Re: Kas te ennast tunnustate?
Postitatud: 12 Apr 2025 22:40
Miks siis just nüüd nii palju neid hingehädalisi on?Külaline kirjutas: ↑12 Apr 2025 21:13Nüüd on psühholoogia arenenud ja jõudnud teadmisse, et et ennast tuleb kiita.
Miks siis just nüüd nii palju neid hingehädalisi on?Külaline kirjutas: ↑12 Apr 2025 21:13Nüüd on psühholoogia arenenud ja jõudnud teadmisse, et et ennast tuleb kiita.
Sest nad ei leia endas midagi, mis nende usku endasse tõstaks? Tunnevad, et nad pole sama head kui kõik ennast kiita oskavad blogijad ja IG-tibid oma imeilusa eluga? Ei suuda igas päevas ühtki head asja leida ja keskenduvad pigem halvale?
Peres muidugi. Mis kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töid sina siis kodus teed, mille eest ennast kiita saad? Parandad jooksva vetsupoti ära või vahetad katuse välja? Kasulikud tööd ju kõikKülaline kirjutas: ↑12 Apr 2025 23:54Postitus on kustutatud
Eks see on see eestlase tööhobuselik "enne töö, pärast lõbu" kasvatus vist.Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2025 08:28 Kas kiitus ja tunnustus endale saab tulla vaid läbi tegemiste? Teed midagi ära, nt koristad toa ära. Saad kiita. Aga kui midagi ei tee, oled laisk. Siis ei saa end millegi eest kiita?
Sama teistega. Lapsed tahavad ka kiitust ja tunnustust. Aga kui nad ei tee ära oma töid. Ei saa kiita.
Nt ma kiidan ja tunnen heameelt enda üle, kui riisun aias lehed. Teine ütleb et mis lihttöö eest ikka kiita, see nii väike ja tühine asi. Aga kui ma pole päev otsa mitte midagi viitsinud teha peale telefoni kerimise, kas ma üldse saan olla endaga rahul? Ja nii päevi. Rahulolematus endaga aina kasvab. Kas kõigil on nii? Kas tunnustus endale saab tulla vaid läbi millegi kasuliku tegemise? Sama ka lastega. Heidavad ette et vanem neid vähe kiitnud ja tunnustanud. Vaimne probleem, mis lahendamist vajab suurena? Aga kui millegi tegemine nõudis vanema nõudmist ja tülitsemist, et vanem lasi siis lapsel mittemidagi teha kodus. Laps sai selle eest ka vähe kiitust ja on õnnetu.
Aga mille eest siis kiita ja ennast tunnustada on, kui mitte midagi ei tee ja oled päeva maha scrollinud (eks seda saab ka vahel teha, loomulikult on molutamine hea asi, kui üldiselt ollakse tegus)?Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2025 08:28 Kas kiitus ja tunnustus endale saab tulla vaid läbi tegemiste? Teed midagi ära, nt koristad toa ära. Saad kiita. Aga kui midagi ei tee, oled laisk. Siis ei saa end millegi eest kiita?
Sama teistega. Lapsed tahavad ka kiitust ja tunnustust. Aga kui nad ei tee ära oma töid. Ei saa kiita.
Nt ma kiidan ja tunnen heameelt enda üle, kui riisun aias lehed. Teine ütleb et mis lihttöö eest ikka kiita, see nii väike ja tühine asi. Aga kui ma pole päev otsa mitte midagi viitsinud teha peale telefoni kerimise, kas ma üldse saan olla endaga rahul? Ja nii päevi. Rahulolematus endaga aina kasvab. Kas kõigil on nii? Kas tunnustus endale saab tulla vaid läbi millegi kasuliku tegemise? Sama ka lastega. Heidavad ette et vanem neid vähe kiitnud ja tunnustanud. Vaimne probleem, mis lahendamist vajab suurena? Aga kui millegi tegemine nõudis vanema nõudmist ja tülitsemist, et vanem lasi siis lapsel mittemidagi teha kodus. Laps sai selle eest ka vähe kiitust ja on õnnetu.
Tubli, keegi vähemalt toetab meie Kalevit oma ostudega.Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2025 08:31 üldiselt kiidan ennast materiaalselt. ostan ägedaid taimi, diori lõhna,uue kleidi. enne kõhnaks ja ilusaks hakkamist ostsin ka kalevi šokolaadi![]()
Sest nad on kadedad, eriti ju, kui kiitus asja ette läheb, inimesele ei mahu hinge, et teisel tast midagi rohkem on. Kui sa oled kellestki nö kehvem, siis vaadatakse sinu peale parema pilguga, juhul, kui et oled üle millegi poolest.Külaline kirjutas: ↑12 Apr 2025 16:48 See enese kiitus ja tunnustus on kõige õigem asi. Aga ainult nii et ise kuuled. Kui teistele enda tegusid kiidad...no see ei kõla hästi, neile see millegipärast ei meeldi. Miks küll?