Noorusaja sõprade otsimine 53 aastaselt

[Külaline]

Tallinnas ei huvitanud see minu arust küll eriti kedagi. Mina olin see, kes 1980. aastal 1. klassis esmakordselt jõulude ajal perega kirikus käis. Pidin end koolist viimasest tunnist ära küsima selle jaoks. Õpetaja lubas kohe ja ütles sosinal, et muidugi võid minna. Käisime Jaani kirikus ja see oli paksult rahvast täis, lausa nii täis, et istumagi ei mahtunud.

Miks see õpetaja siis sosistas, kui see nagunii kedagi ei huvitanud?!

[Külaline]

Meie peres tähistati nääre just seetõttu, et see on ka vana eesti püha, mitte sisse toodud nagu mõned väidavad.

Mis tähtsust sellel üldse on, kas on vana eesti püha või mitte? Tänapäeval tähistatakse igasuguseid lehma lellepoja pühasid nagu Halloween ja Valentine ja emadepäev ning mitte keegi ei vaata viltu. Miks siis pidi rangelt ainult vanu eesti tähtpäevi tähistama?!

[Külaline]

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Kas sa kirjutad siis eranditult meestele või? Need muidugi pole huvitatud mutiga suhete taastamisest.

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Seda oleks võinud teemat alustades mainida, et plaanid ühendust võtta mingi jorsikamba ja vanade peikadega. Mõni ime, et keegi ei vasta.

[Külaline]

Parmule suur üllatus kui noorpõlve kaaslane ka nii allakäinud, et teda otsib

[Külaline]

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Kas sa kirjutad siis eranditult meestele või? Need muidugi pole huvitatud mutiga suhete taastamisest.

Ei kirjuta, üks on naine kah, aga jah kui mõtlema hakata, ega meie seltskonnas naisi väga polnudki. Ja mis puutub sellesse, et ma mutt olen- nad on ise ka minuvanused ja vanemad .Ning ma ei ole huvitatud mingist suhtest ,isegi kui nad peaksid vabad olema, tahan lihtsalt teada, mis neist on saanud ja mis on juhtunud peale minu äraminekut..

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Seda oleks võinud teemat alustades mainida, et plaanid ühendust võtta mingi jorsikamba ja vanade peikadega. Mõni ime, et keegi ei vasta.

Tegemist oli tüüpilise 90ndate lõpu ääremaa külaga... Ja mitte mitmuses vanade peikadega, vaid mul oli seal üks kindel suhe mõnda aega küll ja hiljem jäime suhtlema nagu sõbrad ikka...niiakaua kui ma pidin sealtkandist ära kolima.

[Külaline]

Tegemist oli tüüpilise 90ndate lõpu ääremaa külaga...

Arvestades 90ndate tüüpilise ääremaa külameeste elukombeid, siis ilmselt on enamik neist 50+ vanameestest kas käimisraamiga või teises ilmas. Digipädevus pole ilmselgelt ka nende tugevamaid külgi, seega mingitele somesõnumitele pole mõtet panustada.

[Külaline]

Tegemist oli tüüpilise 90ndate lõpu ääremaa külaga...

Arvestades 90ndate tüüpilise ääremaa külameeste elukombeid, siis ilmselt on enamik neist 50+ vanameestest kas käimisraamiga või teises ilmas. Digipädevus pole ilmselgelt ka nende tugevamaid külgi, seega mingitele somesõnumitele pole mõtet panustada.

Jah, see on võimalik...et paljud on sellised. Facebookis ongi neist vaid 4...kuigi konto põhjal vaid üks kasutab seda sageli. Aga ikkagi -nad olid minu sõbrad, minu noorus, koos sai igasuguseid lahedaid asju tehtud ja ma tahan tõesti teda, mis neist peale minu lahkumist sai..

[Külaline]

Sõida sinna külla ja leiad nad poe tagant.

[Külaline]

Sõida sinna külla ja leiad nad poe tagant.

Esiteks- seal külas pole poodi sellest ajast kui mina seal veel olin...tulid euronõuded ja pood vahetas omanikku, kes lubas müüjal seal edasi töötada, kui see ta armukeseks hakkab ( loomulikult saatis müüja ta pimedasse kohta) ja see uus poeomanik ei saanud ka nende nõuete täitmisega hakkama (millepärast pood talle üldse rendile anti või müüdi-ei mäleta) ,nii et seal pole enam üle 20 aasta poodi olnud.
Teiseks -sinna sõita...bussi sinna lähedale ei käi ja teiseks, kuskile lihtsalt "sisse sadada" -et ma olen kunagi olnud teie seltskonnas ...ei, see pole minu moodi!

[Külaline]

Mina teadsin väikelapseeast peale, et koduseid jutte väljaspool ei räägita ja ma ei mäleta ka kiusatust rääkida. Oligi nagu koduelu ja koolielu. Lasteaeda sattusin ma harva ja peamiselt igatsesin siis koju raamatute ning vanaema juurde.
Kuuski hakati 1970ndate lopus müüma 20.12 (ema ütles) ja neil päevil otsiti kodus välja kuusenöör ehk nöör, millega ema müügikohas puu peenikeseks sidus ning mina sain ladva ja ema jala ja läksime Balti jaama juurest jalgsi koju Kalamajja. Kuusk oli alati laeni.
Umbes samaks ajaks saime alati kirjaliku kutse “jõuluvanalt”. Sugulane, kõrge miilits, pidas suguvõsa ja sõpradega joulupidu ja jõuluvana ootasime aknal. Ta tuli alati trolliga. Külalisi oli ca 30-40 ja pidu toimus kesklinna neljatoalises korteris.
Ma kũsisin oma lapsearuga, miks koolis on näärivana ja tädi X juures jõuluvana, aga vastuseks sain suht tavapärase “saad suureks, saad teada”. Nii läkski.
Õudsemaid joule kui 1988, mil joulud esmakordselt olid avalikud, ma ei mäletagi. Kolm päeva mängiti telekast peamiselt klassikalist muusikat ja “pühadus” tuli otsapidi koju kätte. Varasemad jõulud olid kodused, aga mõnusad perepühad.

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Ilmselgelt ei ole see teemaalgataja, kes neid tobedaid vastuseid siin kirjutab. See siin paneb ju koma ette tühiku ja on üldse viletsa kirjaoskusega.

[Külaline]

Meil nääre ei peetud, seega näärikaarte ei saadetud. Jõulukaarte jälle ilmselt ei julgenud keegi pärast sõda saata. Aga meil on alles fotod oma kodu jõulupuudest, nii enne sõda, sõja ajal kui pärast sõda. Tore on vaadata, kuidas eesti traditsioone hoiti.

Aga ei usu, et te nääre täiesti ignoreerisite. Kui kodus ei peetud ja kaarte ei saadetud, siis laste- ja töökollektiivides tähistasite kindlasti nii sina kui ka su vanemad.

Lisaks tasub teada, et nääride pidamise komme ei tekkinud nõukogude liidu tekkimise ajal, vaid juba varem.

Seega, ei tasuks väga viltu ka nääride pidamise peale vaadata. Eriti, kui see on 70-80ndatel sündinud inimeste jaoks lapsepõlve nostalgia.

Loomulikult peeti nääre koolides ja töökohtades - see oligi ju ametlik retoorika. Kodus peeti meil jõule ja võeti vastu uut aastat - nii nagu praegu. Ja kodus ka räägiti, miks nii on ja loomulikult loeti sõnad peale, et "kodustest asjadest me väljaspool kodu ei räägi". Käisime ka jõuluõhtul alati kirikus. Mind võeti esimest korda kaasa 1980, kui ma olin 7-aastane. Ka meie peretuttavatel oli samamoodi. Meie tutvusringkonnas ei teadnud ma lapsena kedagi, kes oleks jõulude asemel nääre pidanud. See tundus sama nagu keegi väidaks, et nende pere tähistas päriselt oktoobripühi. Jah, sa võid muidugi vastu väita, et sinul oli täpselt vastupidi ja ju siis oli. Aga minu kogemus on selline ja ma ei saa seda kuidagi teiseks teha.

Olen see, keda tsiteerid.

Ütlesin juba eelpool, et meie kodus tähistati nii jõule kui ka nääre. Esimesi muidugi salaja ja paksude kardinate taga. 80ndate II pooles käisime aga juba kirikus. 70-80 pidasid meie tutvusringkonnas kõik nääre (ilmselt peeti jõule ka, aga sellest väga laia lõuaga ei räägitud). Ja vana-aastaõhtul oli alati pidulik. Samamoodi nagu jõulude ajalgi tehti peolaud, pandi paremad riided selga ja kell 00 mindi õue saluuti vaatama. Tänavad oli rahvast täis.

No mitte ei taha uskuda, et sinu tutvusringkonnas ei olnud kedagi, kes oleks nääre pidanud.

[Külaline]

Ma pole see, kellele vastad, aga näiteks meie peres peeti nääre. Ma ei tea sellest ajast kedagi, kes oleks jõule pidanud. Seda kommet hakati tasapisi taastama 80ndate teises pooles. Kirikus käidi küll, aga jõule avalikult ei peetud. Sellised on minu mälestused.

Minul samad mälestused. Jõuludest sain teada alles millalgi 80ndate lõpus. Ja ausalt öeldes ei arva neist senini suurt midagi ega saa aru, miks nii suur "auasi" on just jõulude tähistamine.

Täpselt samad mõtted. Kuna ma ei ole usklik, siis minu jaoks ei ole jõuludel suurt tähendust. Muidugi peame jõule, teeme kinke ja sööme head-paremat, käime külas jne, aga mingit olulist ja sisulist tähendust sel minu jaoks ei ole. Kui pühad venivad liiga pikaks, siis on see minu jaoks isegi piin, sest kõik kohad on siis suletud ja maailm nagu väljasurnud.

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

Ju nad pole huvitatud , siiani pole vastust tulnud. Aga ma kirjutan ühele sealt seltskonnast veel, ühele kellega mul oli armusuhe tollel ajal ja no muidugi ei imestaks ,kui ka tema ei vasta. Noh, eks aeg on läinud edasi ja nemad nähtavasti pole nii minevikus kinni kui mina. Üks kellele kirjutasin, on firmajuht, teine...no temaga on lugu selline, et vavasti ta võttis kärakat kõvasti...seega kui tal on samasugune elustiil edasi, siis võib ta ka kuu aja pärast avastada, et oi, keegi saatis sõbrakutse ja kirjutas
Eks inimesed on erinevad ja kui kolmas ka ei vasta, siis lihtsalt las nad jäädagi lahedateks mälestusteks!

Aga, kas on näha, et nad on lugenud su sõnumeid?

[Külaline]

Mina teadsin väikelapseeast peale, et koduseid jutte väljaspool ei räägita ja ma ei mäleta ka kiusatust rääkida.

Seda õpetati kõikidele Nõukogude Eesti lastele, et koduseinte vahel räägitu sinna ka jääb. Kodus võisid ju V.Kingissepa ja Lenini üle nalja visata, koolis aga tuli neist rääkides harras ilme näole manada.

[Külaline]

Seda õpetati kõikidele Nõukogude Eesti lastele, et koduseinte vahel räägitu sinna ka jääb. Kodus võisid ju V.Kingissepa ja Lenini üle nalja visata, koolis aga tuli neist rääkides harras ilme näole manada.

Aga täpselt nagu nüüdki! Kodus võid mustanahalise kohta öelda neeger ja omasooihara kohta pede, aga väljaspool kodu pead hoolega sõnu valima, et sind järgneva 24 tunni jooksul ära ei tühistata.

[Külaline]

Ütlesin juba eelpool, et meie kodus tähistati nii jõule kui ka nääre. Esimesi muidugi salaja ja paksude kardinate taga. 80ndate II pooles käisime aga juba kirikus. 70-80 pidasid meie tutvusringkonnas kõik nääre (ilmselt peeti jõule ka, aga sellest väga laia lõuaga ei räägitud). Ja vana-aastaõhtul oli alati pidulik. Samamoodi nagu jõulude ajalgi tehti peolaud, pandi paremad riided selga ja kell 00 mindi õue saluuti vaatama. Tänavad oli rahvast täis.

No mitte ei taha uskuda, et sinu tutvusringkonnas ei olnud kedagi, kes oleks nääre pidanud.

Sama. Aga jõule lihtsalt kutsuti igaks juhuks näärideks ja vana-aastaõhtu oli vana-aastaõhtu.

[Külaline]

Kui mulle keegi kirjutaks aastate tagant, ei oleks mu esimene mõte meeldiv üllatus, vaid et ta tahab midagi. Mida ta tahab saada.
No miks peab nii mõtlema, ei saa ma endast aru.