Ei oska aega organiseerida (I klassi lapse vanem)

[Külaline]

Selles mõttes, et kui ema töö lõppeks tööl kell 17, siis ikka süda valutaks, et kuidas laps üksi kodus on, kuidas koju saab kui kool on kaugemal ja kas süüa saab.

[Külaline]

Minu jaoks on teemaalgatus siiski natuke arusaamatu. See on ju ikkagi privileeg, et sa töötad kodus ja sul on üldse võimalik neid asju teha. Teised lapsevanemad, kes käivad tööl kodust väljas, peavad ju reaalselt kõiki neidsamu asju õhtul pärast töölt kojujõudmist tegema hakkama - palju hullem ju. Teemaalgatajal soovitaksin ikka sättida oma päeva nii, et tähtsamad ja rohkem keskendumist nõudvas tööasjas saaks päeva esimeses pooles tehtud.

[Külaline]

Olen ausalt öeldes päris jännis. Lapsed tulevad koolist juba 1-2. Enamasti nad on näljased, siis ma pean neile süüa tegema; siis on vaja aidata kodutöödega, siis on mõnel päeval vaja viia huviringi jne. Kuna ma töötan kodus, siis olen paratamatult olemas, kui nad koolist tulevad. Aga ma ei leia enam üldse aega, et päeval oma tööd edasi teha! Tohutu tohuvabohu on sellest ajast, kui lapsed koju tulevad (teine käib alles 2. klassis ja on ka vaja ikkagi aidata jne). Kuidas teie oma aega organiseerite?

Miks peab koolilastele ema süüa tegema? Kodutöödega aitad neid peale tööaega, kui seda vaja on. Huviringi saavad lapsed mindud ka ise, kui vahel harva on vaja viia, siis erandkorras viid. Ära ela oma elu ise raskeks. Ema tööaeg on ema tööaeg.

[Külaline]

Mul samasugune kaos seega täiega mõistan sind. Mõni päev on selline tunne, et hommikul tõusen ja istun otse mingile karussellile, mis pöörleb 200km/h ja maha saan sellelt alles öösel voodisse vajudes. Mul vanem laps läks esimesse klassi ja pisemaga olen tegelikult lhp-l aga mõtlesin, et võiks ikka juba kodust teha tasapisi tööd ja tegin tööandjaga kokkulepped (ei tea mis mul arus oli sellel hetkel). See eelis muidugi on, et laps ei pea olema üksi kodus peale kooli nagu paljudes peredes on aga kogu see majandamine võtab lihtsalt hingetuks.

Küll on inimeste jõudlus erinev. Täpselt sama mõtlesin siis, kui lugesin seda KH-a hala mõned aastad tagasi, kuidas ta on läbipõlenud, sest on kolm last kantseldada. Mis siis, et abiks olid veel lapsehoidjad, piiramatult rahalisi võimalusi, tööl inimene üldse ei käinud ja ikka hingetuks võttev karussell ja läbipõlemine, sest NII palju on teha. Aga eks on veel hullemaidki, sõbrannal sündis beebi, seda kantseldavad nüüd mehega kahekesi (see võttis ka ennast koduseks), on lapsehoidja ka veel ja ikka on ta nii väsinud, et ei saa temaga kohtudagi kuude viisi. Mina käin tööl, täiskoormusega ülikoolis, on ka väike laps, suur maja, meest pole ja mina leian aega kohtumiseks, aga tema ei leia.