Arutle Foorum

INFP

INTP, tegelikult sobib põhimõtteliselt küll.

Mida me ainult neljast tähest aru peame saama, milleks neid siia laote?

Külaline kirjutas: ↑16 Nov 2024 14:33 Mida me ainult neljast tähest aru peame saama, milleks neid siia laote?

Loe siis teemaalgatuses lingitud veebilehel olev tarkus läbi, ehk hakkad ka midagi mõikama.

Siinsete vastuste põhjal võib üldistada, et introverte on meie hulgas ikka enamus

Anonymous kirjutas: ↑16 Nov 2024 14:36Loe siis teemaalgatuses lingitud veebilehel olev tarkus läbi, ehk hakkad ka midagi mõikama.

Peaksin anonüümsete vastu nii tohutut huvi tundma vaatan parem tuule puhumist

Külaline kirjutas: ↑16 Nov 2024 15:32

Anonymous kirjutas: ↑16 Nov 2024 14:36Loe siis teemaalgatuses lingitud veebilehel olev tarkus läbi, ehk hakkad ka midagi mõikama.

Peaksin anonüümsete vastu nii tohutut huvi tundma vaatan parem tuule puhumist

No ilmselgelt ei peagi huvi tundma, aga mida siis selles teemas siin üldse uurida ja kommenteerida, kui huvi nii null on, nagu väidad.

Ma olen Esinäitleja ENFJ. Ja olen ka.

Anonymous kirjutas: ↑16 Nov 2024 16:31Ma olen Esinäitleja ENFJ. Ja olen ka.

Näe, kohe arusaadav.

ISFP - seikleja

Eks kõik need isiksusetestid ole ainult ühed suured enesekiidulaulukanalid. Neis on eranditult kõik inimesed vägevad kaitsjad, põhimõttekindlad ja ausad.

Osalesin kunagi tööga seoses mingil psühholoogi koolitusel, kus sai siis ennast ja üksteist lahterdatud isiksusetüüpidelt sinisteks ja oranžideks, mingid värvid olid veel. "Jaa, sinu värviga inimesed on väga emotsionaalsed, aga vot sinu värvi inimesed on ratsionaalsed" - ja sihukest jura tuli kuulata kaks päeva jutti kena kolmekohalise summa eest. Ja siis tulid targad õpetussõnad, et vot emotsionaalne inimene vajab natuke rohkem ratsionaalsuse väljaarendamist aga ratsionaalne inimene vajab pisut rohkem emotsionaalse poole arendamist. Nagu me kõik seda varem teadnud poleks.

Keskajal usuti jumalikku ettemääratusse, praegushetkel on sellesama rolli üle võtnud psühholoogid oma isiksusetestidega

Anonymous kirjutas: ↑18 Nov 2024 12:56Keskajal usuti jumalikku ettemääratusse, praegushetkel on sellesama rolli üle võtnud psühholoogid oma isiksusetestidega

Psühholoogias peetakse MBTI'd pseudoteaduseks, millel ei ole teaduslikku tõestust. Selle eesmärk oli tööandjatel oma töötajad ära lahterdada, et meeskonnatöö sujuks. Selles kontekstis on see kasulik, sest siis oskavad inimesed paremini teistega arvestada.

Ma käisin ülikoolis ühes loengus ja seal lahterdati inimesi koleerikuteks, neurootikuteks, sangviinikuteks ja flegmaatikuteks. Ja öeldi, et Waldorfpedagoogikas kasutatakse seda praegu ka. Ma ei teadnudki. Seda teooriat ammu psühholoogias ei kasutata.

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 12:34 Ma käisin ülikoolis ühes loengus ja seal lahterdati inimesi koleerikuteks, neurootikuteks, sangviinikuteks ja flegmaatikuteks. Ja öeldi, et Waldorfpedagoogikas kasutatakse seda praegu ka. Ma ei teadnudki. Seda teooriat ammu psühholoogias ei kasutata.

Nüüd on täpselt seesama muudetud värvideks: punased pidid vist koleerikud olema ja sinised flegmaatikud, kui õigesti mäletan. Noh, igatahes täpselt sama asi.

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 12:22

Anonymous kirjutas: ↑18 Nov 2024 12:56Keskajal usuti jumalikku ettemääratusse, praegushetkel on sellesama rolli üle võtnud psühholoogid oma isiksusetestidega

Psühholoogias peetakse MBTI'd pseudoteaduseks, millel ei ole teaduslikku tõestust. Selle eesmärk oli tööandjatel oma töötajad ära lahterdada, et meeskonnatöö sujuks. Selles kontekstis on see kasulik, sest siis oskavad inimesed paremini teistega arvestada.

Noh, aga põhimõtteliselt teavad kõik inimesed (kes pole just kotis üles kasvanud, vaid ikka tavalises sotsiaalses keskkonnas) neid asju niigi, ilma mingi psühholoogia või MBTI-ta. Näiteks ema vaatab, et üks ta lastest on hästi domineeriv ja tahab mängudes kogu aeg juhtida - selge pilt, tema puhul tasub õpetada talle natuke ka nn kaotamist ja teistega arvestamist; teine lastest seevastu on uje ja häbelik - selge, temas tuleks arendada julgust ja pealehakkamist. Sellised teadmised on inimühiskonnas olnud sees aastatuhandeid ilma mingi psühholoogiadistsipliinita.

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 12:34 Ma käisin ülikoolis ühes loengus ja seal lahterdati inimesi koleerikuteks, neurootikuteks, sangviinikuteks ja flegmaatikuteks. Ja öeldi, et Waldorfpedagoogikas kasutatakse seda praegu ka. Ma ei teadnudki. Seda teooriat ammu psühholoogias ei kasutata.

Minu ajal neurootikuid polnud, olid melanhoolikud.

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 19:40

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 12:34 Ma käisin ülikoolis ühes loengus ja seal lahterdati inimesi koleerikuteks, neurootikuteks, sangviinikuteks ja flegmaatikuteks. Ja öeldi, et Waldorfpedagoogikas kasutatakse seda praegu ka. Ma ei teadnudki. Seda teooriat ammu psühholoogias ei kasutata.

Minu ajal neurootikuid polnud, olid melanhoolikud.

Läks sassi jah, sest mõtlesin praeguse teooria peale, kus on Suur Viisik ja neurootilised jooned.

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 19:54

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 19:40

Külaline kirjutas: ↑27 Nov 2024 12:34 Ma käisin ülikoolis ühes loengus ja seal lahterdati inimesi koleerikuteks, neurootikuteks, sangviinikuteks ja flegmaatikuteks. Ja öeldi, et Waldorfpedagoogikas kasutatakse seda praegu ka. Ma ei teadnudki. Seda teooriat ammu psühholoogias ei kasutata.

Minu ajal neurootikuid polnud, olid melanhoolikud.

Läks sassi jah, sest mõtlesin praeguse teooria peale, kus on Suur Viisik ja neurootilised jooned.

Nojah, selline see psühholoogiateadus ongi - muudkui kirjeldab, et vot sellel on nii- ja tollel naasugused jooned ja nende joonte nimi on Suur Viisik või Kuldne Kolmik. Aga kui päriselt hädas inimene abile pöördub, siis ei ole temal sellest pelgast kirjeldamisest kuigi suurt tolku. Eks mõnes mõttes ole see igipõline teema - akadeemilise teadusdistsipliini vähene haakumine rakendusliku poolega, aga just psühholoogiale on hetkel pandud liigselt suured ootused, nagu suudaks ta inimeste elu märkimisväärselt parandada. Päris nii lihtne see siiski ei ole - inimene jääb ikka selleks, kes ta on ja talle kirjeldamine, et vot tema olevat "koleerik" või "punast värvi" ei muuda mitte midagi.

aga just psühholoogiale on hetkel pandud liigselt suured ootused, nagu suudaks ta inimeste elu märkimisväärselt parandada. Päris nii lihtne see siiski ei ole - inimene jääb ikka selleks, kes ta on ja talle kirjeldamine, et vot tema olevat "koleerik" või "punast värvi" ei muuda mitte midagi.

Kes see need ootused on pannud siis? Pole minu arust ükski psühholoog ise öelnud, et ta mingit imet saab teha. Psühholoog on täpselt samasugune nagu ütleme kehakultuuris treener. Ta võib juhendada, mida teha, jälgida edenemist, aga töö pead ikka ise ära tegema. Sa ei lähe süüdistama treenerit, et tahtsin saada fitness modelliks, aga olen ikka paks ja vormist väljas edasi, sest ma ei taha selle heaks mitte midagi teha. Inimesed ei taha ennast analüüsida, ei taha oma mõtetega tegeleda, ei taha harjutusi teha, ei taha oma elus midagi muuta. Ja siis jääbki nii, nagu on. Paljud ei jälgi tavalist tervisliku elu režiimi: liikumine, aineid ei tarvita, alkoholi ei joo, söön tervislikult, kohvi mõõdukalt, juba see paneks inimese ennast tunduvalt paremini tundma. Teine punkt on hävitavate suhete lõpetamine. Kui inimene kõike seda oleks valmis tegema, saaks ta oma elu korda ka. Paraku suurem osa käib seal psühholoogi juures ainult pläkutamas, ei taha ühtegi harjutust teha, ühtegi muutust teha, siis ei tulegi mingit muutust.

Külaline kirjutas: ↑28 Nov 2024 10:49

aga just psühholoogiale on hetkel pandud liigselt suured ootused, nagu suudaks ta inimeste elu märkimisväärselt parandada. Päris nii lihtne see siiski ei ole - inimene jääb ikka selleks, kes ta on ja talle kirjeldamine, et vot tema olevat "koleerik" või "punast värvi" ei muuda mitte midagi.

Kes see need ootused on pannud siis? Pole minu arust ükski psühholoog ise öelnud, et ta mingit imet saab teha. Psühholoog on täpselt samasugune nagu ütleme kehakultuuris treener. Ta võib juhendada, mida teha, jälgida edenemist, aga töö pead ikka ise ära tegema. Sa ei lähe süüdistama treenerit, et tahtsin saada fitness modelliks, aga olen ikka paks ja vormist väljas edasi, sest ma ei taha selle heaks mitte midagi teha. Inimesed ei taha ennast analüüsida, ei taha oma mõtetega tegeleda, ei taha harjutusi teha, ei taha oma elus midagi muuta. Ja siis jääbki nii, nagu on. Paljud ei jälgi tavalist tervisliku elu režiimi: liikumine, aineid ei tarvita, alkoholi ei joo, söön tervislikult, kohvi mõõdukalt, juba see paneks inimese ennast tunduvalt paremini tundma. Teine punkt on hävitavate suhete lõpetamine. Kui inimene kõike seda oleks valmis tegema, saaks ta oma elu korda ka. Paraku suurem osa käib seal psühholoogi juures ainult pläkutamas, ei taha ühtegi harjutust teha, ühtegi muutust teha, siis ei tulegi mingit muutust.

Ega psühholoogil pole ju ka mingeid toimivaid ideid väga anda, või siis on need tema ideed kusagilt Marsilt pärit. St, idee ise võib küll kõlada suurejooneliselt ja on igati õigegi, ent päriselus lihtsalt ei toimi. Päriselus on selleks liialt palju muutujaid. Näiteks oled vägivaldses suhtes, mees joob ja tarvitab narkootikume. Psühholoog soovitab sul sellest suhtest lahkuda. Igati õige nõuanne! Haarad lapsed ja lähed, plaaniga alustada uut rahulikku elu. Ent eks hakkab sind jälitama, saad endale kaela ametnikud, kes otsustavad, et laps vajab ilmtingimata mõlemat vanemat ja nüüd peate hakkama jagama 50:50. Seda, et mees joob ja süstib, ei võeta üldse arvesse. Psühholoog soovitab teil omavahel ära leppida. Aga kuidas sa lepid, kui teine ei ole isegi kaine? Ja nüüd ongi tekkinud (kahjuks tavapärane) olukord, kus psühholoogi ilusad akadeemilised teooriad põrkuvad päriselu ja tolle muutujatega.

Nii ongi psühholoog samasugune tegelane nagu keskajal oli Jumal, mil öeldi, et aita ennast ise, siis aitab sind ka jumal (psühholoog)! Miks ma sellest kirjutan? Aga sellepärast, et lihtsalt vastu hakkab see viimasel ajal tohutult moodi läinud vaimse tervise spetsialistide üle võlli reklaamimine. Need jätavad sellise mulje, et kui sa ei vii oma raha nendele, siis oled vaat et kurjategija, või külvatakse sind üle suure hulga negatiivsete siltidega (a la "valehäbis", "ei julge oma probleeme tunnistada" jpms). Seda, et äkki psühholoog ei teegi sinu elu korda, ei nipsust ega tingimata üldsegi mitte, ei mainita nendes reklaamides mitte kunagi, sest see kahjustaks üha mastaapsemaks muutuvat majandusharu.