Mis teie arvate, kas naine peab oma mehele süüa tegema?

[Külaline]

See lepitakse peres kokku, kes süüa teeb.

Mida sa lepid, kui üks pool käsib midagi teha? Või eeldab, et naine teeb.

Ega siis pole enam ju pere ka, kui ainult üks pool käsib. Või eeldab.

[Külaline]

See lepitakse peres kokku, kes süüa teeb.

Mida sa lepid, kui üks pool käsib midagi teha? Või eeldab, et naine teeb.

Ega siis pole enam ju pere ka, kui ainult üks pool käsib. Või eeldab.

Mina ei käsi ja eelda. Ma imestan neid naisi kes elavad sellistga ja üldse kokku elama hakkasid.
Tuli ja võttis nagu mees?

[Külaline]

See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.

Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.

Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.

No see oleks vist ideaalis, mulle muinasjutt. Keegi peaks selle söögi siis valmis tegema. Ma isegi ei tea kas oleme perega kodus koos ühe laua taga olnud. Võibolla kunagi äkki olemegi. Kuskil väljas käies mõnikord küll.

Millisest perest sa räägid? Sellest külmast kodust kus kõik käivad lihstalt magamas ja igaüks ajab omi asju. See ei ole pere.

[Külaline]

Meil eestis ei olegi enam tavapärast elu. Kus in austus, soojus, traditsioonid. Pole lihtsalt sellist naist enam saada kes hindaks neid väärtusi. On ennast väärtustavad ja enda õigusi taga ajavad tegelased kes on sellised naiselaadsed tegelased. Nende jaoks juba lastele söögi tegemine või veel hullem perele õhtusöögi tegemine ahistav ja karjuv ülekohus. Nemad taavad, et nad elavad ilusas majas, neil on kallis auto. Saavad nädalavahetusel sõbrannadega hängida. Neil võib mees olla aga ei pea, sest seksi saab alati. Selline on keskmise eesti naise unelmate elu. Kuna nad seda ise endale võimaldada ei suuda siis lepuvad, et mees on olemas. Ja kui meest pole siis on väga vihased, et pole.

[Külaline]

Siin on kümme lehekülge kirjas milline ei tohi mees olla ja milline peab naine olema. Olen vist kahes või kolmes kommentaaris lugenud, et pere tuleb kokku ja teeb midagi. Sööb kasvõi õhtusööki. Aga mis seal imestada siin on need 13% eesti naistest kogunenud kes on kolki saanud. Aga saage aru ülejäänud 77% naistest kes siin ei ole elavad teistsugust elu. Nad ei aja oma õigusi sendipealt taga. Nad väärtustavad perekonda kelle hulka kuulub ka pereisa. Jahh raske uskuda aga nii on. Proovige. See on tegelikult päris tore ja rahuldust pakkuv elu. Muidugi kui te suhtlete ainult endataolistega siis te ei teagi milline päris elu on. Ei vasta tõele, et pere on nõukaaegne jäänuk nagu enamus siin arvab.

[Külaline]

Ma küsiks vastupidi, kas mees peab oma naisele süüa tegema?
Või kas keegi peab kellegile süüa tegema?
Aga kui on nii, et igaüks vaatab ise mida sööb ja millal sööb ja kus sööb. Nii on meil.

See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.

Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.

Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

[Külaline]

Meil eestis ei olegi enam tavapärast elu. Kus in austus, soojus, traditsioonid. Pole lihtsalt sellist naist enam saada kes hindaks neid väärtusi. On ennast väärtustavad ja enda õigusi taga ajavad tegelased kes on sellised naiselaadsed tegelased. Nende jaoks juba lastele söögi tegemine või veel hullem perele õhtusöögi tegemine ahistav ja karjuv ülekohus. Nemad taavad, et nad elavad ilusas majas, neil on kallis auto. Saavad nädalavahetusel sõbrannadega hängida. Neil võib mees olla aga ei pea, sest seksi saab alati. Selline on keskmise eesti naise unelmate elu. Kuna nad seda ise endale võimaldada ei suuda siis lepuvad, et mees on olemas. Ja kui meest pole siis on väga vihased, et pole.

Probleem seisneb selles et mehed tahavad teist meest kõrvale, kes oleks intelligentne, haritud, töökas, hea palgaga aga naist tahavad ka kes oleks hell kodune ema, lastele mehele teeks uhkeid praade, tikiks, kooks ja heegeldaks, koristaks kodu. Mingi suvaline mehejorss tuleb nõudma naiselt 101 asja ja kui naine ei täida on kehv naine. No hoidku jumal selliste “suhete” ja kooselude eest. Õudne

[Külaline]

Meil eestis ei olegi enam tavapärast elu. Kus in austus, soojus, traditsioonid. Pole lihtsalt sellist naist enam saada kes hindaks neid väärtusi. On ennast väärtustavad ja enda õigusi taga ajavad tegelased kes on sellised naiselaadsed tegelased. Nende jaoks juba lastele söögi tegemine või veel hullem perele õhtusöögi tegemine ahistav ja karjuv ülekohus. Nemad taavad, et nad elavad ilusas majas, neil on kallis auto. Saavad nädalavahetusel sõbrannadega hängida. Neil võib mees olla aga ei pea, sest seksi saab alati. Selline on keskmise eesti naise unelmate elu. Kuna nad seda ise endale võimaldada ei suuda siis lepuvad, et mees on olemas. Ja kui meest pole siis on väga vihased, et pole.

….ja sa selle peale ei ole veel tulnudki kuidas see ikus päris traditsiooniline mugav elu tuli naiste heaolu arvelt kes ennast mitmel rindel ribadeks rabasid? Meestel oli jah mõnus TRADITSIOONILINE aeg, naistel pärapõrgu

[Külaline]

Ma küsiks vastupidi, kas mees peab oma naisele süüa tegema?
Või kas keegi peab kellegile süüa tegema?
Aga kui on nii, et igaüks vaatab ise mida sööb ja millal sööb ja kus sööb. Nii on meil.

See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.

Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.

Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

[Külaline]

See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.

Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.

Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.
Guljašš on muidu hoopis supp.

[Külaline]

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.
Guljašš on muidu hoopis supp.

Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?

Sa ei pea minu laste pärast muretsema. Neil on soe söök kolm korda päevas - üks kord koolis, teine kord lõunal kodus (soojendavad eelmise õhtu sööki), kolmas kord teen õhtul õhtul uue söögi.

Muretse parem enda laste pärast, kellele ei tehta kodus kunagi sooja sööki.

[Külaline]

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.
Guljašš on muidu hoopis supp.

Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?

Sa ei pea minu laste pärast muretsema. Neil on soe söök kolm korda päevas - üks kord koolis, teine kord lõunal kodus (soojendavad eelmise õhtu sööki), kolmas kord teen õhtul õhtul uue söögi.

Muretse parem enda laste pärast, kellele ei tehta kodus kunagi sooja sööki.

See kaste ongi su enda väljamõeldis.
Aga endiselt, miks su lapsed öösel sööma peavad?

[Külaline]

See igaüks vaatab ise, ei ole küll hea variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. Minu arvates peaks sööma vähemalt kord päevas, korralikku, sooja, ise tehtud toitu.

Purgi- ja pakitoidud ja muud valmistoidud ei ole küll igapäevase söögina ok. Esiteks, selline toitumine on ebatervislik. Teiseks, on see kahtlemata palju kulukam, kui keeta tervele perele üks suur potitäis suppi, näiteks.

Lisaks on oluline ka see, et pere istuks vähemalt kord päevas kõik koos laua taga ja sööks koos.

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn

[Külaline]

Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Isal kasvavad käed persest välja, et lapsed peavad poole ööni ootama, kuniks ema koju jõuab ja süüa hakkab tegema?

[Külaline]

Ei, ma tõesti ei koori 20.30 kartulit, et seda siis 21.30 sööma hakata. Mul on kahju siis sinu lastestes, kes 21.30 oma "sooja söögi" kätte saavad. Loomulikult me ei söö nii hilja, v.a kui siis pärast trenni võtan võuleiva muna ja lõhega.
Guljašš on muidu hoopis supp.

Sa ei teagi, et on olemas nii guljaššsupp kui ka guljašš kaste?

Sa ei pea minu laste pärast muretsema. Neil on soe söök kolm korda päevas - üks kord koolis, teine kord lõunal kodus (soojendavad eelmise õhtu sööki), kolmas kord teen õhtul õhtul uue söögi.

Muretse parem enda laste pärast, kellele ei tehta kodus kunagi sooja sööki.

See kaste ongi su enda väljamõeldis.
Aga endiselt, miks su lapsed öösel sööma peavad?

Minu väljamõeldis? Tõesti? See, et algselt oli guljašš vaid supp, ei tähenda seda, et tänapäeval pole olemas guljašši kui kastet. Soovitan sul siiralt oma silmaringi laiendada.

https://www.google.com/search?q=gulja%C ... s-wiz-serp

Meie peres ei ole kell 21 veel öö. Seni, kuni kõikide pereliikmete kehakaal on korras, ei näe ma vahet, mis kell õhtusöök toimub.

[Külaline]

Peale väsitavat tööpäeva tahan kindlasti koju süüa tegema minna ja ei tohi olla ei purgisupp ega pakitoit. Kui on sellised nõudmised, võib mees ja tulevased lapsed endale ise nullist seljankat ja borši tegema hakata. Vaatab kaua neile meeldiks igavese hunniku tükeldamine, segamine, maitsestamine, keetmine ja pärast laar nõusid pesta.

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn

Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.

Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.

Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.

[Külaline]

Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Isal kasvavad käed persest välja, et lapsed peavad poole ööni ootama, kuniks ema koju jõuab ja süüa hakkab tegema?

Ei kasva. Just lõpetasin jutu, et tema teeb samamoodi süüa. Sageli jõuab ta minust veel hiljem koju. Ja nii ongi, kes esimesena jõuab, see teeb.

[Külaline]

Mind tsiteerid. Nüüd ma küll imestan! Mis seal siis imelikku on, kui pärast tööpäeva perele õhtusöögi valmistad? Mul on sageli 14-tunnised tööpäevad. Jah, nii ongi, et jõuan õhtul kell 20 koju ja hakkan perele õhtusööki tegema. Ja ma ei keeda pelmeene, vaid teen ikka korraliku sooja toidu. Minu arust on see elementaarne.

Mugavam on teha nii, et nädala lõpus ostad enam vähem mitme päeva söögi ära. Ja siis nädalavahetusel vaaritad suurema laari sööki. Tänagi teen hästi suure potitäie hapukapsasuppi. Ja seda jätkub ilusti nii täna õhtuks kui ka homme lõunaks.

Ja loomulikult teeb sageli ka abikaasa süüa. Osadele meestele ei ole see mingi probleem.

Või siis on meil tööjaotus - mina teen guljašši, tema koorib potitäie kartuleid. Jne.

Tõesti imestan, et kellegi jaoks on kodus ise söögitegemine midagi utoopilist. Vägisi arvan, et foorumi kasutajaskond on nooremaks muutunud ning see kõik mis vanemaealistel on täiesti tavapärane, on tänapäeva noore naise jaoks ülimalt keeruline ja mõttetu pingutus.

Lihtsalt kahju, kui mõni laps peab pelmeeni ja jogurti peal üles kasvama.

Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn

Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.

Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.

Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.

No aga siis peakski nii palju lapsi saama et vajadusel 7 päeva nädalas kvaliteetset toitu lubada ilma oma isiklikku arga ohverdamata. Koduse supi ja kotleti võrdlus on mul täitsa olemas musi, proovi uuesti.

[Külaline]

Miks pelmeeni ja jogurit peal. Kui vanematel pappi on, tellitakse esmaklassiline restoranitoit koju. Mis see purgisupp ja soojendatav kotlet halvem on sinu supist? Purgisupp tavaliselt veel paremgi kui mingi kodukoka soperdis. Perele õhtul toiduvalmistamine tundub tõesti keeruline ja mõttetu pingutus, vaba õhtu nautimise asemel orja pliiditaga terve õhtu. Selle asemel saaks oma elu elada, raamatut lugeda, seriaali vaadata, mida iganes…,
Kui lapsed vanemad on, miks nood süüa ei tee?
Tõesti kuidas vanemad naised lepivad sellise eluga? Tööl ja pliiditaga, tööl ja pliiditaga. Tõeline õnn

Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.

Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.

Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.

No aga siis peakski nii palju lapsi saama et vajadusel 7 päeva nädalas kvaliteetset toitu lubada ilma oma isiklikku arga ohverdamata. Koduse supi ja kotleti võrdlus on mul täitsa olemas musi, proovi uuesti.

Minu jaoks ei ole söögi tegemine mingi õudne suur piin ja kohustus nagu sinu jaoks. Mulle meeldib enda tehtud sööki süüa.

[Külaline]

Päris lahe oleks seitse päeva nädalas restoranist suurele perele süüa tellida.

Ma ei "lepi" mitte millegagi. Ma ise ju tahan samamoodi süüa nagu ülejäänud peregi. Sellepärast teengi süüa. Ja nagu ütlesin, siis sageli teeb mees süüa. Nii et mind ei orjasta mitte keegi.

Purgisupi ja poe kotleti osas jään sinuga täiesti eriarvamusele. Aga samas mõistan sind, kuna sul koduse supi ja kotletiga võrdlus puudub ja teadki vaid seda, kuidas poe supp ja kotlett maitseb.

No aga siis peakski nii palju lapsi saama et vajadusel 7 päeva nädalas kvaliteetset toitu lubada ilma oma isiklikku arga ohverdamata. Koduse supi ja kotleti võrdlus on mul täitsa olemas musi, proovi uuesti.

Minu jaoks ei ole söögi tegemine mingi õudne suur piin ja kohustus nagu sinu jaoks. Mulle meeldib enda tehtud sööki süüa.

Naudi edasi siis. Mina lähen loen raamatut sel ajal kui sina pliidi ja laua vahel kütad. Ei kadesta sind. Ongi sul juba varsti aeg mehele ja põnnidele praadi valmistama minna. Edukat õhtut köögis!