Kas olete tundnud rahulolematust seoses asukohaga, kus elate või elasite?

[Külaline]

Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

See ei ole ometi asukoha viga, et sulle meeldib linnas rohkem. Mina olen ka linnas sündinud, kasvanud, vahepeal elasime mehe ja lastega mõned aastad maal ja siis kolisime linna tagasi. Õnneks me ei ostnud maja, vaid üürisime ja see oli väga soodne. Aga tahtsime ka ühel hetkel linna tagasi ja tulime ka, aga see ei tähenda, et ma arvaks, et see teine asukoht halb oleks olnud. See on väga ilus ja tore koht ja iseenesest asukoha kui sellisega me mingit rahulolematust ei tundnud, lihtsalt meie enda vajadused olid sellised, mille jaoks Tallinn tunduvalt paremini sobis.

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

[Külaline]

Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

See ei ole ometi asukoha viga, et sulle meeldib linnas rohkem. Mina olen ka linnas sündinud, kasvanud, vahepeal elasime mehe ja lastega mõned aastad maal ja siis kolisime linna tagasi. Õnneks me ei ostnud maja, vaid üürisime ja see oli väga soodne. Aga tahtsime ka ühel hetkel linna tagasi ja tulime ka, aga see ei tähenda, et ma arvaks, et see teine asukoht halb oleks olnud. See on väga ilus ja tore koht ja iseenesest asukoha kui sellisega me mingit rahulolematust ei tundnud, lihtsalt meie enda vajadused olid sellised, mille jaoks Tallinn tunduvalt paremini sobis.

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Valik saab muidugi olla viga. Asukoht võib objektiivselt võttes väga hea olla, lihtsalt vajadused on teised.

[Külaline]

Kolisin linnast maale ja tegevustest mul võrreldes linnaga puudust pole, vastupidi kevad-suvi oli liigagi tempokas, et alles nüüd Jõulu eel tunnen rahu ja puhkamise tunnet. Minu hobid on maaeluga seotud.
Ka maal on müra, kas harjud või võtad midagi selle vastu ette, kui saad!
Tööjõu nõudlus suur, kahjuks lihttöö valdkonnas, mida on vahelduseks ka tore teha.
Igatsen paari sõbrannat, kes linnas ja nendega kohtumiseks tuleb pigem ise linna poole liikuda, maal hetkel keeruline seda endasugust leida.

[Külaline]

Igatsen paari sõbrannat, kes linnas ja nendega kohtumiseks tuleb pigem ise linna poole liikuda, maal hetkel keeruline seda endasugust leida.

Tõid välja ühe olulise puuduse, ka mõttekaaslasi on vähe. Kui loen sotsiaalmeedias kogukonna grupi vestlusi, siis peamiselt kurdetakse olmeporobleemide üle või tegeletakse pseudoprobleemidega. Ainult enne KOV-i valimisi tekivad sisukamad arutelud, erinevate valdkondade arengusuundade üle, mis pärast valimisi ka vaibuvad.

[Külaline]

Milleks maha müüa, saab jätta ka suvekoduks. Võib-olla vanemana tahaksite jälle tagasi.

Mulle sobiks küll praegust kohta kasutada suvekoduna, 3-4 kuud aastas. Ülejäänud aja on ilm kehv, külm, porine või hämar.

[Külaline]

Minu hobid on maaeluga seotud.

Millised hobid?

[Külaline]

Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Võibolla uusmaakate viga on see, et üks pool ehk privaatsus (mida nad tahtsid) on neil olemas, aga väljaspool kodu on suhtumine kuidagi äraootav, et ehk hakkab midagi toimuma. Ootavad mõne aja aga... siis on nõutud, et ei ole nii, nagu nemad ette kujutasid. Näit. ühe advendi tähistamise alla oli keegi anonüümne kirjutanud, et tulime siia elama, valisime selle koha oma uueks kodukandiks, aga 1. advendi üritus oli nii lahja. Vastu öeldi, et võiks siis ise korraldamises osaleda, mitte passiivselt oodata ja nuriseda.

Muidugi, suures linnas on passiivne jälgija olla ongi palju lihtsam, sest seal on neid teisi, kes midagi (igale maitsele) korraldavad, alati.

[Külaline]

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Võibolla uusmaakate viga on see, et üks pool ehk privaatsus (mida nad tahtsid) on neil olemas, aga väljaspool kodu on suhtumine kuidagi äraootav, et ehk hakkab midagi toimuma. Ootavad mõne aja aga... siis on nõutud, et ei ole nii, nagu nemad ette kujutasid. Näit. ühe advendi tähistamise alla oli keegi anonüümne kirjutanud, et tulime siia elama, valisime selle koha oma uueks kodukandiks, aga 1. advendi üritus oli nii lahja. Vastu öeldi, et võiks siis ise korraldamises osaleda, mitte passiivselt oodata ja nuriseda.
Muidugi, suures linnas on passiivne jälgija olla ongi palju lihtsam, sest seal on neid teisi, kes midagi (igale maitsele) korraldavad, alati.

Mulle on jäänud mulje, et uued tulijad on pigem ettevaatlikumad, aga püsielanikud rohkem kritiseerivad. Aja jooksul muutub see väsitavaks, kui inimesed on uute ideede vastu ja ei suuda ennast ka väljendada muudmoodi, kui ainult virisedes.

[Külaline]

Mulle meeldib eluase, hea planeering, mugavused, aga ei meeldi asukoht. Vaba aja veetmise kohti on vähe ja tihti tuleb selleks sõita mujale. Piirkonna puhul ei näe arengut, et tuleks juurde uusi töökohti ja inimesi, vaid paigalseisu või teatud juhul ka taandarengut. Liiga palju on väikekodanlust, ümbritsevad inimesed kritiseerivad valla pool tehtud otsuseid ja on ka uuenduste vastu. Kas olete olnud sarnases olukorras, kus tunnete, et keskkond on mandumist ja stressi soodustav? Mida ette võtsite? Kui kolisite mujale, kas olite otsusega rahul?

Kas te olite linnas hästi aktiivsed, algatasite, korraldasite, organiseerisite, osalesite kohalikus poliitikas/otsutusprotsessis jne?

Ise pean tunnistama, et elasin linnas vaikselt, tegin oma tööd, ei olnud ma aktivist ega otsustaja. Maal elan sama moodi vaikselt, ikka töö ja pere, midagi ei korralda, kohalikus poliitikas ei osale. Samas on siin selliseid aktiviste, et hoia ja keela - kes on ettevõtjad või/ja võtavad sõna ja avaldavad arvamust, korraldavad üritusi, on lasteia/kooli juures aktiivsed, osalevad kohalikus poliitikas. Ikka imestan, kuidas mõnel on nii palju hakkamist ja energiat. Mul oma elu kõrvalt sellist energiat pole. Olen panustanud rahaga, kui kutsutakse üles ja idee on sümpaatne. Ega minu osalust pole palju, aga suures linnas oli mõnes mõttes isegi vähem seost sellega, mis tehti või otsustati. Kuigi üritusi toimub suurtes linnades jällegi palju.

[Külaline]

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Võibolla uusmaakate viga on see, et üks pool ehk privaatsus (mida nad tahtsid) on neil olemas, aga väljaspool kodu on suhtumine kuidagi äraootav, et ehk hakkab midagi toimuma. Ootavad mõne aja aga... siis on nõutud, et ei ole nii, nagu nemad ette kujutasid. Näit. ühe advendi tähistamise alla oli keegi anonüümne kirjutanud, et tulime siia elama, valisime selle koha oma uueks kodukandiks, aga 1. advendi üritus oli nii lahja. Vastu öeldi, et võiks siis ise korraldamises osaleda, mitte passiivselt oodata ja nuriseda.
Muidugi, suures linnas on passiivne jälgija olla ongi palju lihtsam, sest seal on neid teisi, kes midagi (igale maitsele) korraldavad, alati.

Mulle on jäänud mulje, et uued tulijad on pigem ettevaatlikumad, aga püsielanikud rohkem kritiseerivad. Aja jooksul muutub see väsitavaks, kui inimesed on uute ideede vastu ja ei suuda ennast ka väljendada muudmoodi, kui ainult virisedes.

Mulle tundub, et siin aktiivsemad saavad alati oma tahtmise, mitte muretsedes eriti virisejate pärast (need virisevad ju nii ehk naa).

[Külaline]

Mulle on jäänud mulje, et uued tulijad on pigem ettevaatlikumad, aga püsielanikud rohkem kritiseerivad. Aja jooksul muutub see väsitavaks, kui inimesed on uute ideede vastu ja ei suuda ennast ka väljendada muudmoodi, kui ainult virisedes.

Mulle tundub, et siin aktiivsemad saavad alati oma tahtmise, mitte muretsedes eriti virisejate pärast (need virisevad ju nii ehk naa).

Elamine keskkonnas, kus pidevalt vingutakse ja ollakse rahulolematud, mõjub väsitavalt. Kui vald midagi teeb on häda, kui ei tee, siis on samuti häda.

[Külaline]

Mulle meeldib eluase, hea planeering, mugavused, aga ei meeldi asukoht. Vaba aja veetmise kohti on vähe ja tihti tuleb selleks sõita mujale.

Mul on täpselt sama olukord. Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

Minu jaoks on ka asukoht liiga igav. Lähedal on paar toidupoodi ja päevast-päeva kõndida enam-vähem sama teed mööda jääb kuidagi väheks. Ma ei mõtle, et tahan käia mitu korda nädalas raha kulutamas teatrietentuste, filmide, trennide, kohvikute peale, aga suuremas keskuses on kasvõi kaubanduskeskusi ja valikut rohkem, kus käia rahva seas ennast nii-öelda tuulutamas. Ka kergliiklusteede, rohealade osas on suurem valik, kuhu lihtsalt minna jalutama. Mul pole ka huvi erinevate nokitsemist nõudvate hobide vastu, nagu käsitöö. Pigem tahaks 3-4 korda nädalas korraks hüpata melu sisse, mitte igat käiku pidevalt planeerida ja aega autosõidule kulutada. Kui ikka elad linnast umbes 40 min kaugusel, siis ei sõida regulaarselt niisama linna, et minna kasvõi parki jalutama.

[Külaline]

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Valik saab muidugi olla viga. Asukoht võib objektiivselt võttes väga hea olla, lihtsalt vajadused on teised.

Enda vajadusi arvestades tulebki otsuseid teha. Erinevatel eluetappidel on vajadused erinevad ja 20-30-aastase, 30-45-aastase või 65-80-aastase inimese nõudmised on täiesti erinevad. Esimene grupp soovib, et elukoha lähedal on kool või töökoht, ühistransport, meelelahutus, teine grupp tahab lisaks lasteaia või kooli, trennide olemasolu ja kolmas grupp lisaks ühistranspordile ka arstiabi, toidupoe, apteegi lähedust.

[Külaline]

Vastates küsimusele, siis ei-ei ole. Kui ma poleks rahul, siis koliksin ometi sinna, kus parem.

[Külaline]

Mulle meeldib eluase, hea planeering, mugavused, aga ei meeldi asukoht. Vaba aja veetmise kohti on vähe ja tihti tuleb selleks sõita mujale.

Mul on täpselt sama olukord. Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

Minu jaoks on ka asukoht liiga igav. Lähedal on paar toidupoodi ja päevast-päeva kõndida enam-vähem sama teed mööda jääb kuidagi väheks. Ma ei mõtle, et tahan käia mitu korda nädalas raha kulutamas teatrietentuste, filmide, trennide, kohvikute peale, aga suuremas keskuses on kasvõi kaubanduskeskusi ja valikut rohkem, kus käia rahva seas ennast nii-öelda tuulutamas. Ka kergliiklusteede, rohealade osas on suurem valik, kuhu lihtsalt minna jalutama. Mul pole ka huvi erinevate nokitsemist nõudvate hobide vastu, nagu käsitöö. Pigem tahaks 3-4 korda nädalas korraks hüpata melu sisse, mitte igat käiku pidevalt planeerida ja aega autosõidule kulutada. Kui ikka elad linnast umbes 40 min kaugusel, siis ei sõida regulaarselt niisama linna, et minna kasvõi parki jalutama.

Sellepärast tekibki Tallinna ja Tartu lähiringi uued elamurajoonid. Elaks nagu maal, aga kõik linnahüved on ka väga lähedal.

[Külaline]

Mul on täpselt sama olukord. Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

Minu jaoks on ka asukoht liiga igav. Lähedal on paar toidupoodi ja päevast-päeva kõndida enam-vähem sama teed mööda jääb kuidagi väheks. Ma ei mõtle, et tahan käia mitu korda nädalas raha kulutamas teatrietentuste, filmide, trennide, kohvikute peale, aga suuremas keskuses on kasvõi kaubanduskeskusi ja valikut rohkem, kus käia rahva seas ennast nii-öelda tuulutamas. Ka kergliiklusteede, rohealade osas on suurem valik, kuhu lihtsalt minna jalutama. Mul pole ka huvi erinevate nokitsemist nõudvate hobide vastu, nagu käsitöö. Pigem tahaks 3-4 korda nädalas korraks hüpata melu sisse, mitte igat käiku pidevalt planeerida ja aega autosõidule kulutada. Kui ikka elad linnast umbes 40 min kaugusel, siis ei sõida regulaarselt niisama linna, et minna kasvõi parki jalutama.

Sellepärast tekibki Tallinna ja Tartu lähiringi uued elamurajoonid. Elaks nagu maal, aga kõik linnahüved on ka väga lähedal.

Uued elamurajoonid nüüd küll midagi erilist pole, majad väga lähestikku ja haljastust vähe. Ummikute korral võtab linna sõit samuti omajagu aega.

[Külaline]

Mul on täpselt sama olukord. Elu suurim viga oli asukoha valik, kui maja ostsime. Siis tundus kena rahulik maakoht, täna tunnen, et tahaks linna tagasi.

Kas linna tagasi kolimiseks on mõni takistus?

Selles mõttes jah, et meil oli rumalust invetseerida majja üksjagu raha, asukohast tulenevalt me seda müügiga tagasi ei saaks. Linna saaksime selle raha eest hädapärast kahetoalise korteri, ei mina ega mees ole väga ka korteriinimesed. Aga no eks me tegeleme lahenduse otsimisega.

Arusaadav. Soovi korral saaks ka linna kolida, aga mulle on jäänud mulje, et väikestel lastel on rahulikumas kohas turvalisem lasteaias käia ja samuti on linnas lasteaia kohtadele järjekorrad. Kui peres on lapsed, siis tuleb kolimisi hoolikamalt planeerida ja parem võimalus selleks ongi kas vahetult enne kooli minekut või alles pärast põhikooli lõppu. Kui tekivad juba sõbrad, siis võib järsku kooli vahetamine olla keerulisem.

[Külaline]

Minu hobid on maaeluga seotud.

Millised hobid?

ma ei ole küll see, kelle käest küsid, aga minu üks suur maaeluga seotud hobi on aiandus. võiks vist peaaegu öelda, et maastkukujundus. olen siia ehitanud mägesid, ojasid, tiikisid - küngastest rääkimata. lisaks pargid, lillepeenrad ja pähklisalud. natuke ka kasvumajas nakitsemist - tomatid ja viinamarjad. ootel on söögiviljaaed, kus kavatsen oma toitu kasvatama hakata. maahobideks on ka koeraga metsas kolamine, fotojaht, rabamatkad, suvel järves ujumine, jalgrattaga sõitmine, mesilastega toimetamine. plaanis on jooksupardid ja kitsed. siis saab hakata ka erinevate kitsejuutudega, maitsevõidega ja jogurtitega katsetama.
aga teemasse - kõige nõmedam oli Tallinnasse koldes elada majas, kus olidprussakad. jälgid tegelased ja lahti neist ei saa, kui naabrid loomakesi armastavad.

[Külaline]

Asukoha valik saab olla küll viga. Kui inimene mõtles, et tahab linnast ära, sest elas näiteks mürarikkas kohas, aga maale kolides oli vaikust korraga liiga palju ja nüüd tahab linna tagasi.

Valik saab muidugi olla viga. Asukoht võib objektiivselt võttes väga hea olla, lihtsalt vajadused on teised.

Enda vajadusi arvestades tulebki otsuseid teha. Erinevatel eluetappidel on vajadused erinevad ja 20-30-aastase, 30-45-aastase või 65-80-aastase inimese nõudmised on täiesti erinevad. Esimene grupp soovib, et elukoha lähedal on kool või töökoht, ühistransport, meelelahutus, teine grupp tahab lisaks lasteaia või kooli, trennide olemasolu ja kolmas grupp lisaks ühistranspordile ka arstiabi, toidupoe, apteegi lähedust.

no päris nii ei ole. mina olen kolmas grupp ja sinu mainitust on mul savi.ühistransporti ma ei kasuta, toidu tellin koju, ravimid samuti. oluline on, et oleks rahu ja privaatsus.

[Külaline]

Valik saab muidugi olla viga. Asukoht võib objektiivselt võttes väga hea olla, lihtsalt vajadused on teised.

Enda vajadusi arvestades tulebki otsuseid teha. Erinevatel eluetappidel on vajadused erinevad ja 20-30-aastase, 30-45-aastase või 65-80-aastase inimese nõudmised on täiesti erinevad. Esimene grupp soovib, et elukoha lähedal on kool või töökoht, ühistransport, meelelahutus, teine grupp tahab lisaks lasteaia või kooli, trennide olemasolu ja kolmas grupp lisaks ühistranspordile ka arstiabi, toidupoe, apteegi lähedust.

no päris nii ei ole. mina olen kolmas grupp ja sinu mainitust on mul savi.ühistransporti ma ei kasuta, toidu tellin koju, ravimid samuti. oluline on, et oleks rahu ja privaatsus.

Ega väljatoodud näited ei kehtigi kõigile. Enamus 80-aastaseid on juba nii vanad, et autot nad ei juhi, aga kuidagi on vaja neil saada arsti juurde ja poodi. Kui lapsed või lapselapsed ei vii ja takso on kulukas, siis ühistransporti veel kasutatakse.