Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 13:40

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 13:25 Kui tahta hirmsasti miskiseid välismaa pühasid pidada, siis võiks omale vastava kombestiku selgeks teha, mitte lihtsalt nägu ära mökerdada ja kerjama minna.
Nimelt kerjata tuleb ainult nende uste taga, kuhu on kõrvits välja pandud, sest see tähendab, et pererahvast ootab teid ja on valmis midagi head pakkuma. Meil aga kondasid mingid tited mööda võõrast trepikoda (kes nad sisse lasi üldse?) ja kolgivad järjest ustele, kuhu neid ei oodata. Inimesed äkki tulid öövahetusest ja tahavad magada või üritavad parajasti beebit uinuma sättida, aga uksekell pidevalt undab. Vastu pead tahaks anda sellistele, mitte kommi.

Kulla inimene, siin pole asi küll halloweeni kombestikus või selle mitte tundmises. Võta palderjani ja kaob ka tahtmine kaaskodanikele vastu pead anda. Meie oma mardi ja kadripäeval pole ju hoopiski mingit traditsionaalset tähist kellegi ukse taga - tited samuti kondavad, kobistavad, lõugavad veel laulda ukse taga, uksekellad helisevad ja trepikoda kajab - siis saavad need öövahetusest tuljad ja beebi uinutajad küll elatud. Aga vot halloweeni ajal ei saa?

Sinu tited olidki?

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 00:43

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 10:16 Mina täitsa mõistan, miks lastele Halloween rohkem meeldib kui mardi- ja kadripäev. Näidake mulle last, kes ennast vanaks rääbakaks sandiks tahaks kostümeerida. Mind ennastki see ei huvitanud, mis siis tänapäeva lastest rääkida.

Jep, nii vahva on end hoopis kolliks või nõiaks kostümeerida. Sandina almuste kerjamine on ebameelidiv.

Jah, ma ka lastest selles mõttes aru, et Halloweeni kostüümid tunduvad huvitavamad ja pakuvad rohkem võimalusi midagi efektset kokku fanataseerida.

Oma lapsepõlvest mäletan, et mardiks riietumisel oleks vaja läinud mingit vana kasukat, takuseid riideid... Jah, need maskeringud kujunesid asjadest, mis omal ajal taludes just kõige kättesaadavamad olid (ilmselt igas talus vedeles mingi vana kasukas) - aga kust sa neid linnakorteris võtad? Minna tänapäevastes kaltsudes (auklikus teksas ja ärapleekinud t-särgis, näiteks) jooksma ei tundunud jällegi üldse äge. Kadriks riietada tundus lihtsam ja jõukohasem.Võtsid ema kapist lehvivad valged suveriided, kübara, mingi valge õlasalli ka leidis, tõmbasid kogu selle kupatuse enda sügisriiete peale - ja olidki efektne, olidki kadrisant.

Just selle tõttu, et Kadriks oli normaalsem riietuda kui mardiks, valisime nendest päevadest ühe ehk jooksime ainult kadrit.

Kuidagi alandav ega tusameelne kadrijooksmine küll ei olnud. Tänavatel saalis teisigi kadrisantide seltskondi siia-sinna, majadest kostis läbi trepikojauste laulu - melu missugune! Inimesed lasid meid rõõmsate nägudega sisse (mõni uks jäi muidugi suletuks ka, noh, vaba valik, kohti, kus käia, oli meil väga palju nii ehk naa). Meil oli alati mingi neli pikka laulu ja kaks tantsu ära õpitud, need kandsime kõigepealt ette. Inimesed kuulasid. Alles lõpuks tuli see kommide ja muu andmine ja ma ei mäleta, et neid eriti küsidagi tuli, inimesed ise andsid. Käisime palju kodusid oma kontserttuuriga" läbi ja kui ära väsisime, maandusime kellegi juurde koju saaki jagama.

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 00:40

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 20:57

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 20:20

Minul ei ole mingit probleemi ka Halloweeniga, lihtsalt see "kiriku" ja "kristliku traditsiooni" igale poole toppimine hakkab vastu. No ei ole eestlane mingi kristliku tausta ja traditsiooni rahvas.

Jõulud on ju ka kristlik püha tegelikult. Ja kõik me peame seda lausa kohustuslikuks pühaks.

Mina pean kommertspühaks sõbrapäeva. Seda ma üldse ei tähista.

Jõulud olid algselt ikka paganlik püha, peaaegu kõikjal tähistati talvist pööripäeva. Sellega on nii nagu muude pühadegagi, et kristlik kirik sättis oma tähistamised ajale, kui paganatel oli nagunii omade pühade tähistamine - vähem vastumeelt ja kergem oma uut traditsiooni luua.

See, kuidas me tänapäeval tähistame, on siiski kristlikud jõulud. Kõik maailma paganad ja kristluse eelsed religioonid ei tähistanud nagu üks mees samu pühasid. Küll aga luterlik kirik Eestis ja luterlik kirik Aafrikas tähistavad samu pühasid. Mitte igas kliimavöötmes pole see pööripäev selline nagu meil siin, et nüüd hakkab valgemaks ja kevade suunas liikuma. Osadel jõulud hoopis suur suvi. Kõik religioonid püüvad Maal leiduvaid nähtusi tõlgendada ja arusaadav, et kui mingi tava on väga populaarne ja meeldib inimestele, siis see üle võetakse. Nii nagu abielluvad tänapäeval paljud mosleminaised valges kleidis ja looriga, kuigi see pole teps mitte islamist tulnud tava.

Martidel ja Kadridel vähemalt on mingi eeskava välja mõeldud ja nad teavad, et niisama neile kommi ei anta. Halloweeni puhul arusaadavalt köidavad lapsi kostüümid, luukered, müstika ja kõditav hirmu faktor, aga kahju kui sellest saab puht kerjamise püha. Selle asemel võiks olla karnevali tüüpi üritused ja mitte ainult koolides, vaid ka linnaosades, kus kõigil võimalus osaleda.

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 22:55 Kadri ja mardipäev on välja surevad pühad.
Mitte halloween pärast aga selle pärast et need pole ajaga kaasa tulnud. Kõik asjad, mis ei muutu ajas, iganevad lõpuks ja jäävad unarusse.
Varsti kadri ja marti enam ei joosta.
Kas see on siis kuidagi parem, kui sügisel üldse ühtegi püha ei ole?

Jah, nii see võib küll olla. Külaühiskonnast tulnud pühad, mis ei suuda "linnastuda" ehk niimoodi teiseda, et nad nooremat linnastunud inimest kõnetaksid, kalduvad hääbuma.

Eesti külapühadest on kaasaega päris hästi suutnud tulla jaanipäev - kuigi kriititikat on pälvinud sellega seonduv joomine, on varasuvine aeg iseenesest selline helge, mis soosib kõikvõimalike nii öiste kui päevaste (laadad jms. ) ürituste korraldamist, sest inimesi liigub, nii vanu kui noori, ja jagub igale poole. Hääbumise märke esialgu ei paista.

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 14:13 Martidel ja Kadridel vähemalt on mingi eeskava välja mõeldud ja nad teavad, et niisama neile kommi ei anta. Halloweeni puhul arusaadavalt köidavad lapsi kostüümid, luukered, müstika ja kõditav hirmu faktor, aga kahju kui sellest saab puht kerjamise püha. Selle asemel võiks olla karnevali tüüpi üritused ja mitte ainult koolides, vaid ka linnaosades, kus kõigil võimalus osaleda.

Meiekandi koolid/lasteiad on seni suhtunud halloweeni ettevaatlikult, ilmselt selle ühiskonnas kuulda olnud kriitika pärast, et halloweeni pole Eestisse vaja. Noorte koos käimise kohad (noortekeskused) on vabamalt võtnud ja ruume kaunistanud ja halloweeni üritusi teinud.

Ausalt öeldes, sel aastal hällõuiinisante pole trehvanud. Ilm pööras halvaks - vihmane, tormine, võibolla sellepärast.

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 13:57
Sinu tited olidki?

Ei, minu pesamuna on sel aastal eesti kaitseväes. Aga mina ise eelistan pigem neid halloweenitajaid, esiteks on neid vähem, teiseks nad saavad oma kommi ja lahkuvad vaikselt. Võid iseteeninduse austajana oma kommianuma ka uksetaha tõsta. Mardi ja kadrisandid lõugavad ukse taga laulda, esitavad oma eeskavu, trambivad esikupõranda poriseks, mõned loobivad veel riisi ja muud jama kuhu vähegi silm ulatab, esitavad mõistatusi jmt - minu jaoks äärmiselt ebamugav ja tülikas. Ei oska mina suure vaimustusega võõrastele lastele sel moel kaasa elada ja pärast nende järelt koristamist nautida.

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 14:05

Külaline kirjutas: ↑01 Nov 2024 00:40

Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 20:57

Jõulud on ju ka kristlik püha tegelikult. Ja kõik me peame seda lausa kohustuslikuks pühaks.

Mina pean kommertspühaks sõbrapäeva. Seda ma üldse ei tähista.

Jõulud olid algselt ikka paganlik püha, peaaegu kõikjal tähistati talvist pööripäeva. Sellega on nii nagu muude pühadegagi, et kristlik kirik sättis oma tähistamised ajale, kui paganatel oli nagunii omade pühade tähistamine - vähem vastumeelt ja kergem oma uut traditsiooni luua.

See, kuidas me tänapäeval tähistame, on siiski kristlikud jõulud. Kõik maailma paganad ja kristluse eelsed religioonid ei tähistanud nagu üks mees samu pühasid. Küll aga luterlik kirik Eestis ja luterlik kirik Aafrikas tähistavad samu pühasid. Mitte igas kliimavöötmes pole see pööripäev selline nagu meil siin, et nüüd hakkab valgemaks ja kevade suunas liikuma. Osadel jõulud hoopis suur suvi. Kõik religioonid püüvad Maal leiduvaid nähtusi tõlgendada ja arusaadav, et kui mingi tava on väga populaarne ja meeldib inimestele, siis see üle võetakse. Nii nagu abielluvad tänapäeval paljud mosleminaised valges kleidis ja looriga, kuigi see pole teps mitte islamist tulnud tava.

Talvise pööripäeva tähistamine oli siiski põhjapoolsemates riikides üldlevinud komme iidsetest aegadest peale. Kirik sättis oma püha just sellepärast samale ajale. Algselt oli nagu päikse sünni tähistamine.