Riik soovib keelata katsed 1.klassi

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.
Seal koolis, kus ma töötasin, oli peale venelaste ja ukrainlaste ka igasugu muudest rahvustest inimesi ka. Seal oli asiaate, araablasi, musti ma ei tea kust. Ja osad ei oska neist inglise keeltki. Istuvadki seal klassis ja kuulavad, midagi proovivad kaasa teha. Aga vahe on sees, näiteks üks asiaat pidevalt kuulas telefoni tõlkeprogrammiga tundi, ise tõlkis AI-ga kodutööd ära, järjepidevalt ise õppis eesti keelt. Tal muidugi polnud oma kogukonda, kellega seal pidevalt oma keeles lobiseda. Ja oskas seda kahe aasta pärast täiesti hästi. Aga venelased ja ukrainlased tukuvad seal tundides ja skrollivad tiktokki, sest polegi mingit soovi eesti keelt õppida. Ne ponimaju ja ongi koguu jutt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:22
Ja kui palju neid klasse on, kus muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud on? Või mis piirkonnast sa räägid, Narvast?
Mina räägin näiteks Tallinnast.
Mina samuti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 00:52
Guest kirjutas: 20 Sept 2025 22:29
Guest kirjutas: 20 Sept 2025 22:23 Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.
Ei tea, seal koolis, kus mina töötasin, ei osanud nad küll ka teises, kolmandas ega neljandaski klassis ikka veel eesti keelt. Ja vanemad on üldse teine ooper, nendega polegi võimalik suhelda. Ma olin klassijuhataja, üle poole klassist olid sellised, et ega mina nende vanematega eriti midagi rääkida ei saanud, täiesti umbvenelased või siis ukrainlased, kes ka rääkisid ainult vene keelt.
Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.
Oah jah Skandinaavias on neid palju ja nad on nendega püsti hädas. Puudega inimesi on moslemiste hulgas omajagu, sest kombeks on abielluda üpris lähedalt sugulasega. Ja mis siis, et sul juba on 3 vaimse puudega last, nad teevad neid juurde. Pluss muidugi kuna koduriigis ei pakuta neile üldse mingit haridust ega tuge, siis seda varmamad on nad oma kodinatega ära tulema. Siin me oleme, tehke midagi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:26
Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.
Seal koolis, kus ma töötasin, oli peale venelaste ja ukrainlaste ka igasugu muudest rahvustest inimesi ka. Seal oli asiaate, araablasi, musti ma ei tea kust. Ja osad ei oska neist inglise keeltki. Istuvadki seal klassis ja kuulavad, midagi proovivad kaasa teha. Aga vahe on sees, näiteks üks asiaat pidevalt kuulas telefoni tõlkeprogrammiga tundi, ise tõlkis AI-ga kodutööd ära, järjepidevalt ise õppis eesti keelt. Tal muidugi polnud oma kogukonda, kellega seal pidevalt oma keeles lobiseda. Ja oskas seda kahe aasta pärast täiesti hästi. Aga venelased ja ukrainlased tukuvad seal tundides ja skrollivad tiktokki, sest polegi mingit soovi eesti keelt õppida. Ne ponimaju ja ongi koguu jutt.
Lasnamäel said üht laamendavat algklassi poissi korrale kutsutud ja vastas rõõmsalt puhtas eesti keeles - ma ei oska eesti keelt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:26
Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.
Seal koolis, kus ma töötasin, oli peale venelaste ja ukrainlaste ka igasugu muudest rahvustest inimesi ka. Seal oli asiaate, araablasi, musti ma ei tea kust. Ja osad ei oska neist inglise keeltki. Istuvadki seal klassis ja kuulavad, midagi proovivad kaasa teha. Aga vahe on sees, näiteks üks asiaat pidevalt kuulas telefoni tõlkeprogrammiga tundi, ise tõlkis AI-ga kodutööd ära, järjepidevalt ise õppis eesti keelt. Tal muidugi polnud oma kogukonda, kellega seal pidevalt oma keeles lobiseda. Ja oskas seda kahe aasta pärast täiesti hästi. Aga venelased ja ukrainlased tukuvad seal tundides ja skrollivad tiktokki, sest polegi mingit soovi eesti keelt õppida. Ne ponimaju ja ongi koguu jutt.
Oeh ja nüüd tahavad keskhariduse kohustuslikuks teha ehk siis tuleb need tiktokkeritest vabakuulajad kuni gümnaasiumi lõpuni ära lohistada, kelle lõputunnistusel märgitakse "nje panimaju".
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 20 Sept 2025 22:29
Guest kirjutas: 20 Sept 2025 22:23
Guest kirjutas: 20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.
Ei tea, seal koolis, kus mina töötasin, ei osanud nad küll ka teises, kolmandas ega neljandaski klassis ikka veel eesti keelt. Ja vanemad on üldse teine ooper, nendega polegi võimalik suhelda. Ma olin klassijuhataja, üle poole klassist olid sellised, et ega mina nende vanematega eriti midagi rääkida ei saanud, täiesti umbvenelased või siis ukrainlased, kes ka rääkisid ainult vene keelt.
Ilmselt suhtuvad vanemad üleolevalt ("Meie oleme ikkagi suurrahvas, seda matsikeelt küll pole vaja õppida") - ja pole ime, et lapsed ei õpigi.

Loodavad, et kui saboteerivad - siis Eesti riik ehmatab ära ("no näete, need vaesed lapsukesed ei suuda ju") ja hakkab vene keeles õpetama. Loodetavasti jätkub Eesti riigil mõistlikkust, et selline asi läbi näha. Ausalt tunnistada, osa muukeelset õpilaste kehva õppeedukuse põhjuseks on sihilik vastutöötamine eestikeelsele õppele. Ja mitte hakata süüdistama õpetajaid, et õpetajad on madala tasemega, ei oska õpetada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:44
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:22
Ja kui palju neid klasse on, kus muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud on? Või mis piirkonnast sa räägid, Narvast?
Mina räägin näiteks Tallinnast.
Mina samuti.
Sellepärast ongi vaja katsetega klasse. Meie laste kool on katsetega. Seal on igasuguse emakeelega lapsi, aga kõik nad räägivad koolis eesti keeles ja nende vanemad on sama motiveeritud kui eest kodukeelega laste vanemad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ilmselt suhtuvad vanemad üleolevalt ("Meie oleme ikkagi suurrahvas, seda matsikeelt küll pole vaja õppida") - ja pole ime, et lapsed ei õpigi.

Loodavad, et kui saboteerivad - siis Eesti riik ehmatab ära ("no näete, need vaesed lapsukesed ei suuda ju") ja hakkab vene keeles õpetama. Loodetavasti jätkub Eesti riigil mõistlikkust, et selline asi läbi näha. Ausalt tunnistada, osa muukeelset õpilaste kehva õppeedukuse põhjuseks on sihilik vastutöötamine eestikeelsele õppele. Ja mitte hakata süüdistama õpetajaid, et õpetajad on madala tasemega, ei oska õpetada.
Kui nüüd Keskerakond jälle võimule saab, siis jääb see eestikeelsele haridusele üleminek täiesti soiku. Mul juba üks tuttav, kes on samuti umbkeelne ukrainlane, kes istub siin juba 3,5 aastat ja pole ühtegi eestikeelset sõna ära õppinud ja töötab koolis tugispetsialistina, rääkis, et Tallinna linn hakkab koolide eest trahve maksma, kui neil on koolis tööl umbkeelsed töötajad. Et tema väga ei muretse ja eesti keelt õppima ei hakka. Ja lastele räägib ka, et oh te vaesekesed, peate õppima eesti keelt, ma saan aru, et teile ei meeldi, mulle ka ei meeldi. Mulle rääkis, et see pole ikka õiglane, et siin õpilasi eesti keelega kiusatakse, et ega eestlased ka ju vene keelt õppida ei taha. Et kui ei taha, pole vaja sundida. Ma ütlesiin, et siin on ikka natuke ju vahe sees, kas Eestis pead eesti või vene keelt õppima. Et te võite kõik minna ju sinna maale, kus eesti keelega ei piinata, Venemaale või Ukrainasse näiteks. Aga ta on ikka peast nii venelane, et no lihtsalt ei jõua talle pärale, et Eestis võiks ikka õppida eesti keelt. Ja ma ei saa aru, need ukrainlased on siin suured sõbrad venelastega, eestlastega suhelda ei taha, eesti keelt õppida ei taha. Eks neid ole muidugi erinevaid, aga palju on ka täiesti venemeelseid põgenikke.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 11:53
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 09:26
Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.
Seal koolis, kus ma töötasin, oli peale venelaste ja ukrainlaste ka igasugu muudest rahvustest inimesi ka. Seal oli asiaate, araablasi, musti ma ei tea kust. Ja osad ei oska neist inglise keeltki. Istuvadki seal klassis ja kuulavad, midagi proovivad kaasa teha. Aga vahe on sees, näiteks üks asiaat pidevalt kuulas telefoni tõlkeprogrammiga tundi, ise tõlkis AI-ga kodutööd ära, järjepidevalt ise õppis eesti keelt. Tal muidugi polnud oma kogukonda, kellega seal pidevalt oma keeles lobiseda. Ja oskas seda kahe aasta pärast täiesti hästi. Aga venelased ja ukrainlased tukuvad seal tundides ja skrollivad tiktokki, sest polegi mingit soovi eesti keelt õppida. Ne ponimaju ja ongi koguu jutt.
Oeh ja nüüd tahavad keskhariduse kohustuslikuks teha ehk siis tuleb need tiktokkeritest vabakuulajad kuni gümnaasiumi lõpuni ära lohistada, kelle lõputunnistusel märgitakse "nje panimaju".
No siiski kohustuslikuks gümnaasiumi- VÕI kutseharidus. Sest kõiki, ka eestlasi, pole ju mõtet gümnaasiumisse toppida.
Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Sept 2025 12:10Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23
Külaline kirjutas: 21 Sept 2025 12:10Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:05
Ilmselt suhtuvad vanemad üleolevalt ("Meie oleme ikkagi suurrahvas, seda matsikeelt küll pole vaja õppida") - ja pole ime, et lapsed ei õpigi.

Loodavad, et kui saboteerivad - siis Eesti riik ehmatab ära ("no näete, need vaesed lapsukesed ei suuda ju") ja hakkab vene keeles õpetama. Loodetavasti jätkub Eesti riigil mõistlikkust, et selline asi läbi näha. Ausalt tunnistada, osa muukeelset õpilaste kehva õppeedukuse põhjuseks on sihilik vastutöötamine eestikeelsele õppele. Ja mitte hakata süüdistama õpetajaid, et õpetajad on madala tasemega, ei oska õpetada.
Kui nüüd Keskerakond jälle võimule saab, siis jääb see eestikeelsele haridusele üleminek täiesti soiku. Mul juba üks tuttav, kes on samuti umbkeelne ukrainlane, kes istub siin juba 3,5 aastat ja pole ühtegi eestikeelset sõna ära õppinud ja töötab koolis tugispetsialistina, rääkis, et Tallinna linn hakkab koolide eest trahve maksma, kui neil on koolis tööl umbkeelsed töötajad. Et tema väga ei muretse ja eesti keelt õppima ei hakka. Ja lastele räägib ka, et oh te vaesekesed, peate õppima eesti keelt, ma saan aru, et teile ei meeldi, mulle ka ei meeldi. Mulle rääkis, et see pole ikka õiglane, et siin õpilasi eesti keelega kiusatakse, et ega eestlased ka ju vene keelt õppida ei taha. Et kui ei taha, pole vaja sundida. Ma ütlesiin, et siin on ikka natuke ju vahe sees, kas Eestis pead eesti või vene keelt õppima. Et te võite kõik minna ju sinna maale, kus eesti keelega ei piinata, Venemaale või Ukrainasse näiteks. Aga ta on ikka peast nii venelane, et no lihtsalt ei jõua talle pärale, et Eestis võiks ikka õppida eesti keelt. Ja ma ei saa aru, need ukrainlased on siin suured sõbrad venelastega, eestlastega suhelda ei taha, eesti keelt õppida ei taha. Eks neid ole muidugi erinevaid, aga palju on ka täiesti venemeelseid põgenikke.
Eks nad loodavad, et läheb nagu Venemaa kooseisus asuvates soomeugri vabariikides: linnad muudetakse venekeelseks/venemeelseks, kus venekeelsed on enamuses ja ilma vene keeleta enam hakkama ei saa. Ei, kedagi otseselt ei sunnita kohalikust keelest loobuma, aga kui noor inimene läheb külast linna, siis linnas pole tal kohaliku keelega palju peale hakata (öeldakse "ne ponimaju") ja... Nii ta läheb. Kohaliku keele rääkijateks jäävad külamemmed ja kui nemad kaovad, ongi "korras".

Loodetavasti poel eestlased sellisest perspektiivist siiski huvitatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eks nad loodavad, et läheb nagu Venemaa kooseisus asuvates soomeugri vabariikides: linnad muudetakse venekeelseks/venemeelseks, kus venekeelsed on enamuses ja ilma vene keeleta enam hakkama ei saa. Ei, kedagi otseselt ei sunnita kohalikust keelest loobuma, aga kui noor inimene läheb külast linna, siis linnas pole tal kohaliku keelega palju peale hakata (öeldakse "ne ponimaju") ja... Nii ta läheb. Kohaliku keele rääkijateks jäävad külamemmed ja kui nemad kaovad, ongi "korras".

Loodetavasti poel eestlased sellisest perspektiivist siiski huvitatud.
Huvitav lugu on veel see, et selle ukrainlase tütar lõpetas siin põhikooli, oli Ehte gümnaasiumis ja siis hakkas gümnaasiumikohta otsima. Kuskile väga ei võetud, aga lõpuks ikka sai gümnaasiumikoha. Ja ka see tütar ei oska ühtki sõna eesti keelt. Siis kuulen, et osad lapsed ei saa gümnaasiumikohta, aga umbkeelne ukrainlane saab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:25
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23
Külaline kirjutas: 21 Sept 2025 12:10Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Ise ei tule su koju keegi. Jätnud ta kutsumata, kui tellides aru said, et eesti keelt ei osata. Minu kodus ei käi ühtki umbkeelset parandajat, ma ei valdagi vene keelt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:40
Eks nad loodavad, et läheb nagu Venemaa kooseisus asuvates soomeugri vabariikides: linnad muudetakse venekeelseks/venemeelseks, kus venekeelsed on enamuses ja ilma vene keeleta enam hakkama ei saa. Ei, kedagi otseselt ei sunnita kohalikust keelest loobuma, aga kui noor inimene läheb külast linna, siis linnas pole tal kohaliku keelega palju peale hakata (öeldakse "ne ponimaju") ja... Nii ta läheb. Kohaliku keele rääkijateks jäävad külamemmed ja kui nemad kaovad, ongi "korras".

Loodetavasti poel eestlased sellisest perspektiivist siiski huvitatud.
Huvitav lugu on veel see, et selle ukrainlase tütar lõpetas siin põhikooli, oli Ehte gümnaasiumis ja siis hakkas gümnaasiumikohta otsima. Kuskile väga ei võetud, aga lõpuks ikka sai gümnaasiumikoha. Ja ka see tütar ei oska ühtki sõna eesti keelt. Siis kuulen, et osad lapsed ei saa gümnaasiumikohta, aga umbkeelne ukrainlane saab.
Ära luuleta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:42
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:25
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23

Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Ise ei tule su koju keegi. Jätnud ta kutsumata, kui tellides aru said, et eesti keelt ei osata. Minu kodus ei käi ühtki umbkeelset parandajat, ma ei valdagi vene keelt.
Ma tellisin ta korralikust firmast kellega on meie ühistul leping. Ma ei tohi mujalt tellida. Mina ei valinud sellist siia midagi parandama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:43
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:40
Eks nad loodavad, et läheb nagu Venemaa kooseisus asuvates soomeugri vabariikides: linnad muudetakse venekeelseks/venemeelseks, kus venekeelsed on enamuses ja ilma vene keeleta enam hakkama ei saa. Ei, kedagi otseselt ei sunnita kohalikust keelest loobuma, aga kui noor inimene läheb külast linna, siis linnas pole tal kohaliku keelega palju peale hakata (öeldakse "ne ponimaju") ja... Nii ta läheb. Kohaliku keele rääkijateks jäävad külamemmed ja kui nemad kaovad, ongi "korras".

Loodetavasti poel eestlased sellisest perspektiivist siiski huvitatud.
Huvitav lugu on veel see, et selle ukrainlase tütar lõpetas siin põhikooli, oli Ehte gümnaasiumis ja siis hakkas gümnaasiumikohta otsima. Kuskile väga ei võetud, aga lõpuks ikka sai gümnaasiumikoha. Ja ka see tütar ei oska ühtki sõna eesti keelt. Siis kuulen, et osad lapsed ei saa gümnaasiumikohta, aga umbkeelne ukrainlane saab.
Ära luuleta.
Midagi ma ei luuleta. See umbkeelne ukrainlane sai Mustjõe gümnaasiumisse õppima. Seda küll alles septembri teisel nädalal, aga sai.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:42
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:25
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23

Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Ise ei tule su koju keegi. Jätnud ta kutsumata, kui tellides aru said, et eesti keelt ei osata. Minu kodus ei käi ühtki umbkeelset parandajat, ma ei valdagi vene keelt.
Minul näiteks ei ole muud võimalust. Ma pean kutsuma meie kortermaja haldusfirma torumehe ja siis on see mulle näiteks avarii puhul tasuta. Ja tulebki alati umbkeelne. Mis ma teha saan kui selline haldusfirma on valitud, odav noh. Aga kui sul ikka kuuma vett lekib, siis sa ei hakka pirtsutama. Peaasi, et korda saaks. Tema räägib vene keeles ja mina eesti keeles ja kuidagi hakkama on saadud. Kusjuures ei ole nii vana, et saaks vabandada, et sai nõukaajal hariduse. Ju siis saab sealt nn torukoolidest ka nii läbi, et eesti keelt õppima ei pea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:25
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23
Külaline kirjutas: 21 Sept 2025 12:10Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Nojah, aga ega selliseid ühikonnast kuidagi eemaldada ei saa. Nad on olemas ja eks nad valmista teistele inimestele ka omajagu peavalu - aga... Mingit imevalemit siin pole.

Põhikooli õpetajatel teeks elu kergmaks ehk see, kui sellised "läbiveetavad" (kes ei näe õppimisega erit vaeva ja ilmselgelt perekond ka ei toeta) lubataks eraldada eraldi klassidesse. Kui ei tõstetaks lärmi selle peale, nagu hiljuti oli, et näe, Aruküla kool pani lapsed taseme järgi eri klassidesse - ahistamine! Tegelikult võiks ju õnnelik olla, et see õpitahtetum vm. põhjustel nõrgem laps saab käia kodulähedases koolis, saab nautida sellesama koolihoone tingimusi, võimalusi huvitegevuseks jne. - ei saadeta kuhugi nn. lollide kooli. Mis ju ka ei lase tekkida nähtusel, et vastavalt sellele, kas piirkonnas asub nö. tarkade kool või nö. lollide kool, tekivad kooli järgi nö. head piirkonnad ja halvad piirkonnad perekondadele. Võibolla saadakse pikapeale siiski sellest suhtumisest üle, et "näed, moodustakse taseme järgi klassid, järelikult ahistakse". Sest alguses tauniti ju ka näit. väikeklasse (ei - ikka tugiisikuga tavalises klassis peab õppima!), nüüd on tunnistatud, et väikeklassid võivad olla toimivam kui see elu eest samas klassis hoidmine. Sest antud juhul ei käi ju jutt mingi koolieelse katse alusel laste lahterdamisest (kui potentsiaal pole veel võibolla avaldunud) , vaid lastest, kes piisavalt objektiivselt tõestatult (seda tõestavad laste jooksvad hinded, aastahinded) saavad õppimisega halvemini hakkama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:25
Guest kirjutas: 21 Sept 2025 12:23
Külaline kirjutas: 21 Sept 2025 12:10Ehk need saboteerijad satuksid siis tõenäolisemalt siiski kutseõppeasutustesse kui gümnaasiumitesse.
Ja kuidas see parem on? Kutsekas eeldatakse noorelt palju rohkem iseseisvust ja võimekust asju korraldada. Samuti peab seal siis omandama keskhariduse ja sellele lisaks veel ametihariduse. Minu meelest veel hullem variant on neid "ne ponimaajusid" sinna suunata. Tõeline katastroof ju.
Ja pärast tuleb see sul siia koju torumeheks, millestki midagi ei jaga, aga arveid esitab selliseid, et sure maha. Mul just käis selline nõudepesumasina parandaja. See tundus ka selline, et ei tea, kas lugedagi oskab. Eesti keelest ma ei hakka muidugi midagi rääkima, see on veel kõige väiksem viga.
Kuule, torumeheks, ja veel enam nõudepesumasina remondimeheks (jah, sookvoote oleks siia vaja!) olemine nõuab ajusid. Ajukääbikud on transporditöölised, liinitöölised, pakendajad jmt. ametid mis ei nõua analüüsivõimet ja probleemilahendamise oskust.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist