Aibelu on samasugune juriidiline leping. Sisaldab osapoolte ja nende laste õiguseid ja kohustusi.
Mind tõesti üllatab, et tänapäeva demokraatlikus ja usuleiges riigis on inimesi, kes sellele mingi muu aura ümber mõtlevad.
Mis see abieluleping on sinu meelest?
No pekki, ma kirjutasin seda, kui leitakse endale see tõeline prints või printsess, siis tahetakse temaga ka abielluda ja mitte niisama koos elada. Inimesed tahavad ikka ilusaid ja uhkeid asju. See et sina midagi ei taha, olen juba arusaanud, sa oled hästi monotoonne inimene.
See on lapsik tõlgendus ja põhineb romantilisel Disney printsessi arusaamal. Päriselus on abielu siiski lihtsalt tavaline leping, millele sa alla kirjutad. On ka selliseid suhted, kus inimesed sobivad nii hästi, et neil ei ole vaja teineteist lepingutega siduda.
Mida vabamaks ühiskond muutub, seda vähem ka abiellutakse.
Paraku soovivad inimesed tõepoolest vabad olla, vabad kohustustest. Mina igatahes ei soovi luua peret inimesega, kes ei soovi endale minu suhtes kohustusi võtta.
Külaline kirjutas: ↑14 Dets 2024 23:50
No kuule, kui sa ise kasutad düsfemisme oma jutu kinnitamiseks, siis pole mõtet halada nagu sind solvatakse, sa ise solvad iga oma postitusega.
Miks see leping on nii oluline, abielu ei ole leping, see on ühtekuuluvus, ametlikuks tehtud kooselu. Kiriklik abielu on lausa Jumala ees siis nagu sõlmitud liit mida peaks lahutama ainult surm. Kõrgem teema. Ainult kehvik räägib oma vabaabielust, elame koos niisama kuni ära tüdineme. See on sinu ansambel, miks arvad nagu teised seda väärtuseks peavad? Sest nad on arad? Oled sa üldse kedagi armastanud?
Usklikega on tõesti teine teema. Kuigi põhimõtteliselt ei tohiks nad siis lahutada ka, sest, keda jumal on kokku pannud..
Aga no usu kohapealt ma ei räägi. Mina usklik ei ole ja see on täiesti teine maailm.
Aga ilmaliku abielu asemel saab olla ka nii, et inimesed on koos vabast tahtest. Neil on võimalus homne päev ära minna, aga nad ei lähe, sest nad päriselt tahavad koos olla. Abielu on oluline kui sa ei ole kindel, kas kaaslane ikka homme tahab. Abielu on korraks. Teed otsuse ära ja edasi on keerulisem midagi muuta. Vabad inimesed teevad selle otsuse iga päev. No õnneks muutub abielu ka järjest leebemaks. Lahutus pole enam kuritegu jne.. Selles mõttes muutuvad vahed väiksemaks.
Aga vaba inimese armastus on midagi hoopis muud kui vangistatud või seotud inimese armastus. Ja seda nii vaba ühiskonna mõttes kui isiklikus elus vaba olles. Kui armastad, siis pole vaja siduda. Ei ole vaja, et “riik tunnustaks”. Sest riik ei ole seal oluline. Sa oled oma suhtes nii kindel, et sul ei ole vaja ja sa ka ei taha sinna kedagi kolmandat tunnistama.
Muidugi on nii vaba- kui abielus paare, kes üksteist silmaotsaski ei salli. Aga neist pole eriti mõtet rääkida. Üldse, aitab kah sellest vaidlusest. Lõppeks on minu ainus väide see, et kui kaks inimest üksteist päriselt armastavad, siis ei ole muid lepinguid ja kolmandaid osapooli vaja nende suhet korraldama.
Kui see sind solvab, siis mina tõesti ei ole selles süüdi, et see sind solvab.
Aga millegi pärast on nendel nii kindlas vabas kooselus elajatel alailma probleeme, kui see vabade inimeste armastus otsa saab...
Kui armastus otsa saab on kõigil probleeme. Siinsmas foorumiski lahatakse jube sada lehekülge üht lõppenud abielu lugu.
