17. leht 17-st
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 14 Mai 2026 13:16
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 15:29
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 14:18
Iga inimene teab, et ühel hetkel ta sureb. See, et inimesel on lapsest saadik hälve, on tõenäoliselt tõesti mingi muu trauma.
Hälve?
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nõus. Lisaks enda mõttetule elule rikub süstemaatiliselt oma mehe ja laste elu.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 14 Mai 2026 14:33
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑14 Mai 2026 13:16
Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 15:29
Hälve?
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nõus. Lisaks enda mõttetule elule rikub süstemaatiliselt oma mehe ja laste elu.
Head inimesed on vahel üksikud ja saavad seejuures endaga hakkama, aga nartsissistid panustavad meeletult sellesse, et mitte üksi olla. Neil on vaja ühiskonna silmis olla "keegi", ja teiseks kedagi, keda siis suletud uste taga manipuleerida ja kiusata. Seega võimlevad nad ikka korralikult, et luua ja olla pealt näha "tore pere".
Noorena see võib neil õnnestuda ka, aga vanemas eas jooksevad lapsed laiali, mees või naine väsib sellest jamast ja lahkub, õde ei suhtle. Sellele järgneb nartsissistil sügav kriis, sest ta ei saa üksinda hakkama. Illusioonid enda erilisusest langevad põrmu.
Kahjuks on mul selle teemaga olnud isiklik kokkupuude, seega ma tean seda dünaamikat.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 14 Mai 2026 19:50
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 15:29
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 14:18
Iga inimene teab, et ühel hetkel ta sureb. See, et inimesel on lapsest saadik hälve, on tõenäoliselt tõesti mingi muu trauma.
Hälve?
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nartsissism on ikka midagi muud.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 09:19
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 15:29
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 14:18
Iga inimene teab, et ühel hetkel ta sureb. See, et inimesel on lapsest saadik hälve, on tõenäoliselt tõesti mingi muu trauma.
Hälve?
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nartsissism pole küll teemaalgatajaga kuidagi seotud. Pigem ehk vaimne haigus.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 10:00
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 09:19
Guest kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Guest kirjutas: ↑11 Mai 2026 15:29
Hälve?
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nartsissism pole küll teemaalgatajaga kuidagi seotud. Pigem ehk vaimne haigus.
Pidasin silmas seda prouat, kes siin kõigile surma kaela sajatab.
Depression ja ärevus on tõesti midagi muud.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 10:04
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 10:00
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 09:19
Guest kirjutas: ↑14 Mai 2026 12:54
Minu meelest nartsissism.
Ühelt poolt võimalus näidata end kannatajana, ma suren varsti, uuuu...mul on nii paha olla. Tähelepanu kerjamine. Netis trollimine. Selle asemel, et abi otsida.
Teiselt poolt pahatahtlikkus ja kadedus teiste suhtes. Ei ole vaja rõõmustada, te surete varsti.
Klapib. Kusjuures ma päris elus tundsin kunagi sellist inimest, mitte identset, aga midagi sinnapoole. Kui ta lõpuks siis tõesti suri, siis oli tunda teatud kergendust.
Nartsissism pole küll teemaalgatajaga kuidagi seotud. Pigem ehk vaimne haigus.
Pidasin silmas seda prouat, kes siin kõigile surma kaela sajatab.
Depression ja ärevus on tõesti midagi muud.
Tema ongi teemaalgataja.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 10:26
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 10:04
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 10:00
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 09:19
Nartsissism pole küll teemaalgatajaga kuidagi seotud. Pigem ehk vaimne haigus.
Pidasin silmas seda prouat, kes siin kõigile surma kaela sajatab.
Depression ja ärevus on tõesti midagi muud.
Tema ongi teemaalgataja.
Arusaadav. Minu silmis on tegemist tähelepanu nuruva nartsissistiga. Võib-olla midagi hullemat.
Minu silmis depressiooniga tegemist ei ole. Kindlasti on tegu agressori, mitte kannatajaga. Lihtne test, küsi endalt, kuidas tema jutt sind ennast tundma paneb? Vot. See ongi tema eesmärk.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 12:17
Postitas Külaline
Arusaadav. Minu silmis on tegemist tähelepanu nuruva nartsissistiga. Võib-olla midagi hullemat.
Minu silmis depressiooniga tegemist ei ole. Kindlasti on tegu agressori, mitte kannatajaga. Lihtne test, küsi endalt, kuidas tema jutt sind ennast tundma paneb? Vot. See ongi tema eesmärk.
Ega keegi niisama antidepressante välja ei kirjuta, TA on varem väitnud, et need tal ei aita. Inimene päevast päeva masetseb ja kardab surma.
Oled kuulnud nt sellisest asjast nagu terviseärevus? Need on inimesed, kes omal igasuguseid hulle haigusi kardavad. Miks ei saa sinu arust olla ärevust surma ees?
Depressiivne inimene võibki olla küüniline, kui ta ei suuda rõõmu tunda. On naiivne arvata, et lähedased ei saa pereliikme depressioonist mõjutatud.
Olles ise koos elanud inimesega, kel oli palju nartsissistlikke jooni, siis see lugu siin ei tundu ligilähedane ka nartsissismile. Ikka täiesti teisest ooperist.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 12:42
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:17
Arusaadav. Minu silmis on tegemist tähelepanu nuruva nartsissistiga. Võib-olla midagi hullemat.
Minu silmis depressiooniga tegemist ei ole. Kindlasti on tegu agressori, mitte kannatajaga. Lihtne test, küsi endalt, kuidas tema jutt sind ennast tundma paneb? Vot. See ongi tema eesmärk.
Ega keegi niisama antidepressante välja ei kirjuta, TA on varem väitnud, et need tal ei aita. Inimene päevast päeva masetseb ja kardab surma.
Oled kuulnud nt sellisest asjast nagu terviseärevus? Need on inimesed, kes omal igasuguseid hulle haigusi kardavad. Miks ei saa sinu arust olla ärevust surma ees?
Depressiivne inimene võibki olla küüniline, kui ta ei suuda rõõmu tunda. On naiivne arvata, et lähedased ei saa pereliikme depressioonist mõjutatud.
Olles ise koos elanud inimesega, kel oli palju nartsissistlikke jooni, siis see lugu siin ei tundu ligilähedane ka nartsissismile. Ikka täiesti teisest ooperist.
Aga minule tundub. Põhjuseks on see agressiivsus ja visadus, millega ta oma väärastunud maailmapilti peale surub. Tal puudub igasugune empaatia teiste inimeste ja nende tunnete suhtes.
Pane tähele, nüüd ta küsib, et kuidas mina väärastunud olen, kas me siis ei suregi ära? See ongi see, mida ma silmas pidasin. Tavaline ärevik on pigem endaga hädas, mitte ei käi oma maailmapilti sõjakalt kuulutamas. Muide, ma pole kindel, kas ta ise tegelikult nii tunnebki.
Ka kogemus nartsissistiga perekonnas.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 13:15
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:42
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:17
Arusaadav. Minu silmis on tegemist tähelepanu nuruva nartsissistiga. Võib-olla midagi hullemat.
Minu silmis depressiooniga tegemist ei ole. Kindlasti on tegu agressori, mitte kannatajaga. Lihtne test, küsi endalt, kuidas tema jutt sind ennast tundma paneb? Vot. See ongi tema eesmärk.
Ega keegi niisama antidepressante välja ei kirjuta, TA on varem väitnud, et need tal ei aita. Inimene päevast päeva masetseb ja kardab surma.
Oled kuulnud nt sellisest asjast nagu terviseärevus? Need on inimesed, kes omal igasuguseid hulle haigusi kardavad. Miks ei saa sinu arust olla ärevust surma ees?
Depressiivne inimene võibki olla küüniline, kui ta ei suuda rõõmu tunda. On naiivne arvata, et lähedased ei saa pereliikme depressioonist mõjutatud.
Olles ise koos elanud inimesega, kel oli palju nartsissistlikke jooni, siis see lugu siin ei tundu ligilähedane ka nartsissismile. Ikka täiesti teisest ooperist.
Aga minule tundub. Põhjuseks on see agressiivsus ja visadus, millega ta oma väärastunud maailmapilti peale surub. Tal puudub igasugune empaatia teiste inimeste ja nende tunnete suhtes.
Pane tähele, nüüd ta küsib, et kuidas mina väärastunud olen, kas me siis ei suregi ära? See ongi see, mida ma silmas pidasin. Tavaline ärevik on pigem endaga hädas, mitte ei käi oma maailmapilti sõjakalt kuulutamas. Muide, ma pole kindel, kas ta ise tegelikult nii tunnebki.
Ka kogemus nartsissistiga perekonnas.
Sinuga vägagi nõus. Eriti õudne oli veel see kirjeldus, kuidas kui ema tuleb väikese lapsega talle tänaval vastu, näeb tema seda last kirstus.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 13:33
Postitas Külaline
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 13:15
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:42
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:17
Ega keegi niisama antidepressante välja ei kirjuta, TA on varem väitnud, et need tal ei aita. Inimene päevast päeva masetseb ja kardab surma.
Oled kuulnud nt sellisest asjast nagu terviseärevus? Need on inimesed, kes omal igasuguseid hulle haigusi kardavad. Miks ei saa sinu arust olla ärevust surma ees?
Depressiivne inimene võibki olla küüniline, kui ta ei suuda rõõmu tunda. On naiivne arvata, et lähedased ei saa pereliikme depressioonist mõjutatud.
Olles ise koos elanud inimesega, kel oli palju nartsissistlikke jooni, siis see lugu siin ei tundu ligilähedane ka nartsissismile. Ikka täiesti teisest ooperist.
Aga minule tundub. Põhjuseks on see agressiivsus ja visadus, millega ta oma väärastunud maailmapilti peale surub. Tal puudub igasugune empaatia teiste inimeste ja nende tunnete suhtes.
Pane tähele, nüüd ta küsib, et kuidas mina väärastunud olen, kas me siis ei suregi ära? See ongi see, mida ma silmas pidasin. Tavaline ärevik on pigem endaga hädas, mitte ei käi oma maailmapilti sõjakalt kuulutamas. Muide, ma pole kindel, kas ta ise tegelikult nii tunnebki.
Ka kogemus nartsissistiga perekonnas.
Sinuga vägagi nõus. Eriti õudne oli veel see kirjeldus, kuidas kui ema tuleb väikese lapsega talle tänaval vastu, näeb tema seda last kirstus.
Pane tähele, et just last, aga mitte ema, kelle puhul surm ju loogiliselt lähemal on. Minu jaoks näitab see erilist pahatahtlikkusr ja ka kadedust. Haige v... s on see inimene, aga mitte mingi ärevik, kes kardab ISE haigeks jääda, seltskonda minna, helistada, vms.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 15:48
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 13:15
Külaline kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:42
Guest kirjutas: ↑15 Mai 2026 12:17
Ega keegi niisama antidepressante välja ei kirjuta, TA on varem väitnud, et need tal ei aita. Inimene päevast päeva masetseb ja kardab surma.
Oled kuulnud nt sellisest asjast nagu terviseärevus? Need on inimesed, kes omal igasuguseid hulle haigusi kardavad. Miks ei saa sinu arust olla ärevust surma ees?
Depressiivne inimene võibki olla küüniline, kui ta ei suuda rõõmu tunda. On naiivne arvata, et lähedased ei saa pereliikme depressioonist mõjutatud.
Olles ise koos elanud inimesega, kel oli palju nartsissistlikke jooni, siis see lugu siin ei tundu ligilähedane ka nartsissismile. Ikka täiesti teisest ooperist.
Aga minule tundub. Põhjuseks on see agressiivsus ja visadus, millega ta oma väärastunud maailmapilti peale surub. Tal puudub igasugune empaatia teiste inimeste ja nende tunnete suhtes.
Pane tähele, nüüd ta küsib, et kuidas mina väärastunud olen, kas me siis ei suregi ära? See ongi see, mida ma silmas pidasin. Tavaline ärevik on pigem endaga hädas, mitte ei käi oma maailmapilti sõjakalt kuulutamas. Muide, ma pole kindel, kas ta ise tegelikult nii tunnebki.
Ka kogemus nartsissistiga perekonnas.
Sinuga vägagi nõus. Eriti õudne oli veel see kirjeldus, kuidas kui ema tuleb väikese lapsega talle tänaval vastu, näeb tema seda last kirstus.
See on mingi teistmoodi hälve tõesti.
Psühhopaatlik mõtlemine ehk lausa.
Re: Milline on elu ilma depressiooni ja ärevuseta
Postitatud: 15 Mai 2026 21:10
Postitas Külaline
Aga minule tundub. Põhjuseks on see agressiivsus ja visadus, millega ta oma väärastunud maailmapilti peale surub. Tal puudub igasugune empaatia teiste inimeste ja nende tunnete suhtes.
Pane tähele, nüüd ta küsib, et kuidas mina väärastunud olen, kas me siis ei suregi ära? See ongi see, mida ma silmas pidasin. Tavaline ärevik on pigem endaga hädas, mitte ei käi oma maailmapilti sõjakalt kuulutamas. Muide, ma pole kindel, kas ta ise tegelikult nii tunnebki.
Ka kogemus nartsissistiga perekonnas.
Nartsissistiks tembeldamiseks on vaja ikka enamat. Lisaks depressiooni korral ongi sageli empaatiavõime madalam ja inimene enesekesksem.
- Nartsissistlikule häirele on iseloomulikud kõrgenenud enesehinnang, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime.
- Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks.
- Sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet.
- Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest.
Minu kogemus nartsissistiga vastab täpselt sellele kirjeldusele. Lisaks väärib mainimist meisterlik manipuleerimis- ja valetamisoskus.