Eesti poliitikute vaikimine Gröönimaaga seoses

[Külaline]

Võiksidki vait olla ja mitte igale poole oma nina toppida! Mis see meie asi on!

[Külaline]

Teemaalgatuses oli tõstatud küsimus, miks Tsahkna ja teised poliitikud on vait kui sukad, mitte selles, kui sisukad nende seisukohad on. Kui on soov saada vastus mõnel teisel teemal, tuleb ka küsimus vastavalt formuleerida.

Ei ole ju vait kui sukad.

[Külaline]

Küsimus on pigem selles, et mida reaalselt on Euroopal võimalik teha? Mõned Euroopa riigid on püüdnud ka ähvardada, kuid miks peaks USA (kes on tugevam) arvestama mingi Euroopa riigi ähvardusi?

USA ekspert Andreas Kaju: "Kõik teavad ju, kui vähe meil on NATO küsimuses manöövri- ja läbirääkimisruumi. Me ei ole siin kellegi ähvardajad, selles küsimuses."

https://www.postimees.ee/8399044/interv ... -kusi-sada

Kui «Art of the Deal’i» lugeda, tema nii-öelda läbirääkimismanuaali, siis pehmendab ta läbirääkimiste teist osapoolt väga väga kõrgete nõudmistega. Trumpi lähenemine on alati olnud, et kui tahad kümmet, siis küsi sada. Me jõuame mingisuguste läbirääkimisteni, kus ameeriklased tulevad nõudmistega ja lõppkokkuvõttes jõuame sadamasse, kus on senisest palju avaram lepingubaas, mis ei puuduta ainult Ameerika sõjaliste baaside asukohta, sensoreid ja tehnoloogiat Gröönimaal, vaid ka veel mingeid täiendavaid õigusi.

On täiesti võimalik ette kujutada, et kui pidevalt survet avaldada, siis ameeriklased sinna ka jõuaksid, nii ebameeldiv kui see ka ei ole eurooplaste ja suveräänsete riikide vaatepunktist.

Ehk siis - on selline olukord, kus on mõistlikum oodata esialgne plähmerdamine ära, kuni üleskeerutatud tolm maha langeb ja läbirääkimised jõuavad mingi mõistlikuma jutuni. Ja hakkab tulema mingeid asjalikumaid uudiseid, milles siis Taani ja USA omavahel kokku leppisid.

[Külaline]

Kuidas see Kallas ütleski, et olukord maailmas on selline, et hakka või jooma!

Kui kallas meil peaminister oli, siis klähvis nagu tige väike pontu veremaa kallal. Sai ametisse kus tõesti saaks midagi teha, mõjutada ja tema tippavalduseks on see labasus.

[Külaline]

Kuidas see Kallas ütleski, et olukord maailmas on selline, et hakka või jooma!

Kui kallas meil peaminister oli, siis klähvis nagu tige väike pontu veremaa kallal. Sai ametisse kus tõesti saaks midagi teha, mõjutada ja tema tippavalduseks on see labasus.

Justnimelt. Muidu oli tal rusikas rullis ja seisukohti Venemaa suunal tuli nagu kahurist. Nüüd siis äkki suu vett täis.

[Külaline]

Justnimelt. Muidu oli tal rusikas rullis ja seisukohti Venemaa suunal tuli nagu kahurist. Nüüd siis äkki suu vett täis.

Ta esindab praegu kogu Euroopa Liitu.

[Külaline]

Kuidas see Kallas ütleski, et olukord maailmas on selline, et hakka või jooma!

Kui kallas meil peaminister oli, siis klähvis nagu tige väike pontu veremaa kallal. Sai ametisse kus tõesti saaks midagi teha, mõjutada ja tema tippavalduseks on see labasus.

Justnimelt. Muidu oli tal rusikas rullis ja seisukohti Venemaa suunal tuli nagu kahurist. Nüüd siis äkki suu vett täis.

Ära ürita siin mingit desinformatsiooni jagada.

X · kajakallas
8,4K+ likes · 1 week ago
Putin doesn't want peace, Russia's reply to diplomacy is more missiles and ...
https://x.com/kajakallas/status/2009572 ... 4U842OvWzH

Facebook · EU debates - eudebates.tv
5K+ reactions · 1 month ago
Kaja Kallas: Russia Is Weaker Than It Claims — Now Is the Moment to Push for ...
https://www.facebook.com/eudebates.tv/p ... v-8RqMD_Ps

EL PAÍS English
https://english.elpais.com
Kaja Kallas: 'We should stop pretending that Russia is negotiating peace and ...
https://www.eeas.europa.eu/eeas/germany ... tkEtfbLl3E

jne.

Pidevalt ju räägib Venemaa teemal.

[Külaline]

Kui kallas meil peaminister oli, siis klähvis nagu tige väike pontu veremaa kallal. Sai ametisse kus tõesti saaks midagi teha, mõjutada ja tema tippavalduseks on see labasus.

Justnimelt. Muidu oli tal rusikas rullis ja seisukohti Venemaa suunal tuli nagu kahurist. Nüüd siis äkki suu vett täis.

Ära ürita siin mingit desinformatsiooni jagada.

X · kajakallas
8,4K+ likes · 1 week ago
Putin doesn't want peace, Russia's reply to diplomacy is more missiles and ...
https://x.com/kajakallas/status/2009572 ... 4U842OvWzH

Facebook · EU debates - eudebates.tv
5K+ reactions · 1 month ago
Kaja Kallas: Russia Is Weaker Than It Claims — Now Is the Moment to Push for ...
https://www.facebook.com/eudebates.tv/p ... v-8RqMD_Ps

EL PAÍS English
https://english.elpais.com
Kaja Kallas: 'We should stop pretending that Russia is negotiating peace and ...
https://www.eeas.europa.eu/eeas/germany ... tkEtfbLl3E

jne.

Pidevalt ju räägib Venemaa teemal.

Õige, ei tasu Kallase kallal iriseda, kui pole endal võimekust paremini teha. Ta ei saa arvestada ei isikliku ega Eesti riigi huvidega, peab kokku leppima kõigi EU riikidega ja kujutan ette, kui keeruline see on. Ühes viimases lehes, Ekpressis ehk, oli ülevaade tema töönädalast, ühtki vaba päeva polnud, kui eurooplased puhkavad, siis araablased töötavad ja nii muudkui lenda edasi, tagasi, telefon helised lakkamatult.

[Külaline]

Mis vaikimine? Mitu päeva on ju räägitud Eesti valmisolekust Taani esimese kutse peale sinna kohale sõita.

https://www.err.ee/1609914370/tsahkna-e ... ised-letti
https://www.err.ee/1609914154/pevkur-ee ... groonimaal
https://arvamus.postimees.ee/8398841/ra ... t-vastutav
https://www.delfi.ee/artikkel/120429933 ... e-oppusele

Need linkidel toodud artiklid pole ju mingid kindlad seisukohavõtud. Mõni poliitik on ettevaatlikult midagi arvanud, aga USA või Trumpi kohta midagi karmi küll öeldud pole. Ja see Kallase väidetav "maailm on hulluks läinud, hakka või jooma" on lihtsalt mage ja saamatu.

Mitte maailm pole hulluks läinud, vaid mõned liidrid arvavad, et nad võivad teha mis pähe tuleb. Ähvardada, sõdu algatada jne. Gröönimaa kriisi valguses oleks Eesti poliitikutelt oodanud pisut tugevamat selgroogu, ühe väikeriigi toetust teisele. See käib diplomaatia juurde. Paraku tundub, et Eesti lihtsalt ei julge siin midagi kõva häälega arvata, sest äkki Trump pahandab ja mis siis küll saab.

Maailm on selles mõttes kogu aeg hull olnud, et riikidevahelistes suhtes ongi suurem võimalus oma tahtmist läbi suruda neil, kellel on seljataga võimas sõjaline jõud. Eurooplastele on võibolla (ekslikult) sisendatud suhtumist: "Tänapäeval tugevus ei määra, sest meil on ju nii õiged mõtted ja kõik ju kuulavad ja arvestavad meie õigete mõtetega". Tühjagi!

Arvamust avaldada saab. Püüda läbi rääkida - võib. Kõik muu (püüd rusikat lauale lüüa ja midagi nõuda) on aga juba tühi ja õõnes "ässamine".

Eesti poliitiku karm ütlemine sellises olukorras oleks ainult oma poliitikuego tõstmine, oma "karmuse" ja "julgusega" eputamine. Kasutamiskõlblik on see tõenäoliselt ainult riigisiseselt - sest mõnele valijale avaldab karmusega eputav poliitik muljet ("vaat, kus kõva mees/naine, vohh!") ja annab hääle. Muud kasu ma ei näe.

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

Minul ka pole mingit politoloogiharidust, aga mina näen seda nii, et ei saa minna ja teise riigi territooriumi ära võtta, misiganes see põhjus siis on! Mis seal siis lõpuks Venemaaga vahet on, kes Ukrainat omale krabab? Ja kui me sellega vaikides lepime, et üks võtab ühel põhjusel ühest riigist tüki ja teine võtab teisest riigist tüki, siis saab sellest tavaline asi ja keegi ei pilguta enam silmagi, kui ükspäev tullakse Eestit üle võtma. Küll selleks juba põhjuseid leitakse.

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

Minul ka pole mingit politoloogiharidust, aga mina näen seda nii, et ei saa minna ja teise riigi territooriumi ära võtta, misiganes see põhjus siis on! Mis seal siis lõpuks Venemaaga vahet on, kes Ukrainat omale krabab? Ja kui me sellega vaikides lepime, et üks võtab ühel põhjusel ühest riigist tüki ja teine võtab teisest riigist tüki, siis saab sellest tavaline asi ja keegi ei pilguta enam silmagi, kui ükspäev tullakse Eestit üle võtma. Küll selleks juba põhjuseid leitakse.

Eh ja siis, ega hullemaks enam minna ei saa, kui meil praegu on! Ja just, me ei oleks pidanud nina toppima ka ukrite sõtta, las madistavad omavahel. Meil oleks olnud kasu Venemaaga neutraalsete sidemete hoidmisest, kaubandus-piiritu vene turg, turism- vene uusrikkad jne jne. Ei oleks mingit sõja ega kriisi ohtu, kui me oleks neutraalsed ,ega topiks oma nina igale poole! See on ju üldteada tõde- kui kaks kaklevad ja kolmas vahele läheb, saab see kolmas veel mõlema käest ketuka!

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

Praktilisest küljest ei muutuks Eesti jaoks ilmselt suurt midagi. Isegi kui realiseeruks kõige äärmuslikum ehk siis võetaks jõuga Taani käest ära USA osaks.Taani tunneks ennast sandisti. Gröönlaste kohta ei oska öelda, kas nende elu läheks halvemaks/paremaks (mida USA neile pakuks/ei pakuks, seni on Taani neid ülal pidanud).

Mure on idealistlikus plaanis - et selline ülevõtmine ei ole ilus käitumine. Ja et see loob pretsedendi, et suurem ja tugevam võibki väiksema riigi (näit. Eesti) territooriumi osa üle võtta - kui ta leiab, et on vaja. Et väheneks lääneriikide võimalus Venemaad idealistlikult seisukohast hukka mõista: "Ei ole ilus püüda sõjalise jõuga üle võtta Ukrainat/osa Ukrainast", vaid saaks rääkida ainult sellest, kumb pool Ukraina sõjas (lääneriigid+Ukraina või Venemaa+tema liitlased) jääb alla ja kumb jääb peale. Tegelikkuses, muidugi, ühelegi suurriigile praegugi neid pretsedente ("näe, tema tegi kaa") vaja ei lähe - kui nad midagi teha tahavad, teevad niigi (kui ei ole vastujõudu, mis takistab). Karm värk.

[Külaline]

Praktilisest küljest ei muutuks Eesti jaoks ilmselt suurt midagi. Isegi kui realiseeruks kõige äärmuslikum ehk siis võetaks jõuga Taani käest ära USA osaks.Taani tunneks ennast sandisti. Gröönlaste kohta ei oska öelda, kas nende elu läheks halvemaks/paremaks (mida USA neile pakuks/ei pakuks, seni on Taani neid ülal pidanud).

Mure on idealistlikus plaanis - et selline ülevõtmine ei ole ilus käitumine. Ja et see loob pretsedendi, et suurem ja tugevam võibki väiksema riigi (näit. Eesti) territooriumi osa üle võtta - kui ta leiab, et on vaja. Et väheneks lääneriikide võimalus Venemaad idealistlikult seisukohast hukka mõista: "Ei ole ilus püüda sõjalise jõuga üle võtta Ukrainat/osa Ukrainast", vaid saaks rääkida ainult sellest, kumb pool Ukraina sõjas (lääneriigid+Ukraina või Venemaa+tema liitlased) jääb alla ja kumb jääb peale. Tegelikkuses, muidugi, ühelegi suurriigile praegugi neid pretsedente ("näe, tema tegi kaa") vaja ei lähe - kui nad midagi teha tahavad, teevad niigi (kui ei ole vastujõudu, mis takistab). Karm värk.

Puht praktilisest küljest: Gröönimaa on Taani territoorium. Taani on NATO liige. Taani Gröönimaad ei müü. Jõuga ära võtmine käivitab artikkel 5. Kuidas sa lihtsameelne kujutad ette, et see Eestit kuidagi ei mõjuta?

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

Minul ka pole mingit politoloogiharidust, aga mina näen seda nii, et ei saa minna ja teise riigi territooriumi ära võtta, misiganes see põhjus siis on! Mis seal siis lõpuks Venemaaga vahet on, kes Ukrainat omale krabab? Ja kui me sellega vaikides lepime, et üks võtab ühel põhjusel ühest riigist tüki ja teine võtab teisest riigist tüki, siis saab sellest tavaline asi ja keegi ei pilguta enam silmagi, kui ükspäev tullakse Eestit üle võtma. Küll selleks juba põhjuseid leitakse.

Eh ja siis, ega hullemaks enam minna ei saa, kui meil praegu on! Ja just, me ei oleks pidanud nina toppima ka ukrite sõtta, las madistavad omavahel. Meil oleks olnud kasu Venemaaga neutraalsete sidemete hoidmisest, kaubandus-piiritu vene turg, turism- vene uusrikkad jne jne. Ei oleks mingit sõja ega kriisi ohtu, kui me oleks neutraalsed ,ega topiks oma nina igale poole! See on ju üldteada tõde- kui kaks kaklevad ja kolmas vahele läheb, saab see kolmas veel mõlema käest ketuka!

Ära taha neid turiste siia, Tallinn on niigi nagu suur vene küla, kuhu ka ei lähe, mula ja lastekisa närvidele käib, ole siis bussis või poes...

[Külaline]

Puht praktilisest küljest: Gröönimaa on Taani territoorium. Taani on NATO liige. Taani Gröönimaad ei müü. Jõuga ära võtmine käivitab artikkel 5. Kuidas sa lihtsameelne kujutad ette, et see Eestit kuidagi ei mõjuta?

Kas see artikkel 5 kehtib kui NATO liige hakkab NATO territooriumi üle võtma, selline perekonna sisene värk?

[Külaline]

Aga tegelikult ka- mis see meisse puutub, mis Gröönimaast saab? Keegi tark võiks selle siis ka lahti seletada, nii et ka ilma politoloogihariduseta inimene sellest aru saaks!

Minul ka pole mingit politoloogiharidust, aga mina näen seda nii, et ei saa minna ja teise riigi territooriumi ära võtta, misiganes see põhjus siis on! Mis seal siis lõpuks Venemaaga vahet on, kes Ukrainat omale krabab? Ja kui me sellega vaikides lepime, et üks võtab ühel põhjusel ühest riigist tüki ja teine võtab teisest riigist tüki, siis saab sellest tavaline asi ja keegi ei pilguta enam silmagi, kui ükspäev tullakse Eestit üle võtma. Küll selleks juba põhjuseid leitakse.

Tugevus või nõrkus (võrreldes ülevõtmishimulisega) määrab, kas väikeriigi enda leerist ärakrabamist takistatakse või mitte - muu (sh. see, kas too riik ise enne mõnda väikeriiki samamoodi krabanud on või ei ole) suurriike väga ei huvita.

[Külaline]

Praktilisest küljest ei muutuks Eesti jaoks ilmselt suurt midagi. Isegi kui realiseeruks kõige äärmuslikum ehk siis võetaks jõuga Taani käest ära USA osaks.Taani tunneks ennast sandisti. Gröönlaste kohta ei oska öelda, kas nende elu läheks halvemaks/paremaks (mida USA neile pakuks/ei pakuks, seni on Taani neid ülal pidanud).

Mure on idealistlikus plaanis - et selline ülevõtmine ei ole ilus käitumine. Ja et see loob pretsedendi, et suurem ja tugevam võibki väiksema riigi (näit. Eesti) territooriumi osa üle võtta - kui ta leiab, et on vaja. Et väheneks lääneriikide võimalus Venemaad idealistlikult seisukohast hukka mõista: "Ei ole ilus püüda sõjalise jõuga üle võtta Ukrainat/osa Ukrainast", vaid saaks rääkida ainult sellest, kumb pool Ukraina sõjas (lääneriigid+Ukraina või Venemaa+tema liitlased) jääb alla ja kumb jääb peale. Tegelikkuses, muidugi, ühelegi suurriigile praegugi neid pretsedente ("näe, tema tegi kaa") vaja ei lähe - kui nad midagi teha tahavad, teevad niigi (kui ei ole vastujõudu, mis takistab). Karm värk.

Puht praktilisest küljest: Gröönimaa on Taani territoorium. Taani on NATO liige. Taani Gröönimaad ei müü. Jõuga ära võtmine käivitab artikkel 5. Kuidas sa lihtsameelne kujutad ette, et see Eestit kuidagi ei mõjuta?

Kes selgitaks inimkeeles lahti, mis see artikkel 5 tähendab? No ei ole kõik kõrgharidusega või vähemalt mitte viimase paarikümne aasta kõrgharidusega

[Külaline]

Puht praktilisest küljest: Gröönimaa on Taani territoorium. Taani on NATO liige. Taani Gröönimaad ei müü. Jõuga ära võtmine käivitab artikkel 5. Kuidas sa lihtsameelne kujutad ette, et see Eestit kuidagi ei mõjuta?

Kas see artikkel 5 kehtib kui NATO liige hakkab NATO territooriumi üle võtma, selline perekonna sisene värk?

On jah nagu perekonna värk! Et isa otsustab, et tal on ühe lapse nutitelefoni rohkem vaja kui sellel lapsel endal ja anna/müü see nüüd mulle. Teised lapsed küll nurisevad, aga issi on natuke liiga tugev, et lapsed isegi kõik ühte punti koondudes temaga jõuga arveid klaarima saaks minna.

"Lapsed" perest (ehk NATOst) välja astuda ka ilmselt ei soovi - sest siis jääks nad jälle muu maailma suurjõudude ees kaitsetuks.

[Külaline]

Artikkel 4: konsultatsioonid
Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Artikkel 4 on seni käivitatud mitmel erineval juhul:

2003. aastal käivitas selle Türgi seoses Iraagi sõjaga,

2012. aastal käivitas Türgi selle kahel korral seoses Süüria sõjaga,

2014. aastal käivitas Poola selle seoses 2014. aasta Krimmi kriisiga,

2015. aastal käivitas selle Türgi seoses terrorirünnakutega,

2022. aastal käivitasid selle Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria – põhjuseks Venemaa sissetung Ukrainasse.

Artikkel 4 käivitamine ei tähenda tingimata NATO kui terve bloki sõjalist aktiviseerumist. Liitlase mure lahendamiseks võidakse käsile võtta kitsamaid lahendusi.

Artikkel 5: kollektiivkaitse rakendumine
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu ning kui sedalaadi relvastatud rünnak aset leiab, abistab igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, viivitamatult sel viisil rünnatud lepingupoolt või lepingupooli, kasutades üksi ja koos teiste lepingupooltega vajalikke abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.

Igast sellisest relvastatud rünnakust ning selle vastu kasutatud abinõust teatatakse viivitamatult ÜRO Julgeolekunõukogule. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui Julgeolekunõukogu on rakendanud vajalikud abinõud, et taastada ja säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.

Seni on artikkel 5 rakendunud vaid üks kord: 2001. aastal, peale 11. septembri rünnakuid USA-s. NATO väed saadeti seepeale Afganistani.