi käinud. Minusse see ei puutu, minu lapsed ei kannata Tartu gümnaasiumikohtade puuduse all ja mul pole vaja kuhugi pöörduda olukorra parandamiseks. Palun seisa ise oma kodulinna ja oma laste eest. Minu lapsed sinu laste eest Tartu koolikohti ära võtma ei tule.
Oma hariduskorralduslike küsimuste jaoks tee uus teema ja arutle nende üle seal.

[Külaline]

Ja loomulikult on väikestes kohtade ka gümnaasiume, kas keegi on vastupidist väitnud? Aga küsimus oligi elukoha valiku kriteeriumitest ja minu jaoks on üheks väga oluliseks punktiks võimalus valida gümnaasiumit. Sinu jaoks võivad vabalt olla olulised mõned muud asjad ja mina neid halvustama ei tule. Minul on oma valik ja sinul oma.

Kui sellised teemasid lugeda, siis tekib mõte, et küll see väljaspool Tallinnat/Tartut asuv valla/linna või selle valla/linna kooli juht olla on ikka raske.

Et väikelinnas kov ja kooli juhtkond võibolla pingutab naba paigast, et õpetajaid tööle saaks, lastel oleks spordiväljakud ja ujula, huvitegevus ja muusikakool, sööklas oleks hea toit, kool oleks remonditud ja ventileeritud puha. Vaidlevad nagu lõvid riigiga, et ei-ei, günaasiumiosa kinni me küll ei pane, oleme nõus kandma selle kulu, peaasi, et õpilased gümnaasiumis õppida saaks. Isegi rõõmustavad, et meil nüüd küll tugev argument, miks lastega pered meie väikelinnas elada võiks - meil on ju kool.

Ja siis vaatab lapsevanem selle peale: "Hmm, ma näen, et teil on siis üks kool ja me ei kujuta ette, et võiksime elada sellises kohas, kus pole mitme gümnaasiumi vahel valida. Nii et - sellega on kõik öeldud. Head aega."

[Külaline]

Mina tean inimesi, kes ei ole pannud last kohe, pärast sündi lasteaiajärjekorda.
Sina kirjutasid, et Tallinnas, erinevalt Tartust on võimalik valida erinevate gümnaasiumite vahel. Ilmselgelt pole sa Tartu gümnaasiumikohtade üle otsustaja ja kui sinu arvates on Tartu haridusmaastikul ja gümnaasiumikohtade puuduses midagi valesti, siis peaksid teadma, kelle poole pöörduda.
Pole kedagi halvustanud ja nagu kirjutasid, igaüks teeb ise oma valiku.

Ei, mina pole mitte kordagi kirjutanud, et "et Tallinnas, erinevalt Tartust on võimalik valida erinevate gümnaasiumite vahel".
Tõmba hinge, rahune maha ja loe uuesti, mida on eelnevalt kirjutatud.
Mina kirjutasin, et koole on võimalik valida suuremates linnades.
Ja veel kirjutasin ma, et Tartu mulle ei sümpatiseeri elukohana.
Sa oled ilmselgelt Tartust ja oma elukohaga rahul ja sa ei pea sellepärast solvuma, et ühele võõrale su kodulinn ei meeldi. Mul nt. on ükskõik, kas sulle meeldib Tallinn või mitte.
See, et Tartus on gümnaasiumikohtadest puudus on korduvalt ajakirjandusest läbi käinud. Minusse see ei puutu, minu lapsed ei kannata Tartu gümnaasiumikohtade puuduse all ja mul pole vaja kuhugi pöörduda olukorra parandamiseks. Palun seisa ise oma kodulinna ja oma laste eest. Minu lapsed sinu laste eest Tartu koolikohti ära võtma ei tule.
Oma hariduskorralduslike küsimuste jaoks tee uus teema ja arutle nende üle seal.

Tõmba hinge ja rahune maha.
Sina ei pea solvuma, et ühele võõrale su kodulinn, Tallinn ei meeldi. Mul on ka ükskõik, kas sulle meeldib Tartu või mitte.

[Külaline]

Mis puudutab gümnaasiumi, siis Eestis on keskharidus nüüd kohustuslik. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikke ... likohustus

Kõik põhikooli lõpetanud noored ei pea minema gümnaasiumisse, vaid saavad õpinguid jätkata ka kutsekoolis, kus omandavad koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuh ... tseharidus

Ehk nagu ma ütlesin: Eestis on keskharidus nüüd kohustuslik. Keeruline on küll aru saada, kuidas mitte kõige kirkama peaga lapsel peaks olema lihtsam omandada keskhariduse asemel keskharidus + kutse ja erialane pädevus.

[Külaline]

Tõmba hinge ja rahune maha.
Sina ei pea solvuma, et ühele võõrale su kodulinn, Tallinn ei meeldi. Mul on ka ükskõik, kas sulle meeldib Tartu või mitte.

Küll sa ikka oled endast heal arvamusel. Selleks, et ma su peale solvuks, pead sa ikka tunduvalt rohkem pingutama. Ise oled siin nii hädas, et kujuta ette, keegi julges mainida, et ta ei taha Tartus elada, sest talle see linn ei meeldi. Tundub, et sulle ka tegelikult ei meeldi, aga sa ei ole võimeline sealt ära kolima. Lepi siis sellega, mis sul on ja võta oma elukohast parim. Ning ära nüüd liiga närvi sellepärast mine. Hinga sisse ja välja, loe mõttes kümneni, vajadusel korda seda ja mõtle kõigele sellele, mis su elus head on.

[Külaline]

Kovidi ajal plaanisime minna lastega elama Otepääle- Phajärv ja kõik spordirajatised lähedal, poed suured, arstid-raamatukogud olemas, kool oli ka sümpaatne ja valmis lapsi vastu võtma, kinnisvarahinnad head, Tartusse (või ka Riiga) sõit ei võta tükki küljest, loodus on muidugi suurim pluss. Päris külasse ei tahaks, aga väiksemas linnas on kõik olemas - Viljandi, Rakvere jpt

Mulle Otepää ei sümpatiseeri. Käisin südasuvel seal. Kõik oli täiesti väljasurnud. Isegi peaväljak oli inimtühi. Seal oli mingi peen restoran, kus sai süüa hamburgerit 16 euro eest. Ja selline hind oli seal juba 5 aastat tagasi.

Siis mulle sobiks!

Minule jällegi pidevalt palju inimesi/müra ei sobiks. Minumeelest igapäevast elu elada ja igapäevaseid käike käia (tänaval, poes, lastega mänguväljakul...) on palju mõnusam, kui rahvast on vähem.

Vahel käin kuskil üritusel - ja tükiks ajaks jälle piisab. Igapäevaselt rahvamasse ma ei vaja.

Kas see, kui alev või linn oleks välja täiesti väljasurnud, nagu minu kogemus oli?

Sel juhul elaksin mina palju parema meelega kuskil täiesti maakohas ja tõesti juba täielikus privaatsuses. Aga vat sellised inimtühjad asulad, kus tegelikult peaks ju nagu inimesi elama, tekitavad minus täiesti ängi.

Samas, suures linnas või inimmassis ka mulle ei meeldiks elada. Ikka nii, et oleks parasjagu natukene ka melu ja elu.

[Külaline]

Tõmba hinge ja rahune maha.
Sina ei pea solvuma, et ühele võõrale su kodulinn, Tallinn ei meeldi. Mul on ka ükskõik, kas sulle meeldib Tartu või mitte.

Küll sa ikka oled endast heal arvamusel. Selleks, et ma su peale solvuks, pead sa ikka tunduvalt rohkem pingutama. Ise oled siin nii hädas, et kujuta ette, keegi julges mainida, et ta ei taha Tartus elada, sest talle see linn ei meeldi. Tundub, et sulle ka tegelikult ei meeldi, aga sa ei ole võimeline sealt ära kolima. Lepi siis sellega, mis sul on ja võta oma elukohast parim. Ning ära nüüd liiga närvi sellepärast mine. Hinga sisse ja välja, loe mõttes kümneni, vajadusel korda seda ja mõtle kõigele sellele, mis su elus head on.

Küll sa ikka oled endast heal arvamusel. Selleks, et ma su peale solvuks, pead sa ikka tunduvalt rohkem pingutama. Ise oled siin nii hädas, et kujuta ette, keegi julges mainida, et ta ei taha Tallinnas elada, sest talle see linn ei meeldi. Tundub, et sulle ka tegelikult ei meeldi, aga sa ei ole võimeline sealt ära kolima. Lepi siis sellega, mis sul on ja võta oma elukohast parim. Ning ära nüüd liiga närvi sellepärast mine. Hinga sisse ja välja, loe mõttes kümneni, vajadusel korda seda ja mõtle kõigele sellele, mis su elus head on.

[Külaline]

Mulle Otepää ei sümpatiseeri. Käisin südasuvel seal. Kõik oli täiesti väljasurnud. Isegi peaväljak oli inimtühi. Seal oli mingi peen restoran, kus sai süüa hamburgerit 16 euro eest. Ja selline hind oli seal juba 5 aastat tagasi.

See on siis sama nagu Pärnu talvel. Suvel elu käib aga talvel on nukker väikelinn. Otepääl siis vastupidi. Eks muidu neile neid aastaja tiitleid antud pole.

[Külaline]

Mulle Otepää ei sümpatiseeri. Käisin südasuvel seal. Kõik oli täiesti väljasurnud. Isegi peaväljak oli inimtühi. Seal oli mingi peen restoran, kus sai süüa hamburgerit 16 euro eest. Ja selline hind oli seal juba 5 aastat tagasi.

See on siis sama nagu Pärnu talvel. Suvel elu käib aga talvel on nukker väikelinn. Otepääl siis vastupidi. Eks muidu neile neid aastaja tiitleid antud pole.

Nii ma arvasin ise ka. Et ju siis talvel on rohkem elu.

[Külaline]

Mulle Otepää ei sümpatiseeri. Käisin südasuvel seal. Kõik oli täiesti väljasurnud. Isegi peaväljak oli inimtühi. Seal oli mingi peen restoran, kus sai süüa hamburgerit 16 euro eest. Ja selline hind oli seal juba 5 aastat tagasi.

Siis mulle sobiks!

Minule jällegi pidevalt palju inimesi/müra ei sobiks. Minumeelest igapäevast elu elada ja igapäevaseid käike käia (tänaval, poes, lastega mänguväljakul...) on palju mõnusam, kui rahvast on vähem.

Vahel käin kuskil üritusel - ja tükiks ajaks jälle piisab. Igapäevaselt rahvamasse ma ei vaja.

Kas see, kui alev või linn oleks välja täiesti väljasurnud, nagu minu kogemus oli?

Sel juhul elaksin mina palju parema meelega kuskil täiesti maakohas ja tõesti juba täielikus privaatsuses. Aga vat sellised inimtühjad asulad, kus tegelikult peaks ju nagu inimesi elama, tekitavad minus täiesti ängi.

Samas, suures linnas või inimmassis ka mulle ei meeldiks elada. Ikka nii, et oleks parasjagu natukene ka melu ja elu.

Jah, sobiks. Kui väikelinn on nunnu ja majad, aiad korras, siis ei teki mul absoluutselt mingit ängi. Ka siis, kui mingil hetkel tänaval inimesi ei juhtu olema. Otepää ja paljude teiste väikelinnade korrasoleku tase on minu jaoks üldiselt täiesti ok. Inimese puudutus on ju igal sammul näha.

Minu jaoks tähendab "väljasurnud" mingit mahajäetud kaevanduslinna, kus on palju tühje kortereid, maju. Seal ei tahaks elada. Või üldse, Eesti nendes asulates, mis on rääbakile jäänud. Privaatses maakohas on jällegi see puudus, et kõik (pood, kool, juuksur...) on kuskil kaugel.

[Külaline]

Mulle Otepää ei sümpatiseeri. Käisin südasuvel seal. Kõik oli täiesti väljasurnud. Isegi peaväljak oli inimtühi. Seal oli mingi peen restoran, kus sai süüa hamburgerit 16 euro eest. Ja selline hind oli seal juba 5 aastat tagasi.

See on siis sama nagu Pärnu talvel. Suvel elu käib aga talvel on nukker väikelinn. Otepääl siis vastupidi. Eks muidu neile neid aastaja tiitleid antud pole.

Nii ma arvasin ise ka. Et ju siis talvel on rohkem elu.

Noh, me suvitame just Otepää kõrgustikul. Otepää on ka suvituspiirkond, kuid Otepääle tuleb inimene suvel mitte niivõrd kesklinna, vaid ikka loodusesse - järve äärde, puhkekodusse, motelli, spordibaasidesse, turismitallu, vabaõhuüritustele. Talve kohta ei oska öelda, kui palju siis inimesi linnas võrreldes suvega vähem/rohkem on.

[Külaline]

See on siis sama nagu Pärnu talvel. Suvel elu käib aga talvel on nukker väikelinn. Otepääl siis vastupidi. Eks muidu neile neid aastaja tiitleid antud pole.

Nii ma arvasin ise ka. Et ju siis talvel on rohkem elu.

Noh, me suvitame just Otepää kõrgustikul. Otepää on ka suvituspiirkond, kuid Otepääle tuleb inimene suvel mitte niivõrd kesklinna, vaid ikka loodusesse - järve äärde, puhkekodusse, motelli, spordibaasidesse, turismitallu, vabaõhuüritustele. Talve kohta ei oska öelda, kui palju siis inimesi linnas võrreldes suvega vähem/rohkem on.

Sellepärast ütlengi, et siis oleks juba kuskil täitsa maal, kui väljasurnud alevis või linnas.

[Külaline]

Sel juhul elaksin mina palju parema meelega kuskil täiesti maakohas ja tõesti juba täielikus privaatsuses. Aga vat sellised inimtühjad asulad, kus tegelikult peaks ju nagu inimesi elama, tekitavad minus täiesti ängi.

Jah, sobiks. Kui väikelinn on nunnu ja majad, aiad korras, siis ei teki mul absoluutselt mingit ängi. Ka siis, kui mingil hetkel tänaval inimesi ei juhtu olema.
Minu jaoks tähendab "väljasurnud" mingit mahajäetud kaevanduslinna, kus on palju tühje kortereid, maju. Seal ei tahaks elada. Või üldse, Eesti nendes asulates, mis on rääbakile jäänud. Privaatses maakohas on jällegi see puudus, et kõik (pood, kool, juuksur...) on kuskil kaugel.

Minu jaoks tekitavad ängi ka kohad, kus võiks olla rohkem elu, aga on ainult mõni toidupood, lasteaed, kool, perearst jms. Korras hooned ja teed ümberringi on silmale ilus vaadata, aga ei lahenda igavuse probleemi. Ainult jalutamisest tüdineb peagi ära. Veel vähem tegevust on maakohas inimestel, kes tahaksid palju kodust väljas käia, kultuurist, melust osa saada ja ei tegele põllumajandusega või tubaste tegevustega. Kodukoha lähedal võiks olla valikut erinevate huvidega inimestele, kultuurimaja, kus saab vaadata filme, etendusi, spordikeskus, spordiväljakud, terviserajad, kaubanduskeskus, kohvikud jne. Kui kogu aasta oleks vähemalt 10 kraadi sooja ja ümberringi roheline, siis leiaks rohkem tegevust ka väikestes kohtades, aga Eestis on sooja aega umbes kolmandik aastast.

[Külaline]

Minul on melust suva, aga meeldib teadmine, et kui ma kell 3 öösel silma lahti teen, siis näen aknaid, kus on tuli, mitte metsa, kust hundisilmad vastu vaatavad. Meeldib ka teadmine, et tuletõrje ja kiirabi on mõne minuti kaugusel. Ja 24/h kauplus.

[Külaline]

Sel juhul elaksin mina palju parema meelega kuskil täiesti maakohas ja tõesti juba täielikus privaatsuses. Aga vat sellised inimtühjad asulad, kus tegelikult peaks ju nagu inimesi elama, tekitavad minus täiesti ängi.

Jah, sobiks. Kui väikelinn on nunnu ja majad, aiad korras, siis ei teki mul absoluutselt mingit ängi. Ka siis, kui mingil hetkel tänaval inimesi ei juhtu olema.
Minu jaoks tähendab "väljasurnud" mingit mahajäetud kaevanduslinna, kus on palju tühje kortereid, maju. Seal ei tahaks elada. Või üldse, Eesti nendes asulates, mis on rääbakile jäänud. Privaatses maakohas on jällegi see puudus, et kõik (pood, kool, juuksur...) on kuskil kaugel.

Minu jaoks tekitavad ängi ka kohad, kus võiks olla rohkem elu, aga on ainult mõni toidupood, lasteaed, kool, perearst jms. Korras hooned ja teed ümberringi on silmale ilus vaadata, aga ei lahenda igavuse probleemi. Ainult jalutamisest tüdineb peagi ära. Veel vähem tegevust on maakohas inimestel, kes tahaksid palju kodust väljas käia, kultuurist, melust osa saada ja ei tegele põllumajandusega või tubaste tegevustega. Kodukoha lähedal võiks olla valikut erinevate huvidega inimestele, kultuurimaja, kus saab vaadata filme, etendusi, spordikeskus, spordiväljakud, terviserajad, kaubanduskeskus, kohvikud jne. Kui kogu aasta oleks vähemalt 10 kraadi sooja ja ümberringi roheline, siis leiaks rohkem tegevust ka väikestes kohtades, aga Eestis on sooja aega umbes kolmandik aastast.

Selles osas olen nõus, et kultuurikeskuse ja spordirajatised/rajad/huviringid võiks iga mõistlik väikelinn oma elanikele tagada.

Lausa kaubanduskeskuse olemasolu on väikelinnas ebarealistlik.

[Külaline]

Ridakas Viljandis võiks olla.

[Külaline]

Mina olen elanud Eesits päris paljudes eri kohtades. Tallinnas, Tartus, Kesk-Eesti väikelinnas, päris üksikus maakohas talus ja nüüd elan umbes aasta juba Keilas. Ja hetkel mulle tundub küll,et Keilas on väga tore elada. Olemas on ilus keskpark, terviserajad, terviseskus, kus on ujula ja erinevate trennide võimalused. Poode on siin pea kõigi ketide omad Rimi, Selver, Lidl, Maxima, kohe avatakse ka Coop. Rimi keskuses on jõusaal ja uude Coop keskusesse tuleb kino ja veel üks jõusaal. Teatrit siin päris ei ole, aga erinevaid üritusi toimb. Ok, erinevaid kõrtse ja ööklubisid tõesti palju ei ole, söögikohti on ja üks päris kena pubi ka, aga selliseid klubi moodi kohti kus tantisda, vist ei ole või ma ei ole veel leinud. No igatahes mulle siin meeldib. meeldib see, et kõik on lähedla ja käe-jala juures, meeldib see, et on üsna palju rohelust ja ujulas olen ka päris sage külaline.
Tallinnasse saab autoga üsna kiiresti ja rongiga veel kiiremini. Rongid käivad 20 mintui tagant. Ja bussiühendus Talllinnaga on ka olemas, see muidugi aeglasem. Mingi linnasisesed bussiliinid on ka, korra isegi huvi pärast proovisin, käisin linnaliinibusiiga Rõõmu kaubamajas, täitsa liigeldav ka nii. Aga tegelikult jõuab siin muidugi igale poole jala ka, kui kõndida viitsib.

[Külaline]

Jah, sobiks. Kui väikelinn on nunnu ja majad, aiad korras, siis ei teki mul absoluutselt mingit ängi. Ka siis, kui mingil hetkel tänaval inimesi ei juhtu olema.
Minu jaoks tähendab "väljasurnud" mingit mahajäetud kaevanduslinna, kus on palju tühje kortereid, maju. Seal ei tahaks elada. Või üldse, Eesti nendes asulates, mis on rääbakile jäänud. Privaatses maakohas on jällegi see puudus, et kõik (pood, kool, juuksur...) on kuskil kaugel.

Minu jaoks tekitavad ängi ka kohad, kus võiks olla rohkem elu, aga on ainult mõni toidupood, lasteaed, kool, perearst jms. Korras hooned ja teed ümberringi on silmale ilus vaadata, aga ei lahenda igavuse probleemi. Ainult jalutamisest tüdineb peagi ära. Veel vähem tegevust on maakohas inimestel, kes tahaksid palju kodust väljas käia, kultuurist, melust osa saada ja ei tegele põllumajandusega või tubaste tegevustega. Kodukoha lähedal võiks olla valikut erinevate huvidega inimestele, kultuurimaja, kus saab vaadata filme, etendusi, spordikeskus, spordiväljakud, terviserajad, kaubanduskeskus, kohvikud jne. Kui kogu aasta oleks vähemalt 10 kraadi sooja ja ümberringi roheline, siis leiaks rohkem tegevust ka väikestes kohtades, aga Eestis on sooja aega umbes kolmandik aastast.

Lausa kaubanduskeskuse olemasolu on väikelinnas ebarealistlik.

Ei ütleks, et kaubanduskeskuse olemasolu väikelinnas on ulme. Keegi siin nimetas Keilat ja Rõõmu kaubamaja, ka näiteks Võrus on kaubamaja olemas. Samuti on erinevad toiduketid, Coop, Lidl, Maxima, Rimi, Selver, A1000, Grossi toidupood, lisaks ehituspoode ja pudupoode. Pole puudu ka kinost, söögikohtadest, spordikeskusest, terviseradadest, klubist jms. Osadele inimestele sellest täiesti piisab, aga isiklikult leian, et mõne aja pärast hakkaks tõenäoliselt igav. Kui mõtlen külma aja peale, nagu praegu, siis -10 kraadiga eriti pikalt õues olla ei taha ja kui paar kuud on külma ilma, siis ajaviiteks spordi- ja kaubanduskeskustes käimine on üks variant, kus vahel käia. Kui on lähedal ainult mõned toidupoed ja väike kaubamaja, siis palju ikka jõuad 3-4 pisikeses poes käia.
Üks oluline teema, mis on siit välja jäänud, et kuidas tajun ja millise meeleolu loob keskkond, kus igapäevaselt elan. Kui elukoha lähedal elab palju pensionäre, siis võib seal olla küll rahulik ja vaikne, aga kui ümberringi, naabaermajades ja tänavatel liikudes on noori liiga vähe ja puudu on noorte energiast, siis mingi hetk tunned ka ennast nagu vana inimene. Ka teemad, mida arutatakse kogukonna gruppides on vinguvad ja kritiseerivad. Kui lähed melu sisse ja näed endaga sarnaseid inimesi, erksaid ja elujõust pakatavaid, siis annab see särtsu ja energiat juurde.