Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:29
iiR kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:24
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:22 Nad on pikas ja õnneliku abielus. Pärast esimest last sai ta aga aru, kui palju elu muutub ja millest peab loobuma. Seetõttu otsustas ta keskenduda ema rollile – elades vaid selleks, et olla ema. Ta sai teise lapsegi, sest esimene on juba siin ja kui ta juba ema on, siis võib ka teine laps olla. Ta ei ole depressioonis, lihtsalt tunnistab, et tema varasemad eluvalikud ei olnud päris õiged.
Noh, ma puusalt tulistades pakun head nõu: kui saad emaks, siis ära võta vastu otsust elada edasi vaid selleks, et olla ema. See on üsna kindel viis, kuidas muutuda õnnetuks ja depressiivseks ja tunda, et su mina läheb kaotsi ja hakata kahetsema otsust saada emaks.
Tema eelmine töö oli pingeline ja nõudis palju reisimist – see oli tema kirg. Kahjuks muutis laste saamine selle elustiili võimatuks, ja nüüd on ta pühendunud kodune ema, kes elab oma laste jaoks, kuid tunneb end sisimas õnnetuna.

Sellesmõttes on jah tal õigus, et tegi vale valiku. Eneseohverdava. Vähemalt tunnistab. Aga väga paljud inimesed saavad oma edaspidist elu väga edukalt elada nii, et midagi eriti ei muudeta. Kui on toetav kaaslane, on see ka teostatav. Lapsed sobituvad väga hästi ka endisesse ellu, kui seda väga tahta. Ei pea olema alati nii, et terve elu keerleb lapse graafikute ümber.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:28 Kiidan TAd arutelu ja mõttekäigu eest.
Siiralt, emana, ütlen Sulle - kui kahtled, ära saa lapsi. See on raske, mitte ükski vägi ei garanteeri sulle ega tulevasele lapsele head tervist, et laps kasvab terveks ja tubliks ja asjalikuks. Mitte miski ei garanteeri, et sa ei jää üksikemaks.
Kui emadus ei kisenda Sinu sees lapse järele, ei ole vaja last saada.

Kõige adekvaatsemad laste saamise põhjused on üdini isekad - tahad koos väikelapsega kodus olla, teha temaga lapsikuid asju ja neist rõõmu tunda. Hilisemas elus tahad vältida üksindust.

Mina päriselt tahtsin last planeerides lapse eest hoolitseda. Mulle meeldib kodus toimetada, meeldib see tunne kui pere sööb laua ümber kodust toitu, meeldib lastega meisterdada jne. ja ka mina ütlen - Siga kuradi raske on. Selle raha eest võiksin terve vanadekodu ehitada, mis lastele kulub ja saaksin vanaduses sama hästi hakkma. Seal pole ühtegi objektiivset põhjendust, miks saada lapsi. Ning kui emotsionaalsed põhjused ette puuduvad, siis äkki ei peaks.
Võibolla hakkavad raseduse ja väikelapseeas hormoonid sinu jaos tööle ja ürgema Sinus lööb välja - aga mis siis kui seda ei juhtu? Rikud ära enda, lapse ja mehe elu.

Sinu vastuses on pisut vastuolusid. Nimelt, kuidas saab minu põhjuseid kirjeldada isekate ja lapselikena, kui sina tood välja samad väärtused ja tegevused, mida naudid kodus – näiteks perega lähedase aja veetmine ja kodu muutmine elavamaks (sõna, mida ma kasutan). Lisaks mainid meisterdamist lastega, kuid sinu puhul ei nimetata seda lapsikuks või isekaks sooviks?

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:44
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:28 Kiidan TAd arutelu ja mõttekäigu eest.
Siiralt, emana, ütlen Sulle - kui kahtled, ära saa lapsi. See on raske, mitte ükski vägi ei garanteeri sulle ega tulevasele lapsele head tervist, et laps kasvab terveks ja tubliks ja asjalikuks. Mitte miski ei garanteeri, et sa ei jää üksikemaks.
Kui emadus ei kisenda Sinu sees lapse järele, ei ole vaja last saada.

Kõige adekvaatsemad laste saamise põhjused on üdini isekad - tahad koos väikelapsega kodus olla, teha temaga lapsikuid asju ja neist rõõmu tunda. Hilisemas elus tahad vältida üksindust.

Mina päriselt tahtsin last planeerides lapse eest hoolitseda. Mulle meeldib kodus toimetada, meeldib see tunne kui pere sööb laua ümber kodust toitu, meeldib lastega meisterdada jne. ja ka mina ütlen - Siga kuradi raske on. Selle raha eest võiksin terve vanadekodu ehitada, mis lastele kulub ja saaksin vanaduses sama hästi hakkma. Seal pole ühtegi objektiivset põhjendust, miks saada lapsi. Ning kui emotsionaalsed põhjused ette puuduvad, siis äkki ei peaks.
Võibolla hakkavad raseduse ja väikelapseeas hormoonid sinu jaos tööle ja ürgema Sinus lööb välja - aga mis siis kui seda ei juhtu? Rikud ära enda, lapse ja mehe elu.
Sinu vastuses on pisut vastuolusid. Nimelt, kuidas saab minu põhjuseid kirjeldada isekate ja lapselikena, kui sina tood välja samad väärtused ja tegevused, mida naudid kodus – näiteks perega lähedase aja veetmine ja kodu muutmine elavamaks (sõna, mida ma kasutan). Lisaks mainid meisterdamist lastega, kuid sinu puhul ei nimetata seda lapsikuks või isekaks sooviks?

Mis vastuolud, sain lapsed isekast soovist saada järglasi, teadvustan seda endale. Kui ma ühe korra olen ära öelnud isekas, kas pean iga lause juures uuesti kordama?
Aga mina vähemalt tahtsin lapsi ja kõike mis nad kaasa toovad.
Inimene, kes lapsi ja nende juurde kuuluvat virrvarri ei taha, ei peaks neid saama, olgu ta isekas või isetu. Aated ei kasvata teie last, endal peab olema valmisolek kogu oma eelnev elu maha kirjutada.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:44 Sellesmõttes on jah tal õigus, et tegi vale valiku. Eneseohverdava. Vähemalt tunnistab. Aga väga paljud inimesed saavad oma edaspidist elu väga edukalt elada nii, et midagi eriti ei muudeta. Kui on toetav kaaslane, on see ka teostatav. Lapsed sobituvad väga hästi ka endisesse ellu, kui seda väga tahta. Ei pea olema alati nii, et terve elu keerleb lapse graafikute ümber.

Miks siis emad ühest suust räägivad, kuidas see pole võimalik?

See kõik eeldab palju asju - toetavat kaaslast, tugigruppi, tervet ja hästi kohanevat last, varasemat elu mis oli lihtsapoolsem.
Maailmas on palju puudega lapsi, minema jalutavaid mehi, tundlikke lapsi, töid ja hobisid mida lastega ei ühenda.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:55
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:44 Sellesmõttes on jah tal õigus, et tegi vale valiku. Eneseohverdava. Vähemalt tunnistab. Aga väga paljud inimesed saavad oma edaspidist elu väga edukalt elada nii, et midagi eriti ei muudeta. Kui on toetav kaaslane, on see ka teostatav. Lapsed sobituvad väga hästi ka endisesse ellu, kui seda väga tahta. Ei pea olema alati nii, et terve elu keerleb lapse graafikute ümber.
Miks siis emad ühest suust räägivad, kuidas see pole võimalik?

See kõik eeldab palju asju - toetavat kaaslast, tugigruppi, tervet ja hästi kohanevat last, varasemat elu mis oli lihtsapoolsem.
Maailmas on palju puudega lapsi, minema jalutavaid mehi, tundlikke lapsi, töid ja hobisid mida lastega ei ühenda.

Ei räägi kõik emad seda. Mõni teeb ka väga edukalt lapse kõrvalt karjääri.
Mul on tuttav tunnustatud vandeadvokaat. Saab kõik oma istungid ja toimingud tehtud ka lapse kõrvalt. Ja seal samas veel koos lapsega pikalt reisida. Paar aastat on mehest lahus ka juba.
Osadel ilmselt see on mõtlemises ka kinni. Ei juleta isegi proovida. Kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas õnnestub või ei. Kui satub tõesti puudega või tundlikum/raske laps, sellisel juhul ei ole see ema vaba valik.
Muidugi ei pea ju kohe otse sünnitusmajast tööle tagasi tormama. Aga aastaselt on enamvähem juba teada, kui tundlik see laps on ja kui toetav kaasa on.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:03
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:55
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:44 Sellesmõttes on jah tal õigus, et tegi vale valiku. Eneseohverdava. Vähemalt tunnistab. Aga väga paljud inimesed saavad oma edaspidist elu väga edukalt elada nii, et midagi eriti ei muudeta. Kui on toetav kaaslane, on see ka teostatav. Lapsed sobituvad väga hästi ka endisesse ellu, kui seda väga tahta. Ei pea olema alati nii, et terve elu keerleb lapse graafikute ümber.
Miks siis emad ühest suust räägivad, kuidas see pole võimalik?

See kõik eeldab palju asju - toetavat kaaslast, tugigruppi, tervet ja hästi kohanevat last, varasemat elu mis oli lihtsapoolsem.
Maailmas on palju puudega lapsi, minema jalutavaid mehi, tundlikke lapsi, töid ja hobisid mida lastega ei ühenda.
Ei räägi kõik emad seda. Mõni teeb ka väga edukalt lapse kõrvalt karjääri.
Mul on tuttav tunnustatud vandeadvokaat. Saab kõik oma istungid ja toimingud tehtud ka lapse kõrvalt. Ja seal samas veel koos lapsega pikalt reisida. Paar aastat on mehest lahus ka juba.
Osadel ilmselt see on mõtlemises ka kinni. Ei juleta isegi proovida. Kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas õnnestub või ei. Kui satub tõesti puudega või tundlikum/raske laps, sellisel juhul ei ole see ema vaba valik.
Muidugi ei pea ju kohe otse sünnitusmajast tööle tagasi tormama. Aga aastaselt on enamvähem juba teada, kui tundlik see laps on ja kui toetav kaasa on.

Enamus laste kõrvalt on siiski võimalik jätkata tavapärase eluga, esialgu küll jah mingisuguste mööndustega aga ega siis elu seisma ei jää. Olen nõus, et paljud lihtsalt kardavad proovida.
Mina olin lapse sünnist saati üksikema, ei jäänud mul kuskil käimata ega midagi tegemata, tugigrupp oli seejuures võrdlemisi lahja. Ainult mu enda ema vahepeal oli abiks kui tal enda töö ja toimetuste kõrvalt aega oli.

Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:29Tema eelmine töö oli pingeline ja nõudis palju reisimist – see oli tema kirg. Kahjuks muutis laste saamine selle elustiili võimatuks, ja nüüd on ta pühendunud kodune ema, kes elab oma laste jaoks, kuid tunneb end sisimas õnnetuna.

Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:31
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:29Tema eelmine töö oli pingeline ja nõudis palju reisimist – see oli tema kirg. Kahjuks muutis laste saamine selle elustiili võimatuks, ja nüüd on ta pühendunud kodune ema, kes elab oma laste jaoks, kuid tunneb end sisimas õnnetuna.
Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.

Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.

Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.

Kui sinu jaoks ainult kaks varianti - kas õpitud eriala või koristaja, siis on sinu koolitamine küll raisatud raha ja aeg.
Aga kui sinu jaoks laste saamine tähendab seda, et sina naisena pead kõigest oma elus loobuma ning sinult 100% kodule pühendama, siis oled sa alustuseks oma laste isa valikuga korralikult mööda pannud. Maailm on täis naisi, kes ei loobu laste nimel oma karjäärist. Sellise suhtumisega nagu on tõepoolest targem lapsi mitte saada. Ei ole lapsed sellises kodus õnnelikud.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 17:23
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.
Kui sinu jaoks ainult kaks varianti - kas õpitud eriala või koristaja, siis on sinu koolitamine küll raisatud raha ja aeg.
Aga kui sinu jaoks laste saamine tähendab seda, et sina naisena pead kõigest oma elus loobuma ning sinult 100% kodule pühendama, siis oled sa alustuseks oma laste isa valikuga korralikult mööda pannud. Maailm on täis naisi, kes ei loobu laste nimel oma karjäärist. Sellise suhtumisega nagu on tõepoolest targem lapsi mitte saada. Ei ole lapsed sellises kodus õnnelikud.

Miks peaksin tahtma töötada alal, mis ei vasta minu kvalifikatsioonile? Või millist tööd, mis pole lihttöö, saaksin teha oma erialast eemal? Mees on küll hea, aga see ei muuda asjaolu, et bioloogiliselt langeb suurem vastutus naisele – mees ei saa kanda poolt rasedusest ega osaleda imetamisel. On tõesti kurb, et laste saamine seab nii palju piiranguid naise enda elule ja unistustele. See teema on avanud mu silmad, ja nüüd näen selgemalt, kui keeruline ja kurnav see võib olla.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:31
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:29Tema eelmine töö oli pingeline ja nõudis palju reisimist – see oli tema kirg. Kahjuks muutis laste saamine selle elustiili võimatuks, ja nüüd on ta pühendunud kodune ema, kes elab oma laste jaoks, kuid tunneb end sisimas õnnetuna.
Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.
Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.

Ma ei saa aru, kus on probleem? Kodus oled sa max 1,5 aastat. Kui mees jääb vanemapuhkusele, siis 2 kuud.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 17:46
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:31

Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.
Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.
Ma ei saa aru, kus on probleem? Kodus oled sa max 1,5 aastat. Kui mees jääb vanemapuhkusele, siis 2 kuud.

Paljud annavad rinnapiima pudelist vajadusel. Ei pea ilmtingimata rinna otsas laps rippuma. Pumpad välja ja pudelist. Sellisel juhul saavad ka isad võrdväärselt osaleda. Mitte ei keera jutuga "mul tissist piima ei tule" teist külge öösel ja maga edasi.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:31
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 15:29Tema eelmine töö oli pingeline ja nõudis palju reisimist – see oli tema kirg. Kahjuks muutis laste saamine selle elustiili võimatuks, ja nüüd on ta pühendunud kodune ema, kes elab oma laste jaoks, kuid tunneb end sisimas õnnetuna.
Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.
Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.

Meie erialal õpitakse vähemalt 7 aastat, spetsialiseerumisel vähemalt 11 aastat. Öövahetused, 48tunnised valved käivad tööl juurde. Lapsed saadakse ka ja keegi ei jää koju konutama ja laste täisealiseks saamist ootama. Mis imeline eriala sul on, kus pärast laste saamist töötada ei saa ja koristajaks tuleb minna?

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 17:59
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:46
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 16:31

Isegi ilma lapsi saamata ei pea ju eluaeg täpselt sama tööd tegema. Pluss on laste kasvatamisele kuluvad aastad ainult osa töötamisele kulutatud aastatest. Juba teismelised ei vaja niipalju hoolitsust kui väikelapsed. S. t. laste kasvades jääb aega üle ja oleks ju väga kurb kui kogu elu koosnekski kokkamisest-koristamisest.
Õpin ja arendan end, saan kraadi erialal, mis mulle tõeliselt huvi pakub, ning siis lülitun ümber mõttega “ah, ei peagi sel alal tööle asuma”? Tõesti, koristajaks? Tema näide on üks põhjus, miks ma pigem laste saamisest hoidun. Ma ei taha tunda end nagu tema, kelle jaoks tekib vaba aeg alles neljakümnendates või viiekümnendates. Selleks ajaks on lapsed juba kodust lahkunud, ja ise oled täielikult kurnatud, ilma töö, hobide või millegita, mis pakuks eneseteostust. See on ütlemata kurb tulevikuperspektiiv.
Meie erialal õpitakse vähemalt 7 aastat, spetsialiseerumisel vähemalt 11 aastat. Öövahetused, 48tunnised valved käivad tööl juurde. Lapsed saadakse ka ja keegi ei jää koju konutama ja laste täisealiseks saamist ootama. Mis imeline eriala sul on, kus pärast laste saamist töötada ei saa ja koristajaks tuleb minna?

Miks sa ei ole rahul vastusega, et töö on pingeline ja nõuab valmisolekut tööalaseks reisimiseks?

Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 18:06Miks sa ei ole rahul vastusega, et töö on pingeline ja nõuab valmisolekut tööalaseks reisimiseks?

Näiteks president või peaminister. Oot, aga meie ainus naispresident ja meie ainus naispeaminister on ju ühtlasi ka emad.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 19:04
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 18:06Miks sa ei ole rahul vastusega, et töö on pingeline ja nõuab valmisolekut tööalaseks reisimiseks?
Näiteks president või peaminister. Oot, aga meie ainus naispresident ja meie ainus naispeaminister on ju ühtlasi ka emad.

Oot ja kui vanad nende lapsed olid ametiajal ja milline toetus seal taga oli : ))))))? Igaüks ei anna tipu mõõtu välja. Tavaline inimene seda ei suuda!

Kui palju on tavalisi naisi, kes laste pärast ei saa tööle minna või võtavad kehvema töö vastu sest see sobib lasteaiagraafikuga.
Mees saab valida kas ta sobitab oma töö laste eluga. Naine peab. Mõnel naisel on pere tugi ja hea (tööga)mees, mõnel on rahalised võimalused. Aga kui ühtegi neist pole, siis naine võtab vastu selle töö, mida ta lasteaia kõrvalt teha saab.
See pole sugugi lühike aeg, mis karjäär ohvriks tuleb tuua. Ma ei kujutaks ette tööreise teha ja last üksi koju jätta kui mees käib vahetustega tööl. Vahetustega töö ja vaöved on väga tavalised paljudes töödes.
Mis te arvate kes tööd vahetab sellisel juhul, ikka naine mitte mees.

Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 19:24Oot ja kui vanad nende lapsed olid ametiajal ja milline toetus seal taga oli : ))))))? Igaüks ei anna tipu mõõtu välja. Tavaline inimene seda ei suuda!

Kuna sa ise netist otsida ei oska, siis tulin appi. Presidendi nooremad lapsed on hetkel 15 ja 19. Arvuta nüüd ise kui vanad nad tema ametiajal olid.
Endise peaministri poeg saab kohe 13.
Kui sul on nii tähtis ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev eriala, siis mis sind takistab endale tugivõrgustikku loomast? Peaks ju piisavalt suutma teenida, et lapsehoidjat palgata saaks. Ja mehe unustad sa jätkuvalt ära. Mida rohkem sa endale sisendad, et sa üht või teist asja ei suuda, seda vähdm sa neid suudadki.
Aga sa ei pea lapsi saama, tõesti ei pea. See on su enda vaba valik. Lihtsalt ära leiuta totraid põhjuseid.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 21:25
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 19:24Oot ja kui vanad nende lapsed olid ametiajal ja milline toetus seal taga oli : ))))))? Igaüks ei anna tipu mõõtu välja. Tavaline inimene seda ei suuda!
Kuna sa ise netist otsida ei oska, siis tulin appi. Presidendi nooremad lapsed on hetkel 15 ja 19. Arvuta nüüd ise kui vanad nad tema ametiajal olid.
Endise peaministri poeg saab kohe 13.
Kui sul on nii tähtis ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev eriala, siis mis sind takistab endale tugivõrgustikku loomast? Peaks ju piisavalt suutma teenida, et lapsehoidjat palgata saaks. Ja mehe unustad sa jätkuvalt ära. Mida rohkem sa endale sisendad, et sa üht või teist asja ei suuda, seda vähdm sa neid suudadki.
Aga sa ei pea lapsi saama, tõesti ei pea. See on su enda vaba valik. Lihtsalt ära leiuta totraid põhjuseid.

Olen otsustanud, et lapsi ma ei saa. Tavalist inimest presidentide ja peaministritega võrrelda on muidugi omaette tase. Mul poleks tugevat tugivõrgustikku, ja partneril on oma töö – ma ei usaldaks ka võõrast lapsehoidjat oma koju. Lõppude lõpuks oleks see vaid koorem. Täna jõudsin selgusele, et minu ellu see ei kuulu.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 21:45
Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 21:25
Anonymous kirjutas: ↑31 Okt 2024 19:24Oot ja kui vanad nende lapsed olid ametiajal ja milline toetus seal taga oli : ))))))? Igaüks ei anna tipu mõõtu välja. Tavaline inimene seda ei suuda!
Kuna sa ise netist otsida ei oska, siis tulin appi. Presidendi nooremad lapsed on hetkel 15 ja 19. Arvuta nüüd ise kui vanad nad tema ametiajal olid.
Endise peaministri poeg saab kohe 13.
Kui sul on nii tähtis ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev eriala, siis mis sind takistab endale tugivõrgustikku loomast? Peaks ju piisavalt suutma teenida, et lapsehoidjat palgata saaks. Ja mehe unustad sa jätkuvalt ära. Mida rohkem sa endale sisendad, et sa üht või teist asja ei suuda, seda vähdm sa neid suudadki.
Aga sa ei pea lapsi saama, tõesti ei pea. See on su enda vaba valik. Lihtsalt ära leiuta totraid põhjuseid.
Olen otsustanud, et lapsi ma ei saa. Tavalist inimest presidentide ja peaministritega võrrelda on muidugi omaette tase. Mul poleks tugevat tugivõrgustikku, ja partneril on oma töö – ma ei usaldaks ka võõrast lapsehoidjat oma koju. Lõppude lõpuks oleks see vaid koorem. Täna jõudsin selgusele, et minu ellu see ei kuulu.

Mõistlik ja aus otsus. Kõik ei peagi lapsi tahtma.
AGA ära kunagi ütle iial. Eriti kui oled veel noor. 10 aastaga võid vabalt oma sõnu süüa.

Arutle Foorum

Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?

Re: Kas emadus on ülehinnatud?