Kas introverdid kulutavad vähem?

[Külaline]

Jällegi. Kõik introverdid ei istu vaid kodus. Sotsiaalfoobikud ja ärevusega tavainimesed või ärevusega introvert istub kodus.

Sotsiaalfoobik kardab inimesi. Teemaalgatuses kirjeldatud introvert lihtsalt ei vaja inimesi. Ma olen ise samasugune. Ei vaja suhtlemist. Ei meeldi inimeste seas olla. Kartmisega ei ole midagi pistmist.

Inimeste hulgas käimine ei tähenda, et nendega suhelda tuleb ometi. Teatris saab käia nii, et ei räägi kellegagi sõnagi, isegi otsa ei pea vaatama. Kinod, reisid samamoodi. Pidudele introvert ei kipu, aga kahtlen, et peod inimeste kulueelarves nii suure kaaluga on, et neist eraldi rääkima peaks. Pealegi võib selle võrra introverdil kodune tarbimine suurem olla - ostab koju vahuveini ja kooki ja tunneb end hästi.

Inimeste seas viibimine ju väsitab ka ilma suhtlemiseta ometi. Pluss alati on oht, et mõni (pool)tuttav välja ilmub.

[Külaline]

Inimeste seas viibimine ju väsitab ka ilma suhtlemiseta ometi. Pluss alati on oht, et mõni (pool)tuttav välja ilmub.

Mind ei väsita, kui ma nendega ei pea mingit suva juttu ajama või oma elust rääkima.
Poes müügimehelt võin mõne masina kohta väga põhjalikult uurida ja temaga pikalt vestelda. Asjalik jutt.
Pooltuttavaid ka ei pelga, paar sõna, kuidas läheb, kuidas lastel. Pole midagi hullu.
Introvert elab sissepoole, ta ei räägi eriti endast ja ei viitsi niisama tühja lobiseda. Inimesi ja suhtlust ei karda.
Inimeste seas niisama olemine ei väsita üldse.
Väsitavad nt sünnipäevad, kus olen sunnitud suhtlema ja seda va ilmajuttu ajama. Rääkima mittemillestki vaid suhtlemise pärast. Olema rõõmus ja tore. Jube raske.

[Külaline]

Inimeste seas viibimine ju väsitab ka ilma suhtlemiseta ometi. Pluss alati on oht, et mõni (pool)tuttav välja ilmub.

Mind ei väsita, kui ma nendega ei pea mingit suva juttu ajama või oma elust rääkima.
Poes müügimehelt võin mõne masina kohta väga põhjalikult uurida ja temaga pikalt vestelda. Asjalik jutt.
Pooltuttavaid ka ei pelga, paar sõna, kuidas läheb, kuidas lastel. Pole midagi hullu.
Introvert elab sissepoole, ta ei räägi eriti endast ja ei viitsi niisama tühja lobiseda. Inimesi ja suhtlust ei karda.
Inimeste seas niisama olemine ei väsita üldse.
Väsitavad nt sünnipäevad, kus olen sunnitud suhtlema ja seda va ilmajuttu ajama. Rääkima mittemillestki vaid suhtlemise pärast. Olema rõõmus ja tore. Jube raske.

Inimeste seas niisana olemine väsitab küll. Just kirjeldasin ju. Poes käies on tavaline end riiulite vahel peita, kui mõnda tuttavat/pooltuttavat näen. Vahel lausa hakkab füüsiliselt paha, kui inimesed ümberringi, näiteks poes.

[Külaline]

Inimeste seas viibimine ju väsitab ka ilma suhtlemiseta ometi. Pluss alati on oht, et mõni (pool)tuttav välja ilmub.

Mind ei väsita, kui ma nendega ei pea mingit suva juttu ajama või oma elust rääkima.
Poes müügimehelt võin mõne masina kohta väga põhjalikult uurida ja temaga pikalt vestelda. Asjalik jutt.
Pooltuttavaid ka ei pelga, paar sõna, kuidas läheb, kuidas lastel. Pole midagi hullu.
Introvert elab sissepoole, ta ei räägi eriti endast ja ei viitsi niisama tühja lobiseda. Inimesi ja suhtlust ei karda.
Inimeste seas niisama olemine ei väsita üldse.
Väsitavad nt sünnipäevad, kus olen sunnitud suhtlema ja seda va ilmajuttu ajama. Rääkima mittemillestki vaid suhtlemise pärast. Olema rõõmus ja tore. Jube raske.

Inimeste seas niisana olemine väsitab küll. Just kirjeldasin ju. Poes käies on tavaline end riiulite vahel peita, kui mõnda tuttavat/pooltuttavat näen. Vahel lausa hakkab füüsiliselt paha, kui inimesed ümberringi, näiteks poes.

Ma ka peitsin end riiulite vahele ära, kui nägin üht pooltuttavad, keda polnud palju aastaid näinud. Lihtsalt terega sellisest ju mööda ei jaluta. Mingit suuremat suhtlust pole meil kunagi olnud.

[Külaline]

Mind ei väsita, kui ma nendega ei pea mingit suva juttu ajama või oma elust rääkima.
Poes müügimehelt võin mõne masina kohta väga põhjalikult uurida ja temaga pikalt vestelda. Asjalik jutt.
Pooltuttavaid ka ei pelga, paar sõna, kuidas läheb, kuidas lastel. Pole midagi hullu.
Introvert elab sissepoole, ta ei räägi eriti endast ja ei viitsi niisama tühja lobiseda. Inimesi ja suhtlust ei karda.
Inimeste seas niisama olemine ei väsita üldse.
Väsitavad nt sünnipäevad, kus olen sunnitud suhtlema ja seda va ilmajuttu ajama. Rääkima mittemillestki vaid suhtlemise pärast. Olema rõõmus ja tore. Jube raske.

Inimeste seas niisana olemine väsitab küll. Just kirjeldasin ju. Poes käies on tavaline end riiulite vahel peita, kui mõnda tuttavat/pooltuttavat näen. Vahel lausa hakkab füüsiliselt paha, kui inimesed ümberringi, näiteks poes.

Ma ka peitsin end riiulite vahele ära, kui nägin üht pooltuttavad, keda polnud palju aastaid näinud. Lihtsalt terega sellisest ju mööda ei jaluta. Mingit suuremat suhtlust pole meil kunagi olnud.

Eesti on nii masendavalt väike. Igaüks, kellega juhuslikult elus kohtud, saab sinu uus tuttav, kes sulle siin-seal jälle vastu jalutab.

[Külaline]

Kui piisab teretamisest on ok.
Minu jaoks on keerukas nende inimestega, kellega peaks peale teretamist vahetama mõne sõna. St ta on nii tuttav.
Tere kuidas läheb hästi ja sul ka hästi ja siis on piinlik vaikus, mida ma üritam täita ja pärast on tunne et rääkisin nõmedalt palju endast. Kas mind vaid häirib see piinlik vaikus.

[Külaline]

Kui piisab teretamisest on ok.
Minu jaoks on keerukas nende inimestega, kellega peaks peale teretamist vahetama mõne sõna. St ta on nii tuttav.
Tere kuidas läheb hästi ja sul ka hästi ja siis on piinlik vaikus, mida ma üritam täita ja pärast on tunne et rääkisin nõmedalt palju endast. Kas mind vaid häirib see piinlik vaikus.

See ongi nii, et igapäevasest töökaaslasest saad lihtsalt teretamisega mööda, aga probleemsed on need, kellega harva kohtud ja harva suhtled.

[Külaline]

Kui piisab teretamisest on ok.
Minu jaoks on keerukas nende inimestega, kellega peaks peale teretamist vahetama mõne sõna. St ta on nii tuttav.
Tere kuidas läheb hästi ja sul ka hästi ja siis on piinlik vaikus, mida ma üritam täita ja pärast on tunne et rääkisin nõmedalt palju endast. Kas mind vaid häirib see piinlik vaikus.

See ongi nii, et igapäevasest töökaaslasest saad lihtsalt teretamisega mööda, aga probleemsed on need, kellega harva kohtud ja harva suhtled.

See on nagu Sepa ja Avandi sketsh, kus nad toidupes kohtuvad.

[Külaline]

Nii tore on näha, et siin on teisigi introverte. Äkki saavad siinsee ekstraverdid ka lôpuks aru, et introverdid ei soovi inimeste lähedust. Vahest siis edaspidi eu istu trammis teise inimese kõrvale, kui on ka mujal ruumi, ei kiirusta viimasel hetkel lifti, kui introvert just on rahulikumalt hinganud, et saab üksi liftis olla, ei lehvita ja hüüa rõõmsalt tuttavale, kui tuttavat nt teisel pool tänavat või poes näeb. Ühesõnaga, ehk lõppeb see introvertide ahistamine.

[Tolmukübe]

Kui piisab teretamisest on ok.
Minu jaoks on keerukas nende inimestega, kellega peaks peale teretamist vahetama mõne sõna. St ta on nii tuttav.
Tere kuidas läheb hästi ja sul ka hästi ja siis on piinlik vaikus, mida ma üritam täita ja pärast on tunne et rääkisin nõmedalt palju endast. Kas mind vaid häirib see piinlik vaikus.

Seal pole midagi keerulist. Tere, kuidas läheb, siis vaikus, siis küsid, kas elukaaslane/lapsed terved, kuidas koer elab, siis ütled reipalt, sõbralikult ja otsusekindalt, et siis on ju hästi, kui kõik on hästi, ja et ma pean nüüd minema, näeme millalgi jälle, ja oledki tast lahti saanud.

[Külaline]

Introverdile ongi keeruline just see juhuslik kokkusaamine ja suhtlus. Ebamugav on. Mitte et kardaks vms. Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb. Kui on mingi kokkukepitud istumine vms siis oskab ta ennast ka ette valmistada ja pole nii ebamugav.

[Külaline]

Introverdile ongi keeruline just see juhuslik kokkusaamine ja suhtlus. Ebamugav on. Mitte et kardaks vms. Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb. Kui on mingi kokkukepitud istumine vms siis oskab ta ennast ka ette valmistada ja pole nii ebamugav.

Kokkukepitud istumised on tõesti okei

[Külaline]

Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb.

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

[Külaline]

Ah, ma ei ole mingi introvert, aga juhuslikud kohtumised ammuste tuttavatega on mulle ka ebamugavad kuidagi. No aja mingitel suvalistel teemadel viisakusjuttu. Kellele see üldse meeldiv on?

[Külaline]

Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb.

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

Parem oleks, kui kaugemalt mööda lähed. Introverdid ei taha sellises olukorras isegi tere öelda. Ma olen küllalt riiulite vahel end peitnud või tänaval ringi pööranud, et mitte kohtuda.

[Külaline]

Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb.

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

Parem oleks, kui kaugemalt mööda lähed. Introverdid ei taha sellises olukorras isegi tere öelda. Ma olen küllalt riiulite vahel end peitnud või tänaval ringi pööranud, et mitte kohtuda.

Aga kui me mõlemad oleme juba pilkudega teineteist näinud, siis on ju nõme mitte isegi tere öelda. See jätab väga ebaviisaka mulje. Või introverti mingi elementaarne viisakus, jätab külmaks? Peaasi, et ei peaks midagi ütlema?

[Külaline]

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

Parem oleks, kui kaugemalt mööda lähed. Introverdid ei taha sellises olukorras isegi tere öelda. Ma olen küllalt riiulite vahel end peitnud või tänaval ringi pööranud, et mitte kohtuda.

Aga kui me mõlemad oleme juba pilkudega teineteist näinud, siis on ju nõme mitte isegi tere öelda. See jätab väga ebaviisaka mulje. Või introverti mingi elementaarne viisakus, jätab külmaks? Peaasi, et ei peaks midagi ütlema?

Mina sel juhul teesklen, nagu poleks märganud. Vaatan tühja pilguga. Vahel õnnestub ja ei hakata suhtlema. Vahel ei õnnestu ja peab suhtlema. Siis pärast jälle täiesti omadega läbi, väsinud, pea paks, nagu unes käiks ringi.

[Külaline]

Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb.

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

Parem oleks, kui kaugemalt mööda lähed. Introverdid ei taha sellises olukorras isegi tere öelda. Ma olen küllalt riiulite vahel end peitnud või tänaval ringi pööranud, et mitte kohtuda.

No kust te ometi võtate, et see vana klassiõde just introvert on? Vaikne olemine ei tähenda introvertsust.
Jabur oleks, kui keegi hakkaks sellist oletuste pealt kuidagi teisiti käituma. Sina oled sina ja sina käitu nii, nagu sina käituks. Küll teine hoolitseb enda eest.

[Külaline]

Tore teada, aga kui vana klassiõega poes kohtun (kes on introvert, aga ma ei tea, sest ta oli lihtsalt vaikne koolis), kas ma ei tohi teda siis kõnetada? Ütlen tuimalt tere ja marsin mööda? Või kuidas?

Parem oleks, kui kaugemalt mööda lähed. Introverdid ei taha sellises olukorras isegi tere öelda. Ma olen küllalt riiulite vahel end peitnud või tänaval ringi pööranud, et mitte kohtuda.

Aga kui me mõlemad oleme juba pilkudega teineteist näinud, siis on ju nõme mitte isegi tere öelda. See jätab väga ebaviisaka mulje. Või introverti mingi elementaarne viisakus, jätab külmaks? Peaasi, et ei peaks midagi ütlema?

Mina, introvert, loomulikult teretan, kui näen, et teine on mind märganud. Aga seisma ei jää, liigun edasi. Ise esimesena tervitama ja teise nina alla tähelepanu kutsuma ei lähe. Välja arvatud mõnede tuttavate puhul, keda tõesti tahan näha ja vestelda. Sel juhul loomulikult ka väsin ära, aga see on seda väärt.

[Külaline]

Introverdile ongi keeruline just see juhuslik kokkusaamine ja suhtlus. Ebamugav on. Mitte et kardaks vms. Introvert soovib ise valida millal ja kellega ta suhtleb. Kui on mingi kokkukepitud istumine vms siis oskab ta ennast ka ette valmistada ja pole nii ebamugav.

Ei ole. See on suhtlusvilumuse puudus. Sa ei pea nautima neid juhuslikke kohtumisi, kuid võid tsiviliseeritult bmõne sõna vahetada. Ma ise olen introvert, kuid annan endale aru, et olen ühiskonna osa ja ma ei pea end haletsema.