Kuidas siis meeldib meie riigiastuuste kokkuhoiupoliitika

[Külaline]

Esimene küsimus - miks jutumärgid? Teine küsimus - on sul mõni allikas ka, millele toetudes väidad, et riigiametnikud tööpäeval muudkui linnas siiberdavad ning tööd ei tee? Või nõid Alissa ütles?

Mina töötan ise riigiametis ja töllerdangi kesest päeva ringi. Mis mõte sel kodukontoril muidu on. Ajan oma asju päeval ja siis töötan õhtul näiteks, ise valin. Peale covidit hakkas see hea põli pihta. Enne käidi kontrollimas, mis kell tööle tuled ja kas ikka kell viis oled kontoris, mängisid seal siis näiteks arvutis kaarte või mitte, vahet ei olnud, peaasi, et kohal. See oli muidugi ka üle võlli, aga nüüd on teistpidi korralagedus. Mõnda pole mitu aastat näinud silmast silma, koosolekud on kõik online. Mitu inimest kolis Tallinnast ära, käiakse reisimas jne. Olen töötanud ka erasektoris, tõesti on riigisektoris palju kergem. Palk on suur muidugi vaid juhtidel, aga töö ja töösse suhtumine on teine.

Ja mis sellest on, et pole mõnda aastaid näinud silmast silma? Miks sul vaja töökaaslast katsuda on?
Mina ei tea, mis ametit sa pead, aga kodukontor ei tähenda sugugi seda, et võid valida töötamise aega. Oled valesti aru saanud. Üldjuhul peab ka kodukontoris töötades seda ikka tööajal tegema, teistele kättesaadav olema. Jah, vajadusel saab muidugi tööaega muuta, aga palun selgita, miks kontoris sama ei ole? Ka ju võid päeval käia 2 tundi juuksuris ja õhtul tööd teha, kui juhiga niimoodi kokku lepitud on. Sellel pole mingit seost kodukontoriga. Kui sa kodukontoris olemist ära kasutad ja tööd ei tee, siis on see sinu laiskus, mitte riigiasutuste eripära. Mina puutun töö asjus tihedalt kokku ühe ministeeriumi inimestega ja ma küll mingit vahet ei näe töökultuuris, ainult nende reeglistik on segasem ja bürokraatlikum, millest lähtuvalt nad oma tööd peavad tegema. Tublid inimesed kõik siiski, armastavad oma tööd ja teevad seda, nagu jaksavad.
Sina tilbenda palju tahad linnas, aga ära laima kõiki ametnikke.
Kodukontor on populaarne, muide, ka eraettevõtetes. Seal on see sinu arust kuidagi parem kodukontor?

Mõte peaks olema siiski selles, et töö, mille tegemiseks inimene on palgatud, on õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud. Mis tähtsust sel on, kus ta seda teeb või millisel kellaajal? Ega see ei ole lasteaed, kus kasvataja peab kõrval istuma.

[Külaline]

Üldjuhul peab ka kodukontoris töötades seda ikka tööajal tegema, teistele kättesaadav olema.

Kas sa ei arva, et see sõltub töö iseloomust kes peab kambas tegema ja kes mitte?

[Külaline]

Üldjuhul peab ka kodukontoris töötades seda ikka tööajal tegema, teistele kättesaadav olema.

Kas sa ei arva, et see sõltub töö iseloomust kes peab kambas tegema ja kes mitte?

Ta ju kirjutaski, et "üldjuhul", mitte kõigil.

[Külaline]

Mõte peaks olema siiski selles, et töö, mille tegemiseks inimene on palgatud, on õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud. Mis tähtsust sel on, kus ta seda teeb või millisel kellaajal? Ega see ei ole lasteaed, kus kasvataja peab kõrval istuma.

See on põhimõte, aga praktikas on neid ametikohti, kus üldse mingit igapäevast kontakti ei pea kaastöötajatega olema, väga vähe. Ikka on kellelgi mõni probleem lahendada, mingit ideed vaja arutada, mõni koosolek. Seega lihtsalt kujuneb nii, et kättesaadavus on vajadus, kuigi töö ise, mida teed, ei nõua kellegi teise kohalolekut.
Ise ma olen väga staažikas kodutöötaja ning täielik selle fänn, aga väited, nagu oleks töö kuidagi lihtsam või distsipliin nõrgem, ei vasta küll tõele. Need asjad tulevad inimese seest, kes on looder, see on seda nii kodus kui kontoris tööd tehes.

[Külaline]

Ja mis vaevarikast tööd sa siis teed? Paigaldad ripsmepikendusi? Mine äripäeval tänavale. Uskumatu kui palju tööealisi inimesi niisama ringi siiberdab. Teevad kõvasti tööd jajah.

Küünetehnik teenib niipalju kui tööd teeb. Temale ei tule raha seinast nagu riigiametitele. Tervisekassa ei tea peo maksumustki enne kui arved tulevad, läks 100 või 500 tonni-savi, riigiraha ju.

Ole hea, räägi ainult küüntest, ära eelarvetest küll räägi, see teema pole sulle tuttav. Loomulikult teab Tervisekassa, palju on peo eelarve. Tegelikud kulud võivad veidi erineda, kuid suurusjärk on ikka teada. Selles oligi Tervisekassa viga, et kohe ei vastatud küsimusele, vaid hakati jama ajama ja vaikiti. Öelnud kohe, et tegelikud kulud alles tulevad, kuid eelarve oli x eurot - ja asi vask.

[Külaline]

Ehk see pealik on nii vastik mees, et Tervisekassa korraldas talle sellise lolli hämamisega kambaka?

[Külaline]

Ehk see pealik on nii vastik mees, et Tervisekassa korraldas talle sellise lolli hämamisega kambaka?

Ta ikka ise andis võimaluse sellise hämamisega end lolliks teha.

[Külaline]

Ehk see pealik on nii vastik mees, et Tervisekassa korraldas talle sellise lolli hämamisega kambaka?

Ise oli ta ju esihämaja. Käis lausa Delfiga kohtumaski selleks.

[Külaline]

Ja üldse on kogu see skandaal poliitikute mäng. Nüüd järsku jäid ühed suvepäevad hambusse? Kõik riigiametid on neid pidevalt korraldanud. Taagepera lossis pole ka midagi erilist.
Nii see populism toimibki. Anname rahvale midagi närida ja kindlalt saavad kõik juhid peksa.
Kes rääkis erisoodustusmaksudest - need lähevad kõik riigikassasse ja sellest rahastatakse muu hulgas ka Tervisekassat.

Juhi hämamine oli väga nõme. Ja nagu kirjutati, et ka töötajatel oli keelatud suvepäevadest rääkida - veel nõmedam.

[Külaline]

Täitsa ausalt sinna kunagi tööle saadud ja erinevatele kohtadele.

Tõusid koristajast finantsjuhiks?

Mis selles imelikku oleks?
Ma tean inimest, kes on tõusnud seatalitajast kohtunikuks. Inimesed õpivad, omandavad haridust, vastavalt sellel omandavad järgmise taseme töökohti.
Ma ise olen põllutöölisest riigiettevõtte juhiks kasvanud. Praegusel erialal on vaja väga spetsiifilisi teadmisi ja loomulikult ilma aastatepikkuse õppimiseta seda tööd teha poleks võimalik. Muuhulgas olen vahepealsetel aastatel olnud finantsjuht.

[Külaline]

Mina töötan ise riigiametis ja töllerdangi kesest päeva ringi. Mis mõte sel kodukontoril muidu on. Ajan oma asju päeval ja siis töötan õhtul näiteks, ise valin. Peale covidit hakkas see hea põli pihta. Enne käidi kontrollimas, mis kell tööle tuled ja kas ikka kell viis oled kontoris, mängisid seal siis näiteks arvutis kaarte või mitte, vahet ei olnud, peaasi, et kohal. See oli muidugi ka üle võlli, aga nüüd on teistpidi korralagedus. Mõnda pole mitu aastat näinud silmast silma, koosolekud on kõik online. Mitu inimest kolis Tallinnast ära, käiakse reisimas jne. Olen töötanud ka erasektoris, tõesti on riigisektoris palju kergem. Palk on suur muidugi vaid juhtidel, aga töö ja töösse suhtumine on teine.

Ja mis sellest on, et pole mõnda aastaid näinud silmast silma? Miks sul vaja töökaaslast katsuda on?
Mina ei tea, mis ametit sa pead, aga kodukontor ei tähenda sugugi seda, et võid valida töötamise aega. Oled valesti aru saanud. Üldjuhul peab ka kodukontoris töötades seda ikka tööajal tegema, teistele kättesaadav olema. Jah, vajadusel saab muidugi tööaega muuta, aga palun selgita, miks kontoris sama ei ole? Ka ju võid päeval käia 2 tundi juuksuris ja õhtul tööd teha, kui juhiga niimoodi kokku lepitud on. Sellel pole mingit seost kodukontoriga. Kui sa kodukontoris olemist ära kasutad ja tööd ei tee, siis on see sinu laiskus, mitte riigiasutuste eripära. Mina puutun töö asjus tihedalt kokku ühe ministeeriumi inimestega ja ma küll mingit vahet ei näe töökultuuris, ainult nende reeglistik on segasem ja bürokraatlikum, millest lähtuvalt nad oma tööd peavad tegema. Tublid inimesed kõik siiski, armastavad oma tööd ja teevad seda, nagu jaksavad.
Sina tilbenda palju tahad linnas, aga ära laima kõiki ametnikke.
Kodukontor on populaarne, muide, ka eraettevõtetes. Seal on see sinu arust kuidagi parem kodukontor?

Mõte peaks olema siiski selles, et töö, mille tegemiseks inimene on palgatud, on õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud. Mis tähtsust sel on, kus ta seda teeb või millisel kellaajal? Ega see ei ole lasteaed, kus kasvataja peab kõrval istuma.

Selles ju probleem ongi, et töö pole hästi tehtud, tegemised lonkavad kahte jalga.

[Külaline]

Selles ju probleem ongi, et töö pole hästi tehtud, tegemised lonkavad kahte jalga.

Täpsusta, palun, mis seal lonkab. Palun, et sul pole Tervisekassa töö sisust halli aimugi.

[Külaline]

Paljud erafirmad on siiski märganud, et kui inimene pole aastaid füüsiliselt kohal käinud, ta võõrdub kollektiivist ja omavaheline suhtlus, koostöö on takistatud. Väga vähestel on selline töö, et tema töölõik üldse mitte kedagi teist ei puuduta. Ja selle vastu ei aita ka üks kord aastas toimuv meeskonnaüritus, meeskonda kui sellist ei ole. Ja on ära kaotatud see kodukontoris istumine. Antakse ehk nädalas päev või paar kodukontori võimalust, aga mitte nii, et sa istudki seal kodus aastate kaupa. Sa võõrdud selest firmast ja ka kolleegidest. Kui sa saad kolleegiga hästi läbi, teed temaga ka paremat koostööd, küsid nõu, arutad asju. Seda ei asenda mingi online koosolek korra nädalas või paar meili.

[Külaline]

Ja kui see kodukontor on nii levinud, siis pole ju uhket kontorit inimeste motiveerimiseks tarvis. Sobib ka tagasihoidlikum kontor väiksema pinnaga. Öeldi, et 2000 ruutmeetri peale on 90 töökohta. Äkki siis saaks ka väiksema pinnaga kui 22 ruutu per nina, hakkama, kui need kohad on enamasti nagunii tühjad ja tegelikult töötatakse kodus.

[Külaline]

Selles ju probleem ongi, et töö pole hästi tehtud, tegemised lonkavad kahte jalga.

Täpsusta, palun, mis seal lonkab. Palun, et sul pole Tervisekassa töö sisust halli aimugi.

Tervisekassal on nõukogu, mis sisuliselt ei tee tööd ega tegele probleemiga. Praegu meedias kajastuvast, sellest mis Joller ja Laane räägivad, on selgelt näha et nad ei saa ööd ega mütsi aru.
Lihtsam on loetleda mis ei lonka. Teed ehk algust?

[Külaline]

Selles ju probleem ongi, et töö pole hästi tehtud, tegemised lonkavad kahte jalga.

Täpsusta, palun, mis seal lonkab. Palun, et sul pole Tervisekassa töö sisust halli aimugi.

Tervisekassal on nõukogu, mis sisuliselt ei tee tööd ega tegele probleemiga. Praegu meedias kajastuvast, sellest mis Joller ja Laane räägivad, on selgelt näha et nad ei saa ööd ega mütsi aru.
Lihtsam on loetleda mis ei lonka. Teed ehk algust?

Sul paluti loetleda, mis on Tervisekassa töötajate töös lonkab, mitte mis lonkab poliitikas, rahastamises või seadustes. Suudad vahet teha? Ilmselt mitte.

[Külaline]

Selles ju probleem ongi, et töö pole hästi tehtud, tegemised lonkavad kahte jalga.

Täpsusta, palun, mis seal lonkab. Palun, et sul pole Tervisekassa töö sisust halli aimugi.

Tervisekassal on nõukogu, mis sisuliselt ei tee tööd ega tegele probleemiga. Praegu meedias kajastuvast, sellest mis Joller ja Laane räägivad, on selgelt näha et nad ei saa ööd ega mütsi aru.
Lihtsam on loetleda mis ei lonka. Teed ehk algust?

See "lonkamise" kommentaar oli kirjutatud teema alla, mis puudutas töötajate omavahelist suhtlemist, kodukontorit ja töötamise kellaaegu. Ja selle kohta öeldi, et nende töö pole korralikult tehtud. Kuidas ei ole ja mis neil kodukontoris töötavatel inimestel tegemata on?
Nõukogu oma 5-6 inimesega ei puutu siia, see on eraldi teema.

[Külaline]

Paljud erafirmad on siiski märganud, et kui inimene pole aastaid füüsiliselt kohal käinud, ta võõrdub kollektiivist ja omavaheline suhtlus, koostöö on takistatud. Väga vähestel on selline töö, et tema töölõik üldse mitte kedagi teist ei puuduta. Ja selle vastu ei aita ka üks kord aastas toimuv meeskonnaüritus, meeskonda kui sellist ei ole. Ja on ära kaotatud see kodukontoris istumine. Antakse ehk nädalas päev või paar kodukontori võimalust, aga mitte nii, et sa istudki seal kodus aastate kaupa. Sa võõrdud selest firmast ja ka kolleegidest. Kui sa saad kolleegiga hästi läbi, teed temaga ka paremat koostööd, küsid nõu, arutad asju. Seda ei asenda mingi online koosolek korra nädalas või paar meili.

Meie ettevõte kasutab kodutööd juba 15 aastat. Läbisaamine teistega on väga hea, keegi ei võõrdu kellestki, on omad naljad, omad traditsioonid, kõik on olemas. Eraettevõtted, kes väidavad, et võõrdutakse, ilmselt on mingi spetsiifilise nišiga, kus tööalaselt ei suheldagi kellegagi, igaühel oma vagu. Ma küll päris ei kujuta ette, mis ametid need olla võiks, kus üldse suhtlusvajadust pole. Kui suheldakse ka veebikoosolekute kaudu, siis suhtlus tekib ikka, sidemed ka. Teine võimalus, et nende eraettevõtete töötajad ei ole oma ala fännid, vaid on pmst orjad, keda tuleb valvata, et nad tööd teeks. Kui ettevõte koosneb vaimustunud spetsialistidest, siis pole neid vaja sundida töötama, piisab ülesannete püstitamisest nii, et on tähtajad ning selleks ajaks peab töö tehtud olema - ja see töötab imehästi. Saab ilusti hakkama meie ettevõte, saaks kõik, kes tahavad. Aga pigem ei taheta, otsitakse süüdlast viletsates tulemustes - ahhhaaa, kodukontor.

[Külaline]

Täpsusta, palun, mis seal lonkab. Palun, et sul pole Tervisekassa töö sisust halli aimugi.

Tervisekassal on nõukogu, mis sisuliselt ei tee tööd ega tegele probleemiga. Praegu meedias kajastuvast, sellest mis Joller ja Laane räägivad, on selgelt näha et nad ei saa ööd ega mütsi aru.
Lihtsam on loetleda mis ei lonka. Teed ehk algust?

See "lonkamise" kommentaar oli kirjutatud teema alla, mis puudutas töötajate omavahelist suhtlemist, kodukontorit ja töötamise kellaaegu. Ja selle kohta öeldi, et nende töö pole korralikult tehtud. Kuidas ei ole ja mis neil kodukontoris töötavatel inimestel tegemata on?
Nõukogu oma 5-6 inimesega ei puutu siia, see on eraldi teema.

Demagoog oled, rääkimata sellest, et mitte sõnagi sellest mis Tervisekassa töös hästi on tehtud, sa välja tuua ei osanud.
Tahad peensusi, palun väga!
Tervisekassa vastutab rahastatud tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise eest. Riigikontrolli ja Terviseameti hinnangute kohaselt ei ole kvaliteedi hindamise ja järelevalve süsteem tõhus. Juhised, mille alusel järelevalvet tehakse, on vananenud ja üldised. Kvaliteedi hindamiseks kasutatavad andmed pole täpsed ega üksikasjalikud. Teenuseosutajad täidavad lepingulisi kohustusi formaalselt, tegelikku kvaliteeti pole. Patsiendiohutus ja ravi järjepidevus kannavad. Puudub selge mehhanism kvaliteediprobleemide tuvastamiseks ja parandamiseks.
Teenuseosutajad peavad esitama samu andmeid mitmesse andmekogusse (TIS, RETS, KIRST, haiglate sisemised süsteemid). Andmeformaadid ja edastamismehhanismid on erinevad, mis tekitab korduvat sisestamist ja suurendab vigade riski - otseselt suur ressursiraiskamine, ressursside ebaefektiivne kasutus nii Tervisekassas kui ka teenuseosutajate juures. Patsiendi raviajalugu ei ole ühes süsteemis terviklikult kättesaadav. Arstide ja õdede tööaeg kulub haldustööle, mitte ravile. Tervisekassa ja teiste andmekogude info ei ole kooskõlas. Näiteks vaktsineerimise andmed võivad esineda erinevates süsteemides erineval kujul. Andmete mittetäielikkus või ebatäpsus raskendab patsiendi raviteekonna jälgimist ja rahastamisotsuste tegemist. Statistika ja analüüsid annavad seetõttu moonutatud pildi tervishoiu olukorrast. Võimatu on hinnata raviteenuste tegelikku kättesaadavust ja kvaliteeti. Tulemuspõhine rahastamine on ebatäpne. Tulemuspõhist rahastamist pole, kus raha jaotatakse teenuse kvaliteedi ja ravi tulemuste järgi, mitte ainult teenuse mahu järgi, ühtne tehniline taristu puudub. Rahastus pole seotud tegeliku tervisemõjuga. Ma olen nõus, et kogu see süsteem ei motiveeri teenuseosutajaid parimat võimalikku tulemust saavutama, kogu kupatus lonkabki kahte jalga ja kala mädaneb peast.

[Külaline]

kogu kupatus lonkabki kahte jalga ja kala mädaneb peast.

Täpselt - mädaneb peast. Aga selles pole ometi igapäevatööd tegevad mutrikesed süüdi. Nemad täidavad oma ülesandeid nii nagu nõutud, olgu siis kodus või hilisõhtul.