Miks keegi teiega koos on?

[Külaline]

Midagigi tundma? Aga tunnevadki ju: kirge, külgetõmmet, ahvatlust. Neil tunnetel pole loomulikult armumisega mingit seost. Mul on olnud juhuslik kohtumine ühe mehega, kellega oli väga suur tõmme, sellisel viisil esimest ja viimast korda mu elus. See jäi küll sinnapaika, aga ma teadsin ka esimesest hetkest, ei mingit suhet ei tekiks kunagi, mida iganes ka ei oleks olnud.

Saan siiski aru, et ühel mehel on väga raske sellest loogikast aru saada ja oma juurdunud arvamusest lahti lasta.

Proovi nüüd ise vahepeal millestki lahti lasta - mina olen naine ja sinuga räägivad siin mitmed inimesed. Ei, kirg ei ole tunne. Kirg on keha biokeemia. Ahvatlus ega külgetõmme ei ole ka tunded selles mõistes, mida siin mõeldakse. Mis järgmiseks, räägid külmatundest või näljast?

Mis mõttes kirg ei ole tunne?

EKI ütleb: kirg - tugev tundmus, mis kipub lämmatama kainet, mõistuspärast suhtumist või otsustamist

Chatgpt-le küsimus: kas kirg on tunne? -Jah, kirg on tunne, aga see on midagi enamat kui lihtsalt emotsioon — see on väga tugev ja sügav emotsionaalne seisund

Tundmus pole tunne. Chat ei tunne eesti keelt. Kirg on füüsiline tõmme, ei mingeid emotsionaalseid seoseid. Kirg=iha=soov seksida. Armumine on emotsionaalne seisund, millega kaasneb kirg, aga kirg pole eraldiseisev tunne.

[Külaline]

Ma ei ole tema, kelle käest küsid, aga võin selgitada. Sa jaotad inimesed nendeks, keda ei peteta, ning kibestunud krõllideks, keda pidevalt petetakse. Ehk siis headeks ja halbadeks. Ja see ongi naiivne. Pluss muud ebameeldivad detailid selles postituses - teed mingeid ebameeldivaid meelevaldseid järeldusi, lähed inimese vanemate kallale.

Mina ei ole mitte kedagi siin kuhugile jaotanud. Kibestunud krõllidest ei ole ma midagi kirjutanud.

Kelle vanemate kallale ma olen läinud? Ilmselt viitad kellegi kommentaarile, arvates, et selle olen mina kirjutanud? Ei, mina ei ole midagi sellist kirjutanud!

Küsin konkreetse inimese käest, miks ta mind rumalaks ja naiivseks peab?

Siin võivad kõik vastata, avalikud teemad. Naiivsus ja rumalus seisneb, et inimene usub, nagu just tema elab elu lõpuni roosas mullis, et just tema mees on see, kes ei peta, muidu suhe prouale ei kõlba, vaja laiali joosta. Aga garantiid ei ole, et ei peta, mis tähendab, et fakt võib tulla nagunii. Naiivsus seisnebki, et inimene jalutab sel juhul heast suhtest minema, kuna tema leiab, et nüüd pole võimalik enam suhtes olla. Aga tegelikult on võimalik küll. Aga naiivitari arust on nüüd piltlikult öeldes, elu läbi. Ega ei ole küll. Et naiivitar eeldab, et elavad roosas mullis õnnelikult koos elu lõpuni, aga elu on midagi muud, ja seda midagit muud kõlbab ka elada. Ei ole nii, et fuih ja padavai minema. Elus tuleb kõike ette, ega asjata öelda, et nii heas, kui halvas. Naiivitar ja rumal inimene usub, et tema ellu küll seda halba ei tule, aga tuleb ikka küll. Ja mida keegi halvaks peab, see ka veel iseasi.

Mis sina, kui suhtenõustaja ja -ekspert siis soovitad sellele naiivsele, roosas mullis prouale?

[Külaline]

Ma ei ole tema, kelle käest küsid, aga võin selgitada. Sa jaotad inimesed nendeks, keda ei peteta, ning kibestunud krõllideks, keda pidevalt petetakse. Ehk siis headeks ja halbadeks. Ja see ongi naiivne. Pluss muud ebameeldivad detailid selles postituses - teed mingeid ebameeldivaid meelevaldseid järeldusi, lähed inimese vanemate kallale.

Mina ei ole mitte kedagi siin kuhugile jaotanud. Kibestunud krõllidest ei ole ma midagi kirjutanud.

Kelle vanemate kallale ma olen läinud? Ilmselt viitad kellegi kommentaarile, arvates, et selle olen mina kirjutanud? Ei, mina ei ole midagi sellist kirjutanud!

Küsin konkreetse inimese käest, miks ta mind rumalaks ja naiivseks peab?

Siin võivad kõik vastata, avalikud teemad. Naiivsus ja rumalus seisneb, et inimene usub, nagu just tema elab elu lõpuni roosas mullis, et just tema mees on see, kes ei peta, muidu suhe prouale ei kõlba, vaja laiali joosta. Aga garantiid ei ole, et ei peta, mis tähendab, et fakt võib tulla nagunii. Naiivsus seisnebki, et inimene jalutab sel juhul heast suhtest minema, kuna tema leiab, et nüüd pole võimalik enam suhtes olla. Aga tegelikult on võimalik küll. Aga naiivitari arust on nüüd piltlikult öeldes, elu läbi. Ega ei ole küll. Et naiivitar eeldab, et elavad roosas mullis õnnelikult koos elu lõpuni, aga elu on midagi muud, ja seda midagit muud kõlbab ka elada. Ei ole nii, et fuih ja padavai minema. Elus tuleb kõike ette, ega asjata öelda, et nii heas, kui halvas. Naiivitar ja rumal inimene usub, et tema ellu küll seda halba ei tule, aga tuleb ikka küll. Ja mida keegi halvaks peab, see ka veel iseasi.

Minu arust selle heas ja halvas koos olemist peetakse silmas ikka rohkem inimestest endist, sõltumatuid eluraskuseid, mis vast iga inimese ellu aegajalt tulevad - haigused, rahalised raskused, töö kaotus, pereliikme kaotus vmt. Mitte seda, et üks pool täiesti teadlikult ja lakkamatult sigatseb. Ja teine on kohustatud seda kannatama, kuna ise ju lubas ka halvas koos olla.

Keegi ütles kübeme kaitsmise teemas, et kübe on väga heasüdamlik ning ei kirjuta kunagi kellegi kohta halvasti ega vasta ülbelt.

See kommentaar on ehe näide tema "sõbralikkusest ja üldsegi mitte halvasti ütlemisest". Ja see ei ole tal umbisikuline arvamusavaldus, vaid ma saan aru, et suunatud ühe, konkreetse naise vastu.

[Külaline]

Naiivsus seisnebki, et inimene jalutab sel juhul heast suhtest minema, kuna tema leiab, et nüüd pole võimalik enam suhtes olla. Aga tegelikult on võimalik küll.

Kuidas sina saad kellegi eest rääkida, mida tema peaks tundma ja tegema. Tema jaoks ei ole ju see hea suhe, kus sa pead kogu aeg kartma, et kui teine kauemaks tööle jääb, äkki on jälle kellegi voodis. Tema jaoks ei ole võimalik sellises suhtes olla, kus usaldust ei ole. On ju päris rumal usaldada inimest, kes on varasemalt tõestanud, et on igati võimeline sulle näkku valetama, kus ta on, teistega magama, kuigi teab, et see teeb sulle haiget ja teda see karvavõrdki ei huvita. Kuidas saab sellist suhet heaks lugeda. Ma tean küll naisi, kes on leppinud mehe petmisega, aga nemad ongi võtnud vastu ratsionaase otsuse, et mulle meeldib minu kodu, meeldib, et keegi mind aitab, et minu rahaline seisukord on hea, meest ma eriti enam ei armasta ega usalda, aga no las ta olla. Ja ise loen ennast siis ka vabaks naisterahvaks, miks mina peaks truu olema, kui mees seda ei ole. Ja kui see naine siis päriselt ära armub, jätab mehe maha. Ja mees teeb suuri silmi, et kõik oli nii hästi, naine ju ei teadnud minu petmistest midagi, oli õnneik ja täitsa lambist jättis mind maha, Kuidas nii.

[Tolmukübe]

Mina ei ole mitte kedagi siin kuhugile jaotanud. Kibestunud krõllidest ei ole ma midagi kirjutanud.

Kelle vanemate kallale ma olen läinud? Ilmselt viitad kellegi kommentaarile, arvates, et selle olen mina kirjutanud? Ei, mina ei ole midagi sellist kirjutanud!

Küsin konkreetse inimese käest, miks ta mind rumalaks ja naiivseks peab?

Siin võivad kõik vastata, avalikud teemad. Naiivsus ja rumalus seisneb, et inimene usub, nagu just tema elab elu lõpuni roosas mullis, et just tema mees on see, kes ei peta, muidu suhe prouale ei kõlba, vaja laiali joosta. Aga garantiid ei ole, et ei peta, mis tähendab, et fakt võib tulla nagunii. Naiivsus seisnebki, et inimene jalutab sel juhul heast suhtest minema, kuna tema leiab, et nüüd pole võimalik enam suhtes olla. Aga tegelikult on võimalik küll. Aga naiivitari arust on nüüd piltlikult öeldes, elu läbi. Ega ei ole küll. Et naiivitar eeldab, et elavad roosas mullis õnnelikult koos elu lõpuni, aga elu on midagi muud, ja seda midagit muud kõlbab ka elada. Ei ole nii, et fuih ja padavai minema. Elus tuleb kõike ette, ega asjata öelda, et nii heas, kui halvas. Naiivitar ja rumal inimene usub, et tema ellu küll seda halba ei tule, aga tuleb ikka küll. Ja mida keegi halvaks peab, see ka veel iseasi.

Mis sina, kui suhtenõustaja ja -ekspert siis soovitad sellele naiivsele, roosas mullis prouale?

See proua mulle vastas: Kas sinu arust peab naine tõepoolest terve elu silma kinni pigistama oma mehe tegude ees? Miks? Mind isiklikult ei tee selline elu õnnelikuks. Miks ma pean õnnetus suhtes elama? Miks?
Heas ja halvas!? Seda mõlemat tuleb abielu jooksul nii ehk naa ette. Aga kuskil on inimese jaoks taluvuse piirid. Absoluutselt kõike ei pea alla neelama ja ära kannatama.
Soovitada talle midagi on raske, kuna ta liialdab ja dramatiseerib. Juhtus ühekordne tegu, aga temale see võrdub terve ülejäänud elu õnnetu suhtega. Kuna ühekordne, järelikult oli juhus, ja saab edasi elada, ja mehele andeks anda. Proua aga kirjutab, et terve elu silma kinni pigistama. Terve elu käib meil ju kogu aeg, enam mees ei peta, see oli 1x elus, (ammu ka pealekauba, mees juba ammugi muutunud) mitte terve elu kestnud toiming, seega proua liialdab. Mida soovitada? Ära liialda. Üks kord ammust truuduse murdmist võrdub proua jaoks õnnetu suhtega ja "ära kannatamisega". Siin ei olegi midagi soovitada, kui inimene tahab ohver olla ja teisest jätkuvalt halba mõelda/uskuda, siis nii on. Ma ei õigusta kõrvalehüppeid, aga ma räägin, et suur draama käib ühe vonksutamise pärast. Asi ei ole seda väärt, proua ka kuskil kirjutas, et on kurb vms. Aga tundeid saame me ise valida, kõigepealt on mõtted, ja nendega kaasnevad siis tunded. Aga kui inimene on sellisesse seisundisse kinni jäänud ja vastutust selle eest võtta ei taha, end muuta ei taha, no mis siis soovitada.. ? Vähem draamat, rohkem elu.

[Külaline]

Tolmukas, seda kolme viimast lauset see naine ju teebki.
Millest arvamus, et naine tahab seda mida sina?

[Tolmukübe]

Tolmukas, seda kolme viimast lauset see naine ju teebki.
Millest arvamus, et naine tahab seda mida sina?

Minul ei ole üldse arvamust, et see naine tahab seda, mida mina. Millest sul selline ettekujutlus? Vastupidi, ma arvan, kui mina annaks ühe korra andeks, siis see naine ju ei anna, muudkui kannatused ja kurb meel jne. Mina võtaks asja mõistusega, ja ei kannataks. Kui on ammu juhtunud, siis on lihtsam võtta. Kui alles värske, siis ma saan aru, et tekivad mõtted, kas on sellesse naisesse armunud, äkki jätab mu maha, või vastupidi, et äkki ongi selline, hakkab suguhaiguseid tooma, peaks temaga üldse ise lõpu tegema. Kunagi tundsin ühte meest, see elas naise pinna peal, neil oli romantiline suhe olnud, aga enam mitte, mees pidas armukest, ütles, et naisel kedagi pole, et tal oleks hea meel, kui naine ka endale kedagi leiaks. Mina olin siis noorem ja radikaalsem, mõtlesin, et näed, peab seda meest seal, mina oleksin välja viskanud. Nüüd saan aru, et oli ikkagi elus hing, kellega suhelda. Ja vbl päris loru ei olnud, maksis ehk kõik korteriga seonduvad maksud ära ja andis söögirahagi, siis saab ju elada, nagu korterikaaslased, või nagu üürnikku pidada.

[Külaline]

Mina võtaks asja mõistusega, ja ei kannataks.

Mõistusega võttes küll. Aga on olemas tunded mis ei allu mõistusele tahad või ära taha.

[Külaline]

Siis õnneks ei tohiks naiste üle aisa löömine (erinevalt mehe omast) üldse mingeid peredraamasid põhjustada - kuna on ju teada, et tolle teise mehe jaoks pole samuti tundeid mängus ja see pereema on samasugune lambi auk nagu iga teine, arvaku naine ise mis tahes. Mis vahet seal siis on, kes sealt küla pealt ennast sinna kergendamas käib, kas oma mees või mõni muu, tunded elavad mingit oma eraldi elu.

Ei tea jah, miks suurem osa mehi (kui mitte kõik) eeldavad, et nende naine on neile truu. Ei ole küll mingit juttu, et las liiderdab, mis see väike seks ikka teeb. Oi, kuidas pirisetakse ja virisetakse, kui naine ka natukene ringi laseb. Miks meestele siis ei räägita, et oled ikka naiivne küll, et sellist asja eeldad ja arvad. Naine tahab ka vaheldust saada, eriti kui sa ise mingi eriline sugumürsk juba ammu ei ole.

Imelik jah, et selles suhtes kehtib nagu topeltmoraal. Ka naiste endi seas on arvamus, et kui mehele on lubatud, siis naistele mitte.

Ma olen seesama petetu, kes siin on kirjutanud. Olime lahutatud. Kui mees mingil momendil sai teada, et olin teise mehega maganud, siis läks ta peast täiesti hulluks. Karjus, röökis ja süüdistas mind, ütles, et ma olen lits jne. Kui ma siis küsisin, et kuidas minu petmine tema omast hullem on, siis ütles, et nii lihtsalt on! Tema on mees ja tema oli purjus. Aga mina olen naine, ja naised, emad, ei tee selliseid asju. Ja üldsegi, naiste petmine on palju hullem, sest naistel on ju tunded. Tema lihtsalt käis oma füüsilist vajadust rahuldamas.

Vabandust, küsisid, kuidas sinu petmine hullem on? Miks sa seda petmisena defineerisid? Elasid ikka mehega koos ja kandsid talle oma sekspartnereid ette? Masendav.

[Külaline]

Siin võivad kõik vastata, avalikud teemad. Naiivsus ja rumalus seisneb, et inimene usub, nagu just tema elab elu lõpuni roosas mullis, et just tema mees on see, kes ei peta, muidu suhe prouale ei kõlba, vaja laiali joosta. Aga garantiid ei ole, et ei peta, mis tähendab, et fakt võib tulla nagunii. Naiivsus seisnebki, et inimene jalutab sel juhul heast suhtest minema, kuna tema leiab, et nüüd pole võimalik enam suhtes olla. Aga tegelikult on võimalik küll. Aga naiivitari arust on nüüd piltlikult öeldes, elu läbi. Ega ei ole küll. Et naiivitar eeldab, et elavad roosas mullis õnnelikult koos elu lõpuni, aga elu on midagi muud, ja seda midagit muud kõlbab ka elada. Ei ole nii, et fuih ja padavai minema. Elus tuleb kõike ette, ega asjata öelda, et nii heas, kui halvas. Naiivitar ja rumal inimene usub, et tema ellu küll seda halba ei tule, aga tuleb ikka küll. Ja mida keegi halvaks peab, see ka veel iseasi.

Mis sina, kui suhtenõustaja ja -ekspert siis soovitad sellele naiivsele, roosas mullis prouale?

Soovitada talle midagi on raske, kuna ta liialdab ja dramatiseerib. Juhtus ühekordne tegu, aga temale see võrdub terve ülejäänud elu õnnetu suhtega. Kuna ühekordne, järelikult oli juhus, ja saab edasi elada, ja mehele andeks anda. Proua aga kirjutab, et terve elu silma kinni pigistama. Terve elu käib meil ju kogu aeg, enam mees ei peta, see oli 1x elus, (ammu ka pealekauba, mees juba ammugi muutunud) mitte terve elu kestnud toiming, seega proua liialdab. Mida soovitada? Ära liialda. Üks kord ammust truuduse murdmist võrdub proua jaoks õnnetu suhtega ja "ära kannatamisega". Siin ei olegi midagi soovitada, kui inimene tahab ohver olla ja teisest jätkuvalt halba mõelda/uskuda, siis nii on. Ma ei õigusta kõrvalehüppeid, aga ma räägin, et suur draama käib ühe vonksutamise pärast. Asi ei ole seda väärt, proua ka kuskil kirjutas, et on kurb vms. Aga tundeid saame me ise valida, kõigepealt on mõtted, ja nendega kaasnevad siis tunded. Aga kui inimene on sellisesse seisundisse kinni jäänud ja vastutust selle eest võtta ei taha, end muuta ei taha, no mis siis soovitada.. ? Vähem draamat, rohkem elu.

Küsin üks kord veel sinult. Kust sa välja lugesid, et mees pettis ÜKS KORD? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?

Ja, lõpeta see ironiseeriv "prouatamine"!

[Külaline]

Küsin üks kord veel sinult. Kust sa välja lugesid, et mees pettis ÜKS KORD? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?

Ja, lõpeta see ironiseeriv "prouatamine"!

Aga kust sina loed välja, et ei petnud üks kord? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?
Ja Tolmukübe vastas kommentaarile, kus prouast räägiti. Miks sa tema turja kargad, mitte selle, kellele ta vastas?

[Külaline]

Küsin üks kord veel sinult. Kust sa välja lugesid, et mees pettis ÜKS KORD? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?

Ja, lõpeta see ironiseeriv "prouatamine"!

Aga kust sina loed välja, et ei petnud üks kord? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?
Ja Tolmukübe vastas kommentaarile, kus prouast räägiti. Miks sa tema turja kargad, mitte selle, kellele ta vastas?

Mina ise olengi see "proua" ja tean, et ma ei ole siin mitte kuskil kirjutanud, et mind peteti ÜKS KORD. Kui see on oluline ja vajalik info, siis petmisi oli rohkem. Üles tunnistas neli korda, kuid naiselik vaist ütleb, et see ei ole kõik. Nüüd saab tolmukübe anda eksperthinnangu, et ju seal kodus siis midagi korrast ära oli, kui mees nii palju pettis.

P S Tolmukübe prouatas mind ja ironiseeris mu kallal juba ammu enne seda külalist, keda ta tsiteerib.

[Külaline]

Kui ta pettis sind neli korda, siis teeb see kokku kaheksa pettust, sest samal ajal pettis ta teist poolt ju ka.
Need üks kord petmised, millest me midagi ju ei tea, eks ole, on tasulised, kuid need visiidid reedavad ära nende kehad (ketendavad näpud või hõõrutud kehaosad) + muu salapära.

[Külaline]

Kui ta pettis sind neli korda, siis teeb see kokku kaheksa pettust, sest samal ajal pettis ta teist poolt ju ka.
Need üks kord petmised, millest me midagi ju ei tea, eks ole, on tasulised, kuid need visiidid reedavad ära nende kehad (ketendavad näpud või hõõrutud kehaosad) + muu salapära.

Tõsist töömeest tunned kiirest kaitsest

[Külaline]

Kui ta pettis sind neli korda, siis teeb see kokku kaheksa pettust, sest samal ajal pettis ta teist poolt ju ka.
Need üks kord petmised, millest me midagi ju ei tea, eks ole, on tasulised, kuid need visiidid reedavad ära nende kehad (ketendavad näpud või hõõrutud kehaosad) + muu salapära.

Nii huvi pärast küsin, et mida see peaks tähendabama? Miks prosti juures käimisest näpud kestendama hakkavad? Saad mingi seene sealt või mis asja? Su jutt tundub päris rõve. Sellise mehega tõesti magada ei sooviks, kes prostide juures käib. Jäle.

[Tolmukübe]

Mis sina, kui suhtenõustaja ja -ekspert siis soovitad sellele naiivsele, roosas mullis prouale?

Soovitada talle midagi on raske, kuna ta liialdab ja dramatiseerib. Juhtus ühekordne tegu, aga temale see võrdub terve ülejäänud elu õnnetu suhtega. Kuna ühekordne, järelikult oli juhus, ja saab edasi elada, ja mehele andeks anda. Proua aga kirjutab, et terve elu silma kinni pigistama. Terve elu käib meil ju kogu aeg, enam mees ei peta, see oli 1x elus, (ammu ka pealekauba, mees juba ammugi muutunud) mitte terve elu kestnud toiming, seega proua liialdab. Mida soovitada? Ära liialda. Üks kord ammust truuduse murdmist võrdub proua jaoks õnnetu suhtega ja "ära kannatamisega". Siin ei olegi midagi soovitada, kui inimene tahab ohver olla ja teisest jätkuvalt halba mõelda/uskuda, siis nii on. Ma ei õigusta kõrvalehüppeid, aga ma räägin, et suur draama käib ühe vonksutamise pärast. Asi ei ole seda väärt, proua ka kuskil kirjutas, et on kurb vms. Aga tundeid saame me ise valida, kõigepealt on mõtted, ja nendega kaasnevad siis tunded. Aga kui inimene on sellisesse seisundisse kinni jäänud ja vastutust selle eest võtta ei taha, end muuta ei taha, no mis siis soovitada.. ? Vähem draamat, rohkem elu.

Küsin üks kord veel sinult. Kust sa välja lugesid, et mees pettis ÜKS KORD? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?

Ja, lõpeta see ironiseeriv "prouatamine"!

Prouatamine ei ole ironiseeriv, see on lugupidav. Inimene ju küsis lugupidavalt proua, ma siis vastasin samamoodi. Kui proua või härra öeldakse ette, see näitab lugupidamist. Selles mõttes on jah imelik, et mis sa mulle turja kargad, mina lihtsalt vastasin samamoodi (samade sõnadega) küsimusele.
Ja kust ma lugesin, et mees pettis üks kord, ja teised said samuti aru, siis siin on osa sinu kommentaarist:
Olen koos elanud ja abielus olnud ühe mehega. Ja paraku selgus ühel hetkel, et ta on mind petnud. Ei pidanud armukest, vaid kasutas võimalust. Mees lendas minu elust välja päevapealt. 38 aastat kooselu, sellest enamik abielus.
Kui sa niiviisi kirjutad, et on mind petnud, siis jääb mulje, et ongi ühekordne. Kui sa oleksid kirjutanud, et pettis mitmeid kordi, siis on teine asi. Ja muideks, sa kirjutasid ainsuses kasutas võimalust. Ainsus=1kord. Kui sa oleksid kirjutanud kasutas võimalusi, vaat' see on juba mitu korda. Seega loogiliselt võttes saab välja lugeda väga ilusti, et mees pettis 1x. Kasutas (korra) võimalust (ainsus ongi ühekorra), ja juba lendas välja päeva pealt. Hoopis teine mõte tuleb juttu, kui kirjutad, kasutas võimalusi, ja siis mehike adjöö. Siis ajas juba regulaarselt kuskil ringi, mis sellist ikka pidada.

[Külaline]

Sa oled manipulaator, onju?

[Külaline]

Soovitada talle midagi on raske, kuna ta liialdab ja dramatiseerib. Juhtus ühekordne tegu, aga temale see võrdub terve ülejäänud elu õnnetu suhtega. Kuna ühekordne, järelikult oli juhus, ja saab edasi elada, ja mehele andeks anda. Proua aga kirjutab, et terve elu silma kinni pigistama. Terve elu käib meil ju kogu aeg, enam mees ei peta, see oli 1x elus, (ammu ka pealekauba, mees juba ammugi muutunud) mitte terve elu kestnud toiming, seega proua liialdab. Mida soovitada? Ära liialda. Üks kord ammust truuduse murdmist võrdub proua jaoks õnnetu suhtega ja "ära kannatamisega". Siin ei olegi midagi soovitada, kui inimene tahab ohver olla ja teisest jätkuvalt halba mõelda/uskuda, siis nii on. Ma ei õigusta kõrvalehüppeid, aga ma räägin, et suur draama käib ühe vonksutamise pärast. Asi ei ole seda väärt, proua ka kuskil kirjutas, et on kurb vms. Aga tundeid saame me ise valida, kõigepealt on mõtted, ja nendega kaasnevad siis tunded. Aga kui inimene on sellisesse seisundisse kinni jäänud ja vastutust selle eest võtta ei taha, end muuta ei taha, no mis siis soovitada.. ? Vähem draamat, rohkem elu.

Küsin üks kord veel sinult. Kust sa välja lugesid, et mees pettis ÜKS KORD? Äkki leiad kommentaaridest selle koha ja kopid siia?

Ja, lõpeta see ironiseeriv "prouatamine"!

Prouatamine ei ole ironiseeriv, see on lugupidav. Inimene ju küsis lugupidavalt proua, ma siis vastasin samamoodi. Kui proua või härra öeldakse ette, see näitab lugupidamist. Selles mõttes on jah imelik, et mis sa mulle turja kargad, mina lihtsalt vastasin samamoodi (samade sõnadega) küsimusele.
Ja kust ma lugesin, et mees pettis üks kord, ja teised said samuti aru, siis siin on osa sinu kommentaarist:
Olen koos elanud ja abielus olnud ühe mehega. Ja paraku selgus ühel hetkel, et ta on mind petnud. Ei pidanud armukest, vaid kasutas võimalust. Mees lendas minu elust välja päevapealt. 38 aastat kooselu, sellest enamik abielus.
Kui sa niiviisi kirjutad, et on mind petnud, siis jääb mulje, et ongi ühekordne. Kui sa oleksid kirjutanud, et pettis mitmeid kordi, siis on teine asi. Ja muideks, sa kirjutasid ainsuses kasutas võimalust. Ainsus=1kord. Kui sa oleksid kirjutanud kasutas võimalusi, vaat' see on juba mitu korda. Seega loogiliselt võttes saab välja lugeda väga ilusti, et mees pettis 1x. Kasutas (korra) võimalust (ainsus ongi ühekorra), ja juba lendas välja päeva pealt. Hoopis teine mõte tuleb juttu, kui kirjutad, kasutas võimalusi, ja siis mehike adjöö. Siis ajas juba regulaarselt kuskil ringi, mis sellist ikka pidada.

Ehk siis, ma oleksin pidanud kõik oma suhte ja olukorra detailid siia peensusteni lahti kirjutama, et Tolmukübemel oleks parem analüüsi teha ja oma eksperthinnang anda?

Ainsuses ei ole ma mitte kuskil kirjutanud. See on sinu enda peas välja mõeldud. See "paraku selgus ÜHEL hetkel, et ta on mind petnud" ei tähenda, et ta pettis mind üks kord.

Aga, kuna sa oled nii suur asjatundja, siis äkki õpetad mind, ja ehk teisi ka, mitu korda naine peab laskma ennast petta enne, kui tohib suhte lõpetada? Kust maalt see piir jookseb?

Lisaks, mina sain kaasvaraks ka suguhaigusi. Ikkagi oleks pidanud vapralt edasi elama? Ikkagi koos - heas ja halvas...? Mis siis sellest, et mees korraks, kolm minutit kuskil jonksutamas käib? Ja aegajalt ka mõne pisiku lõbuürituselt kaasa toob?

Ja selles kontekstis, kuidas sina siin prouatad, on see absoluutselt kindlasti sarkasm ja mõnitus, mitte lugupidav. Järjekordne näide selle kohta, kui nõrk keeletaju sul on.

[Külaline]

See heas ja halvas on ilmselt sellest ajast, kui naine oli mehest sõltuv ja tuli kõik ära kannatada. Tänapäeval see enam ei kehti. Kui abielu on õnnelik ja teineteisega arvestatakse kõiges, siis on see pädev lõpuni. Aga, kui mees ei osutu naise standarditele vastavaks, ootab naine, kuni lapsed suured ning hakkab seejärel oma elu mehest eraldi rajama. Nagu paljud ütlevad, miks peaksin ma tema hooldajaks hakkama, kui ta pole minu tunnetest hoolinud. Õnneks on paljud naised ka õppinud mõistma isikliku vara, hariduse, karjääri tähtsust, see kergendab oluliselt seda oma uue elu rajamist, ei pea enam leppima millega iganes. Ja tõesti alati, uskumatu küll, aga alati tuleb see mehel suure üllatusena (nagu siin korduvalt mainitud).

[Külaline]

Lisaks, mina sain kaasvaraks ka suguhaigusi. Ikkagi oleks pidanud vapralt edasi elama? Ikkagi koos - heas ja halvas...? Mis siis sellest, et mees korraks, kolm minutit kuskil jonksutamas käib? Ja aegajalt ka mõne pisiku lõbuürituselt kaasa toob?

Oota, nüüd läks keeruliseks. Said suguhaigused millal? Siis kui see petmine oli, aastaid tagasi - aga siis ei tulnud sellist mõtet, et "kust krt see nüüd tuli"? Või said alles peale mehe ülestunnistust teada, et oled suguhaiguses (ja vahepeal polnud arstil käinud ega proove andnud)?
Nüüd tuli mingi jama sisse su loosse.