Mis teha selliste vangidega?

[Külaline]

See ilge tüüp peaks olema see "Taavi" siin artiklis, kommetaarides on toodud ka päris nimi. Okse lihtsalt.

[Külaline]

Aga mis neid retse motiveeriks? Elukutseline varas või veel hullem pätt ei tee tööd, sest see on retsiseaduste järgi keelatud (zapadlo)
Ei tee ja kõik. Sundida ei saa, sest Eesti on ühinenud terve hulga vangide humaanse kohtlemise kokkulepetega. Kohe järgneb protsess (riigi kulul!)
Raha ei motiveeri, sest esiteks on see väike, teiseks läheb sealt maha protsent kannatanu kahju korvamiseks.
Kahjuks on riik ise ennast nurka mänginud...

Ajab ikka raskelt vihale, et seaduskuulekate jaoks sotsiaalharta teatud osi Eesti riik vastu ei võta, aga retside jaoks ühinetakse mingi vangide humaanse kohtlemise kokkulepetega

Reformierakonna prioriteedid....

Käi põrgu, niiii tüütu.

[Külaline]

vastavalt kurjategijate oskustele ja profiilile.

Ole nüüd, loomulikult tuleb kõne alla üksnes lihttöö. Enamik töökuulutusi Eestis on ka lihttööde töökuulutused, sellepärast tööandjad pidevalt nõuavadki sisserändekvootide suurendamist, sest vaja on lihttööde tegijaid. EL kodanikud ja kõrgepalgalised erialatöötajad saavad siia tulla ka ilma mingi kvoodivärgita.

Ja millised need lihttööd siis on ka, mida distantsilt e. vanglast, seal lisakulutusi tegemata, teha saab? Või ootad kangesti vägivaldseid kurjategijaid oma põllule, lauta, koju jne lihttöid tegema?

[Ottotriin]

Ja millised need lihttööd siis on ka, mida distantsilt e. vanglast, seal lisakulutusi tegemata, teha saab? Või ootad kangesti vägivaldseid kurjategijaid oma põllule, lauta, koju jne lihttöid tegema?

Ma olen Eesti vanglate ajaloo kohta üht-teist lugenud ja varasemalt on tehtud igasuguseid töid. Osa Patarei kompleksist näiteks on ehitatud vangide kätega ning seal olid erinevad töökojad, kus valmistati näiteks mööblit jms.

Vasalemma karjääris kaevandati ja töödeldi "Vasalemma marmorit", mida võib näha näiteks Kadrioru lossis. Naisvangid tegid jälle õmblustöid. Hiljutisest ajast tuleb veel meelde näiteks suitsuahjude tootmine.

Vangid saavad peale väljaõpet teha/toota paljusid asju ja neile ei pea maksma palka sama palju kui töölistele vabaduses.

[Külaline]

Ma arvan ka, et tegelikult jääb vangidele töö pakkumine rohkem viitsimise ja tahtmise taha. Nõukogude ajal oli loomulik, et tsoonides asusid suured tsehhid tehasevarustusega. Mehed tegid nt plekkämbreid. Siiamaani on naisvangide poolt õmmeldud käterätikud ja voodilinad FB nostalgiagruppides väga nõutud kaup ja kallimgi kui tänapäevane Jyski kräpp.

Tänapäeval, mil on suur puudus lihttöö tegijatest, võiks tõesti kaaluda vanglatesse taas tööseadmete muretsemist. Osa lihttöid eeldab küll töötamist kusagil väljas, kuid hästi palju on neidki lihttöid, mida saaks teha sees, valvatud alal. Nagu näiteks õmblustööd või plekitööd vm säherdune. Vaevalt nad oma ülalpidamist (mis on tuhandetes eurodes kuus) tasa töötada jõuaksid, aga mingisugune abi oleks sellestki. Lisaks harjuksid töötama, ja töötades on pisut väiksem oht lollide mõtete pähetulekuks kui aastate viisi niisama jõude nelja seina vahel passides.

[Külaline]

Ma arvan ka, et tegelikult jääb vangidele töö pakkumine rohkem viitsimise ja tahtmise taha. Nõukogude ajal oli loomulik, et tsoonides asusid suured tsehhid tehasevarustusega. Mehed tegid nt plekkämbreid. Siiamaani on naisvangide poolt õmmeldud käterätikud ja voodilinad FB nostalgiagruppides väga nõutud kaup ja kallimgi kui tänapäevane Jyski kräpp.

Tänapäeval, mil on suur puudus lihttöö tegijatest, võiks tõesti kaaluda vanglatesse taas tööseadmete muretsemist. Osa lihttöid eeldab küll töötamist kusagil väljas, kuid hästi palju on neidki lihttöid, mida saaks teha sees, valvatud alal. Nagu näiteks õmblustööd või plekitööd vm säherdune. Vaevalt nad oma ülalpidamist (mis on tuhandetes eurodes kuus) tasa töötada jõuaksid, aga mingisugune abi oleks sellestki. Lisaks harjuksid töötama, ja töötades on pisut väiksem oht lollide mõtete pähetulekuks kui aastate viisi niisama jõude nelja seina vahel passides.

Saad aru, probleem on selles, et nad ei soovi tööd teha.
Töötasu oleks mingi miinimumi lähedane ja sellest arvatakse maha kohe kõik kuriteo ohvri ja riigi kohtu kulud ehk siis kätte jääb sulle see miinimum, mis kohtutäitur jätab, mingi 180 eurot vist. Pole kuigi motiveeriv summa.
Palju lihtsam on niisama hängida, trenni teha, lugeda ja vedeleda ning uusi pättusi plaanida
Pättide puhul on nii, et ainult lohhid teevad tööd. Sa langed automaatselt teiste silmis.
Ja selle väikese papi saab sugulastelt, sõpradelt või mingi väikese äriga.

[Külaline]

Ja miks seda töö tegemist kohustuslikuks ei võiks teha? Kõik, kes vangi lähvad teevad ka tööd. Valikut poleks.

[Ottotriin]

No tegelikult ikka tehakse midagi praegusel ajal ka:

https://www.err.ee/1609158172/justiitsm ... e-tegevuse

https://vanglateenistus.ee/ettevotluskeskus-stoveman

[Külaline]

No tegelikult ikka tehakse midagi praegusel ajal ka:

https://www.err.ee/1609158172/justiitsm ... e-tegevuse

https://vanglateenistus.ee/ettevotluskeskus-stoveman


Aitäh, hea teada. Aga kas töö tegemine on vabatahtlik?

[Külaline]

No tegelikult ikka tehakse midagi praegusel ajal ka:

https://www.err.ee/1609158172/justiitsm ... e-tegevuse

https://vanglateenistus.ee/ettevotluskeskus-stoveman


Aitäh, hea teada. Aga kas töö tegemine on vabatahtlik?

[Külaline]

Ma arvan ka, et tegelikult jääb vangidele töö pakkumine rohkem viitsimise ja tahtmise taha. Nõukogude ajal oli loomulik, et tsoonides asusid suured tsehhid tehasevarustusega. Mehed tegid nt plekkämbreid. Siiamaani on naisvangide poolt õmmeldud käterätikud ja voodilinad FB nostalgiagruppides väga nõutud kaup ja kallimgi kui tänapäevane Jyski kräpp.

Tänapäeval, mil on suur puudus lihttöö tegijatest, võiks tõesti kaaluda vanglatesse taas tööseadmete muretsemist. Osa lihttöid eeldab küll töötamist kusagil väljas, kuid hästi palju on neidki lihttöid, mida saaks teha sees, valvatud alal. Nagu näiteks õmblustööd või plekitööd vm säherdune. Vaevalt nad oma ülalpidamist (mis on tuhandetes eurodes kuus) tasa töötada jõuaksid, aga mingisugune abi oleks sellestki. Lisaks harjuksid töötama, ja töötades on pisut väiksem oht lollide mõtete pähetulekuks kui aastate viisi niisama jõude nelja seina vahel passides.

Saad aru, probleem on selles, et nad ei soovi tööd teha.
Töötasu oleks mingi miinimumi lähedane ja sellest arvatakse maha kohe kõik kuriteo ohvri ja riigi kohtu kulud ehk siis kätte jääb sulle see miinimum, mis kohtutäitur jätab, mingi 180 eurot vist. Pole kuigi motiveeriv summa.
Palju lihtsam on niisama hängida, trenni teha, lugeda ja vedeleda ning uusi pättusi plaanida
Pättide puhul on nii, et ainult lohhid teevad tööd. Sa langed automaatselt teiste silmis.
Ja selle väikese papi saab sugulastelt, sõpradelt või mingi väikese äriga.

Aga mida vanglas suurema raha eest tehakse? Nad ju istuvad kinni. Kuhu nad kulutavad seda?

Mis äri saab vanglas ajada?

Ongi normaalne, kui kohtukulud tasa teenivad. Muidu maksame meie/riik need ka ju kinni.

[Külaline]

Ma arvan ka, et tegelikult jääb vangidele töö pakkumine rohkem viitsimise ja tahtmise taha. Nõukogude ajal oli loomulik, et tsoonides asusid suured tsehhid tehasevarustusega. Mehed tegid nt plekkämbreid. Siiamaani on naisvangide poolt õmmeldud käterätikud ja voodilinad FB nostalgiagruppides väga nõutud kaup ja kallimgi kui tänapäevane Jyski kräpp.

Tänapäeval, mil on suur puudus lihttöö tegijatest, võiks tõesti kaaluda vanglatesse taas tööseadmete muretsemist. Osa lihttöid eeldab küll töötamist kusagil väljas, kuid hästi palju on neidki lihttöid, mida saaks teha sees, valvatud alal. Nagu näiteks õmblustööd või plekitööd vm säherdune. Vaevalt nad oma ülalpidamist (mis on tuhandetes eurodes kuus) tasa töötada jõuaksid, aga mingisugune abi oleks sellestki. Lisaks harjuksid töötama, ja töötades on pisut väiksem oht lollide mõtete pähetulekuks kui aastate viisi niisama jõude nelja seina vahel passides.

Saad aru, probleem on selles, et nad ei soovi tööd teha.
Töötasu oleks mingi miinimumi lähedane ja sellest arvatakse maha kohe kõik kuriteo ohvri ja riigi kohtu kulud ehk siis kätte jääb sulle see miinimum, mis kohtutäitur jätab, mingi 180 eurot vist. Pole kuigi motiveeriv summa.
Palju lihtsam on niisama hängida, trenni teha, lugeda ja vedeleda ning uusi pättusi plaanida
Pättide puhul on nii, et ainult lohhid teevad tööd. Sa langed automaatselt teiste silmis.
Ja selle väikese papi saab sugulastelt, sõpradelt või mingi väikese äriga.

Aga mida vanglas suurema raha eest tehakse? Nad ju istuvad kinni. Kuhu nad kulutavad seda?

Mis äri saab vanglas ajada?

Ongi normaalne, kui kohtukulud tasa teenivad. Muidu maksame meie/riik need ka ju kinni.

Raha kulub suitsudele ja alksile ja narksile.

[Külaline]

Hiinast tuleb kõik kraam kordades odavamalt kätte. Mingitele vangide tsehhile tuleb riigil peale maksta. Tänapäeval pole vange nii palju, et suuri vabrikuid püsti panna. Rohkem kui pooled on ju häiretega, sest ega normaalne inimene ju ei tapa ega vägista ega varasta. Kes neid seal vabrikus valvata jõuab, lähevad üksteisele kallale. Nägite, kuidas üks hiljuti kohtus märatses ja minema tiriti.

Paraku nii on, et karmimate kuritegude eest puudubki võrdväärne karistus. Tuleb rohkem panustada noortesse, et neist ei saaks pätte ja mitte õhutada ilma kvaliteedita sigimist ja kiita takka mitte hakkama saavaid lapsevanemaid selle eest, et lapsi teevad.

[Külaline]

Kus neid lihttöölisi vajatakse? Rohkem kui pooled ukrainlased endiselt töötud. Ei taha ka need kolmandate riikide kodanikud Tallinnast kaugemale minna. Esimesel võimalusel kablutavad Kipa-Kõpa farmist linna.

[Külaline]

Ja miks seda töö tegemist kohustuslikuks ei võiks teha? Kõik, kes vangi lähvad teevad ka tööd. Valikut poleks.

Huvitav kuidas?

[Külaline]

Hiinast tuleb kõik kraam kordades odavamalt kätte. Mingitele vangide tsehhile tuleb riigil peale maksta. Tänapäeval pole vange nii palju, et suuri vabrikuid püsti panna. Rohkem kui pooled on ju häiretega, sest ega normaalne inimene ju ei tapa ega vägista ega varasta. Kes neid seal vabrikus valvata jõuab, lähevad üksteisele kallale. Nägite, kuidas üks hiljuti kohtus märatses ja minema tiriti.

Paraku nii on, et karmimate kuritegude eest puudubki võrdväärne karistus. Tuleb rohkem panustada noortesse, et neist ei saaks pätte ja mitte õhutada ilma kvaliteedita sigimist ja kiita takka mitte hakkama saavaid lapsevanemaid selle eest, et lapsi teevad.

See on õudselt hea küsimus, kuidas hoida ära noorte kuritegelikule teele minemist. Riik sellega kahjuks eriti tegeleda ei viitsi, või siis tegeleb täiesti valest otsast ja nii, et kasu saavad ainult teenuse osutajad, mitte aga lapsed/pered.

Eriti viimasel ajal on palju veeretatud ideed, et kui lapsel mingit probleemi märgatakse, siis tuleb ta kiirelt saata asutusse, kus temaga pidavat tegelema spetsialistid. Paraku näitab siin teiste maade pikaajaline praktika, et tegelikkuses see äge idee väga ei tööta ja lapse asutusse paigutamisega tema riskikäitumine statistiliselt pigem kasvab, ühtlasi mitmekordistub oht surma saada, võrreldes tema koju jäämisega. Seega tuleks siiski püüelda selle poole, et anda abi koju, ja see abi peab olema konkreetne ehk selline, mida küsitakse.

Vaja oleks palju rohkem lastele ja teismelistele mõeldud vaba aja veetmise kohti, huviringe, trennivõimalusi. Ja need võimalused peavad asuma noortele ligidal (kas kooli või kodu lähedal), olema hinnalt soodsad või üldse tasuta ning neisse peaksid pääsema kõik soovijad (mitte nii, et konkursiga valitakse välja vaid kõige lootustandvamad). Trenniga peab saama liituda ka teismeeas, mitte aga nii nagu praegu, kus trennidega alustama peab väga noorelt, isegi juba lasteaiaeas. Igal lapsel peab olema üks enda poolt valitud trenn või huviring tasuta.

Nt ühes Tallinna popimas linnaosas kuulutasid ametnikud just uhkelt välja, et nemad nüüd avavad mingi suure perepesa. Et seal hakkavat toimuma psühholoogide poolt koolitused, kuidas peab olema õige lapsevanem jms. Kuid elanikud oleksid tahtnud sihukese õpetamise asemel pigem oma lastele soodsaid huviringe, trenne või lihtsalt mõtestatud ajaveetmise võimalusi. Lisaks jääb too perepesa enamiku inimeste jaoks kodust päris kaugele ja linnaosasisene ühistransport on peaaegu olematu. Mis kasu on minul lapsevanemana selle patramise kuulamisest, et te peate olema oma lastega kannatlikud, kui lahendamata jäi küsimus, mida see laps teeb päeval pärast koolitundide lõppu, kui vanemad on tööl ja perel pole raha tuulutada sadu eurosid, mis tihti on ühe trenni kuumaksumus. Okei, loomulikult kasvatab igaüks oma lapsi ise, aga ärgu siis riik tulgu rääkima, kuidas nemad ikka hoolitsevad elanike eest ja kulutavad igasugu perepesade peale miljoneid, kui reaalsuses on lapsevanemad ikkagi nendesamade muredega silmitsi nagu ennegi.

[Külaline]

Milliste riikide näited? Meil ju likvideeriti see ära erikoolide süsteem ja selgunud, et see tavaklassis hoidmine pole hea lahendus. Ise elasin kunagi ühe internaatkooli lähedal, kuhu suunati probleemsete perede lapsed ja nad saabusid koolivaheajalt tagasi kooli näljaselt, paljalt ja kasimata. Koolis vähemalt olid nad valvatud, õpetatud, toidetud ja puhtad. Minu arvates oli siiski parim kompromisslahendus. Nad polnud vanematest eemaldatud lastekodulapsed, aga samas ei kannatanud igapäevane elukvaliteet seetõttu, et nende vanemad olid laste kasvatamises saamatud. Igasse kodusse riik kasvatajad saata ei saa, kes jälgiks, kas vanem oma lapsele süüa annab ja õhtul puhtaks peseb.

Minu arvates võiks ka tänapäeval olla see vahepealne lahendus. Mitte nii, et kui selguvad puudused, siis läheb kohe lapse eemaldamiseks kuhugi turvakodusse, lastekodusse. Või et las ta kannatab seda jubedat kodust elu kuniks vanemad maha pole löönud. Las sellised vähem toime tulevad vanemad olla siis vanemad ainult nädalavahetuseti ja muul ajal on laps riigi poolt hoitud.

[Külaline]

Win-win lahendus oleks see, et ütleme mingi üle 80 aastasele vabatahtlikule, natuke kehva tervisega ätile antakse relv taskusse, läheb pätiga “kohtuma”, laseb kogemata lapsevägistaja maha ja saab 15 aastat või eluaegse. Koos sooja üksikkongi, toitlustuse ja 24 h raviteenustega. Kirjutab memuaare seal või loeb raamatuid või teeb siis, mida iganes. See oleks tõeliselt mehine käitumine ja teene tervele ühiskonnale, vastupidiselt nende retside eluaegne poputamisele ja hooldamisele.

[Külaline]

Milliste riikide näited? Meil ju likvideeriti see ära erikoolide süsteem ja selgunud, et see tavaklassis hoidmine pole hea lahendus. Ise elasin kunagi ühe internaatkooli lähedal, kuhu suunati probleemsete perede lapsed ja nad saabusid koolivaheajalt tagasi kooli näljaselt, paljalt ja kasimata. Koolis vähemalt olid nad valvatud, õpetatud, toidetud ja puhtad. Minu arvates oli siiski parim kompromisslahendus. Nad polnud vanematest eemaldatud lastekodulapsed, aga samas ei kannatanud igapäevane elukvaliteet seetõttu, et nende vanemad olid laste kasvatamises saamatud. Igasse kodusse riik kasvatajad saata ei saa, kes jälgiks, kas vanem oma lapsele süüa annab ja õhtul puhtaks peseb.

Minu arvates võiks ka tänapäeval olla see vahepealne lahendus. Mitte nii, et kui selguvad puudused, siis läheb kohe lapse eemaldamiseks kuhugi turvakodusse, lastekodusse. Või et las ta kannatab seda jubedat kodust elu kuniks vanemad maha pole löönud. Las sellised vähem toime tulevad vanemad olla siis vanemad ainult nädalavahetuseti ja muul ajal on laps riigi poolt hoitud.

Nõuka ajal oli erikoolides tõesti kord majas, noortel olid kohustused, mida pidi täitma, samuti tegid nad koolimajas iga päev tööd. Olid köögitoimkonnad, ise pesti põrandaid, kooriti kartuleid, internaaditoad tuli hoida puhtad. Kasvatajad jälgisid, vajadusel rakendati sanktsioone. Trennid jm tegevused olid enamasti tasuta või sümboolse summa eest ja vaba aja veetmisi pakuti piisavalt. Nüüdisajal tõesti pole enam keerulistele lastele erikoole, kus neid vähegi suunataks korda hoidma ja kehtestataks mingi kindel rutiin, režiim, õpetataks kohustusi. On ainult laste- ja turvakodud, kuid nende eesmärk on (õigemini peaks olema) siiski pakkuda ajutist lahendust lastele, kel on vanemad surnud või kellel kodus on päriselt ohtlik. Keeruliste või vaimsete häiretega noorte jaoks ei ole need mingi lahendus.

Nt meie naaberriigi Soome statistika on selline, et asutusse paigutatud noortel tõuseb risk surra 3-4 korda kõrgemaks võrreldes nende samasse koju jäänud õdede-vendadega. Jah, mõnikord tõesti läheb noor pätiks kätte, kuna on näljas ja paljas ja vanemad saamatud. Kuid üha enam kasvab selliste noorte arv, kes tulevad täiesti tavalistest kodudest ja kus pere ülejäänud lapsed on igati tublid ja toimetulevad. See on just heaoluriikide üha kasvav suur mure. Miks see nii on? - selle üle juurdlevad praegu psühhiaatria helgeimad pead. Teooriaid on neil palju, aga ükski ei tööta õieti.

[Külaline]

Win-win lahendus oleks see, et ütleme mingi üle 80 aastasele vabatahtlikule, natuke kehva tervisega ätile antakse relv taskusse, läheb pätiga “kohtuma”, laseb kogemata lapsevägistaja maha ja saab 15 aastat või eluaegse. Koos sooja üksikkongi, toitlustuse ja 24 h raviteenustega. Kirjutab memuaare seal või loeb raamatuid või teeb siis, mida iganes. See oleks tõeliselt mehine käitumine ja teene tervele ühiskonnale, vastupidiselt nende retside eluaegne poputamisele ja hooldamisele.

Mingi pommivana ju oli ka, kes tiblasid õhku laskis lasnakal. Ega temaga ka midagi väga hullu ei tehtud kokkuvõttes. Soe tuba, soe söök 3 korda päevas, arstiabi ligidal, mis elul viga! Penskarile ideaalne, vahi aga telekat, loe ja lahenda ristsõnu. Parem kui vanadekodu, sest ei maksa midagi!