Isegi pereliikmetega võib panna aeg perenõustajale, kui teine on nõus kaasa tulema.
Kas see ongi selline ütlus, millest ise üle ei saa? Veel keerulisem on olukorras, kus seaduse poolt ei olegi midagi valesti, et teine teeb midagi, mis sulle ei meeldi või õigeks ei pea. On inimesi, kes võtavad kuulda ja muudavad oma käitumist. Samas kui õige see ka on, kui muudkui eladki teise arusaama järgi. Ehk arvestad aina teistega ja teed nagu nad tahavad. Ütleja võib olla ju ise domineeriv tüüp ja see on ka tüütu. Nt minu ämm.
, kellele tahakski öelda, et mina probleemi ei näe. Tema aga pressib ikka peale oma.