Re: Mis teie arvate, kas naine peab oma mehele süüa tegema?
Postitatud: 27 Okt 2024 10:14
Mina ei käsi ja eelda. Ma imestan neid naisi kes elavad sellistga ja üldse kokku elama hakkasid.
Millisest perest sa räägid? Sellest külmast kodust kus kõik käivad lihstalt magamas ja igaüks ajab omi asju. See ei ole pere.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 09:33No see oleks vist ideaalis, mulle muinasjutt. Keegi peaks selle söögi siis valmis tegema. Ma isegi ei tea kas oleme perega kodus koos ühe laua taga olnud. Võibolla kunagi äkki olemegi. Kuskil väljas käies mõnikord küll.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 08:55
See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.
Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.
Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.
Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 08:55See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.Külaline kirjutas: ↑26 Okt 2024 23:57 Ma küsiks vastupidi, kas mees peab oma naisele süüa tegema?
Või kas keegi peab kellegile süüa tegema?
Aga kui on nii, et igaüks vaatab ise mida sööb ja millal sööb ja kus sööb. Nii on meil.
Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.
Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.
Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:10 Meil eestis ei olegi enam tavapärast elu. Kus in austus, soojus, traditsioonid. Pole lihtsalt sellist naist enam saada kes hindaks neid väärtusi. On ennast väärtustavad ja enda õigusi taga ajavad tegelased kes on sellised naiselaadsed tegelased. Nende jaoks juba lastele söögi tegemine või veel hullem perele õhtusöögi tegemine ahistav ja karjuv ülekohus. Nemad taavad, et nad elavad ilusas majas, neil on kallis auto. Saavad nädalavahetusel sõbrannadega hängida. Neil võib mees olla aga ei pea, sest seksi saab alati. Selline on keskmise eesti naise unelmate elu. Kuna nad seda ise endale võimaldada ei suuda siis lepuvad, et mees on olemas. Ja kui meest pole siis on väga vihased, et pole.
Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:10 Meil eestis ei olegi enam tavapärast elu. Kus in austus, soojus, traditsioonid. Pole lihtsalt sellist naist enam saada kes hindaks neid väärtusi. On ennast väärtustavad ja enda õigusi taga ajavad tegelased kes on sellised naiselaadsed tegelased. Nende jaoks juba lastele söögi tegemine või veel hullem perele õhtusöögi tegemine ahistav ja karjuv ülekohus. Nemad taavad, et nad elavad ilusas majas, neil on kallis auto. Saavad nädalavahetusel sõbrannadega hängida. Neil võib mees olla aga ei pea, sest seksi saab alati. Selline on keskmise eesti naise unelmate elu. Kuna nad seda ise endale võimaldada ei suuda siis lepuvad, et mees on olemas. Ja kui meest pole siis on väga vihased, et pole.
Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:47Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 08:55See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.Külaline kirjutas: ↑26 Okt 2024 23:57 Ma küsiks vastupidi, kas mees peab oma naisele süüa tegema?
Või kas keegi peab kellegile süüa tegema?
Aga kui on nii, et igaüks vaatab ise mida sööb ja millal sööb ja kus sööb. Nii on meil.
Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.
Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.
Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:47Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 08:55
See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.
Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.
Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:35Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:47
Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Guljašš on muidu hoopis supp.
See kaste ongi su enda väljamõeldis.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:43Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:35Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22
Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Guljašš on muidu hoopis supp.
Sa ei pea minu laste pärast muretsema. Neil on soe söök kolm korda päevas - üks kord koolis, teine kord lõunal kodus (soojendavad eelmise õhtu sööki), kolmas kord teen õhtul õhtul uue söögi.
Muretse parem enda laste pärast, kellele ei tehta kodus kunagi sooja sööki.
Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:47Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 08:55
See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.
Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.
Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Isal kasvavad käed persest välja, et lapsed peavad poole ööni ootama, kuniks ema koju jõuab ja süüa hakkab tegema?Anonymous kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.
Minu väljamõeldis? Tõesti? See, et algselt oli guljašš vaid supp, ei tähenda seda, et tänapäeval pole olemas guljašši kui kastet. Soovitan sul siiralt oma silmaringi laiendada.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 13:14See kaste ongi su enda väljamõeldis.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:43Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:35
Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.
Guljašš on muidu hoopis supp.
Sa ei pea minu laste pärast muretsema. Neil on soe söök kolm korda päevas - üks kord koolis, teine kord lõunal kodus (soojendavad eelmise õhtu sööki), kolmas kord teen õhtul õhtul uue söögi.
Muretse parem enda laste pärast, kellele ei tehta kodus kunagi sooja sööki.
Aga endiselt, miks su lapsed öösel sööma peavad?
Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 13:20Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 11:47
Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn
Ei kasva. Just lõpetasin jutu, et tema teeb samamoodi süüa. Sageli jõuab ta minust veel hiljem koju. Ja nii ongi, kes esimesena jõuab, see teeb.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 14:11Isal kasvavad käed persest välja, et lapsed peavad poole ööni ootama, kuniks ema koju jõuab ja süüa hakkab tegema?Anonymous kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.
Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 16:16Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 13:20Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 12:22
Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.
Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.
Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.
Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.
Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.
Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn
Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.
Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.
Minu jaoks ei ole söögi tegemine mingi õudne suur piin ja kohustus nagu sinu jaoks. Mulle meeldib enda tehtud sööki süüa.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 16:25Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 16:16Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 13:20
Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn
Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.
Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.
No aga siis peakski nii palju lapsi saama et vajadusel 7 päeva nädalas kvaliteetset toitu lubada ilma oma isiklikku arga ohverdamata. Koduse supi ja kotleti võrdlus on mul täitsa olemas musi, proovi uuesti.
Naudi edasi siis. Mina lähen loen raamatut sel ajal kui sina pliidi ja laua vahel kütad. Ei kadesta sind. Ongi sul juba varsti aeg mehele ja põnnidele praadi valmistama minna. Edukat õhtut köögis!Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 18:09Minu jaoks ei ole söögi tegemine mingi õudne suur piin ja kohustus nagu sinu jaoks. Mulle meeldib enda tehtud sööki süüa.Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 16:25Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2024 16:16
Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.
Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.
Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.
No aga siis peakski nii palju lapsi saama et vajadusel 7 päeva nädalas kvaliteetset toitu lubada ilma oma isiklikku arga ohverdamata. Koduse supi ja kotleti võrdlus on mul täitsa olemas musi, proovi uuesti.