30 ja paanika

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 12:26Läksingi õppima, valisin uue karjääri, tegelesin välimusega. Kõike tegin. Väga raske oli, aga mingit muud varianti ju pole.
Kas oled tänaseks ka uuesti mehele saanud?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 22:12
Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 12:26Läksingi õppima, valisin uue karjääri, tegelesin välimusega. Kõike tegin. Väga raske oli, aga mingit muud varianti ju pole.
Kas oled tänaseks ka uuesti mehele saanud?
Jajah, see on ikka mõne arust see ainuke saavutus elus. Kas said ikka mehele, ega muud mõtet naise elul ju ei ole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:09
Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 22:12
Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 12:26Läksingi õppima, valisin uue karjääri, tegelesin välimusega. Kõike tegin. Väga raske oli, aga mingit muud varianti ju pole.
Kas oled tänaseks ka uuesti mehele saanud?
Jajah, see on ikka mõne arust see ainuke saavutus elus. Kas said ikka mehele, ega muud mõtet naise elul ju ei ole.
No selge, ei saanud :lol:
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minul just algas kolmekümneselt elu kõige parem aeg. Kahekümnendad eluaastad veetsin puruvaesuses ja väikeste lastega. Pealegi olin siis ise ka veel peast nagu teismeline. Kolmekümneselt läksin tööle ja siis hakkas tasapisi sissetulek kasvama.
32 sõitsin palmisaarele ja 40’selt tulin tagasi.
Ära heida meelt. 30-40 oli üliäge aeg. Ja 30’selt eluga alustada on just paras.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mõtlesin ka mitu aastat taolisi mõtteid, kuni hakkasin tegutsema. Sest ega ma nooremaks enam ei jää ja kunagi 40 a vanuselt otsast pihta hakata on ju veeeeel hiljem. Ma pole enam kunagi nii noor, kui ma olen täna ja praegu. Homme olen vanem, järgmine aasta olen vanem. Mitte halada minevikku, vaid vaadata tulevikku.

Tulemus: 35+ vanuselt tegin autojuhiload, väike koolike sai ka lõpetatud ja tunnen, et tasapisi arenen ja olen teel parema elu poole. Jah, see kõik võtab aega ja muudatused ei tule üleöö, aga samm-sammult. Eesmärk võikski olla, et jah, 10 a pärast elan paremini kui täna. Aga selle jaoks pean ma juba täna tegutsema hakkama.

Oluline on ka, et meie lähedased elaksid meile kaasa. Kui on keegi, kes suhtub meie arengusse mürgiselt, siis neist tuleks võib-olla eemale hoida. Muidu me ei täidagi oma eesmärke, sest nende poole püüdlemine on nagunii väga raske. Siis meil on vaja ka tugigruppi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 12:31Oluline on ka, et meie lähedased elaksid meile kaasa.
Nii ta on, oluline on see, et kõrval oleks toetav mees. Vanatüdruk kaugele ei jõua.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 15:15
Nii ta on, oluline on see, et kõrval oleks toetav mees. Vanatüdruk kaugele ei jõua.
Ole sa ka vait, ei räägitud siin (ainult) mehest, eisteks. Teiseks on üksi palju kergem kui loru meest järel vedada ja palju neid hakkajaidki on.

Seda ma räägin juba oma lastele, et 20-30a võidakse mõelda (tänapäeva NEET noored), et logelen, teen mõttetuid juhutöid, "otsin " õiget meest ja niikaua rahuldun mingite jobudega ja "käibkah" suhetega, õppida ei viitsi, raha ei kogu, sest seda nagunii ei teeni lihttöödega jne. Et aega küll mõelda, mis ma elult tahan ja endas selgusele jõuda jms jura. Aga kui ükskord kukubki vanus ja avastad, et pole oma peaaegu 1/3 elatud eluga mitte midagi normaalset peale hakanud ega kuhugi jõudnud, on seda palju raskem tasa teha võrreldes nendega, kes algusest peale pingutasid rohkem.
Nüüd ongi aeg hakata mõistlikuks ja teha seda, millega oleks ehk juba enne võinud algust teha- juurde-ümber-täiendõppida, oleneb, kas akadeemilisemat või praktilisemat ala. Leida omale tee, mida mööda tahaks pikemalt käia. On ehk hobisid, millest saaks midagi tekitada lisasissetuleku või ettevõtluse mõttes jnejne. Aega veel on küll ja veel oma elu korda teha, aga nagu keegi ütles, et kui sa nüüd ei tee midagi, siis 40a kukkudes oled veel hullemas seisus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:32 No selge, ei saanud :lol:
Küllap ta pole tahtnudki :lol: maailmas on palju muud toredat. Käis juba mehel ära, milleks veelkord?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Miks sa muretsed vanemate pärast, mis "praegu veel kõbusad" jne... imelikud ettekäänded- kui nad sind just pea viiekümnesena ei saanud, ei ole ju nad 30a lapse kõrval üldse nii vanad, vast pole veel pensionilgi. Milles su ebakindlus, mis kooselus viga on, et 12 kooselu on ebakindel jne?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:32
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:09
Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 22:12

Kas oled tänaseks ka uuesti mehele saanud?
Jajah, see on ikka mõne arust see ainuke saavutus elus. Kas said ikka mehele, ega muud mõtet naise elul ju ei ole.
No selge, ei saanud :lol:
Uuesti abielluda tõesti pole tahtnud, sest ei ole leidnud sellist meest, kellega oleks nii suur side. Siis ongi olnud sellised lühemaajalised kaaslased. Kui tõesti tahaks hirmsasti mehele saada, nagu mõni naine, siis ehk oleks mõnega abiellunud ka. Aga ei ole sellist soovi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 17:45
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:32
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:09

Jajah, see on ikka mõne arust see ainuke saavutus elus. Kas said ikka mehele, ega muud mõtet naise elul ju ei ole.
No selge, ei saanud :lol:
Uuesti abielluda tõesti pole tahtnud, sest ei ole leidnud sellist meest, kellega oleks nii suur side. Siis ongi olnud sellised lühemaajalised kaaslased. Kui tõesti tahaks hirmsasti mehele saada, nagu mõni naine, siis ehk oleks mõnega abiellunud ka. Aga ei ole sellist soovi.
Kuna pole pakutud, siis ei soovigi :lol: :lol: :lol:
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 19:42
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 17:45
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 07:32

No selge, ei saanud :lol:
Uuesti abielluda tõesti pole tahtnud, sest ei ole leidnud sellist meest, kellega oleks nii suur side. Siis ongi olnud sellised lühemaajalised kaaslased. Kui tõesti tahaks hirmsasti mehele saada, nagu mõni naine, siis ehk oleks mõnega abiellunud ka. Aga ei ole sellist soovi.
Kuna pole pakutud, siis ei soovigi :lol: :lol: :lol:
Aga miks sina oletad ja oma peas asju välja mõtled inimeste kohta, kellest sa midagi ei tea.
Barbara
Teerajaja
Postitusi: 216
Liitunud: 04 Juun 2024 10:27

Postitus Postitas Barbara »

Külaline kirjutas: 06 Mär 2025 11:29 Nojah ja kui oled veel ka suht kole ja paks ja hambad katki
Kõik pole sellised nagu sulle peeglist paistab1
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 17:33Käis juba mehel ära, milleks veelkord?
Aga kes teda siis suksutab?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 22:25
Külaline kirjutas: 07 Mär 2025 17:45Siis ongi olnud sellised lühemaajalised kaaslased.
Postitus on kustutatud
Ja miks sa arvad, et teda kuiadgi huvitab mingi penskari arvamus, kes muudkui räägib oma vao kündmisest. Täiesti rõve jutt ja sõnad, mida ükski alla 60 inimene iial ei kasutaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 08 Mär 2025 09:16Ja miks sa arvad, et teda kuiadgi huvitab mingi penskari arvamus, kes muudkui räägib oma vao kündmisest.
Kes kelle vagu kündis?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 05 Mär 2025 23:25 Olen kohe 30 ja täitsa stress on peal juba. Tuttavaid vaadates kõigil elud nagu kellavärk, reisitud ja maailma nähtud, mingi haridus ja töö jne, ma ainult pendeldanud oma keskharidusega ühelt kehvalt töölt teisele ja sente veeretanud. Kõikvõimalikest rongidest vist juba maha jäänud selle ajaga, praegu nullist alustades kuluks oma 10 aastat et kõik ree peale saada, vist ei oska elada? 12 a kooselus aga ebakindlust nii palju, sõjahirm ka nüüd otsa ja siis äkki ongi lihtsam iseendale keskenduda? Üldse igapäevaseid hirme nii palju, vanemate vananemine jne, ehkki nad terved ja tragid veel, aga juba mõte elust 10+ aasta pärast tekitab õudu :(

Ei ole need “kellavärgiga” inimesed ka alati nii rahul ja korras omadega. Igalühel oma probleemid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Sa ei ole rongist maha jäänud, sest elu ei ole võidujooks. Ma saan aru, et kui vaatad ümberringi, tundub nagu kõik teised oleksid "elumängu" paremini ära tabanud, aga see on illusioon. Igaühel on oma tempo ja oma rada, ning see, mida sotsiaalmeedias näed, on ainult väike killuke kellegi elust ja seal näidatakse nagunii ainult seda ilusat poolt. :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Teistel elu korras ja "kellavärk"... See on üks hea nali. Sul pole vist õrna aimugi, kui palju on inimestel probleeeme, Eestlased pidid võtma praegu rohkem antidepressante, kui kunagi varem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Esimene samm ongi tehtud. Tunnistad et pole hetkeseisuga rahul ja otsid “abi”.
Ma läksin ise 40lt uuesti oppima- lugesin kuskilt FB grupist lause kellegi analoogsetele kahtlustele, kes ütles et kolme aasta pärast oled sa 43 nii ehk naa. Sinu valida kas oled 43 ilma uue erialata/diplomita või koos uue erialaga. Ja nii ongi. Nagu siin ka öeldud on - 10 aasta pärast oled sa 40 nii ehk naa ja nüüd on sinu enda valikud, millist teed mööda 40lt käid. 10 aastat on õnneks ühtepidi ka väga pikk aeg - palju saab muutuda. Teisalt - 40lt oled sa veel absoluutselt elu parimates aastates. Mõtle välja mida sulle meeldiks teha, millel on potentsiaali. Pigem ehk isegi mingi konkreetne oskus (kui et EBSi ärijuhi kraad eks). Järsku töötukassal või kuskil on nõustajad? Kellel ka ülevaade millistest töötajatest meil puudus on? Ja tähtis ka muidugi oma tuju ja meelestatus üleval hoida. Ka see muideks on õpitav oskus.

Ps. Sõda on alati kuskil ja tuttav tuli just Kiievist, käisid restoranides ja ööklubides…
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Kirile ja 3 külalist