Mees ei armasta enam

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Kumb teist nii teeb? Sina või tema?

Postitus on kustutatud

Kui ta on elus lävinud ainult või peamiselt niisuguse mõttemaailmaga meestega, siis loomulikult märatseb ta kusagil foorumis, kuidas kõik mehed petavad. Sina ju petad ja tema jaoks oled tõenäoliselt sama hästi kui "kõik mehed". Ära rohkem püsisuhteid loo.

[Külaline]

Kas te tahate lahku minna või mees lihtsalt enam ei armasta?

Mees pigem ei läheks lahku. Tema näeks, et mõlemad elame oma elu ja vahepeal koos lastega “pere” elu.

[Külaline]

Kõigepealt minu siiras kaastunne ja üks suur juustune kalli Sulle minu poolt! See võib ja ilmselt ongi kohutavalt raske ja segadusseajav olukord.

Mida mina teeksin? Ausalt? - lõpetaks selle agoonia, lööks selja sirgu, ja saadaks mehe kus kurat. Kui on ühisvara siis müüki. Isegi kui veel pole, on varsti mingi eit ka silmapiiril- siis on see mees sul nagu peast soe, midagi aru ei saa ja teie elu hakkate korraldama sina ja uus mutt, mitte vasikasilmadega armunud mees.
Minu soovitus: võta endale paar päeva(justnimelt paar mitte üks) ja pea sõbrannadega nõu. Osta kasvmi vihik ja pange punkt haaval kirja kuidas toimida. Oma nõrkust ära mehele nöita, pigem naera talle näkku ja anna mõista, et ta on tühi koht.
Ühes magamistoas magamine lõpeta ka ära, ükskõik millisel põhjusel. Kasvõi too vabanduseks, et tal suu haiseb. Küsi hoolitsevalt ja kerge naeratusega kuna ta viimati hambaarsti külastas- las paratseb. Sa pead praegu keskenduma eranditult enda heaolule, sest kui sa sellega hakkama ei saa,kannatavad lapsed.
Kui elamine on sinu oma, viskaks ma selle tolguse välja,lahutaks ja paneks alimendid peale. Huvitav kaua see uus mammi seda kodutut üleval peaks..
Lastest on muidugi kahju, aga tuleb kuidagi asi ära seletada.
Kui on vanavanemad või sugulased elus, viiks ma lapsed sinna, praegu suvisel ajal oleks hea aeg selle "mehega" asjad selgeks saada enne õppetöö algust.

Soovin edu!

/Juustup

Kõigepealt aitäh kaasa mõtlemast.
Mees ei ole kusjuures tolgus. Intelligente, haritud ja edukas. Kõik mis on, on mehe oma. Maja, auto. Mina olen laps kasvatanud ja kõrvalt ka õppinud.
Sul paar pointi, millega nõustun - enda heaolu peab saama prioriteediks. Ja ma arvan, et võib ootamatult mängu tulla uus “mammi”. Kes “kodutut” muidugi üleval pidama ei pea kuna mehel raha rohkem kui piisavalt ja vanematelt mingi hetk korralik ports tulemas.
Aga kõik need - zestiga teise tuppa minemine jne, need ei toimi. Mehel suht savi ka vist ja magabki üksi paremini välja.
Vihiku kusjuures võtsin ja hakkasingi kirja panema, kuidas igapäevaselt enda ja laste peal fookus hoida. Uksi promoma ei hakka kuna pole kuskile minna ja nädala pärast sõidame neljakesi nii ehk naa kuuks ajaks puhkusele….

[Külaline]

Kõigepealt minu siiras kaastunne ja üks suur juustune kalli Sulle minu poolt! See võib ja ilmselt ongi kohutavalt raske ja segadusseajav olukord.

Mida mina teeksin? Ausalt? - lõpetaks selle agoonia, lööks selja sirgu, ja saadaks mehe kus kurat. Kui on ühisvara siis müüki. Isegi kui veel pole, on varsti mingi eit ka silmapiiril- siis on see mees sul nagu peast soe, midagi aru ei saa ja teie elu hakkate korraldama sina ja uus mutt, mitte vasikasilmadega armunud mees.
Minu soovitus: võta endale paar päeva(justnimelt paar mitte üks) ja pea sõbrannadega nõu. Osta kasvmi vihik ja pange punkt haaval kirja kuidas toimida. Oma nõrkust ära mehele nöita, pigem naera talle näkku ja anna mõista, et ta on tühi koht.
Ühes magamistoas magamine lõpeta ka ära, ükskõik millisel põhjusel. Kasvõi too vabanduseks, et tal suu haiseb. Küsi hoolitsevalt ja kerge naeratusega kuna ta viimati hambaarsti külastas- las paratseb. Sa pead praegu keskenduma eranditult enda heaolule, sest kui sa sellega hakkama ei saa,kannatavad lapsed.
Kui elamine on sinu oma, viskaks ma selle tolguse välja,lahutaks ja paneks alimendid peale. Huvitav kaua see uus mammi seda kodutut üleval peaks..
Lastest on muidugi kahju, aga tuleb kuidagi asi ära seletada.
Kui on vanavanemad või sugulased elus, viiks ma lapsed sinna, praegu suvisel ajal oleks hea aeg selle "mehega" asjad selgeks saada enne õppetöö algust.

Soovin edu!

/Juustup

Kõigepealt aitäh kaasa mõtlemast.
Mees ei ole kusjuures tolgus. Intelligente, haritud ja edukas. Kõik mis on, on mehe oma. Maja, auto. Mina olen laps kasvatanud ja kõrvalt ka õppinud.
Sul paar pointi, millega nõustun - enda heaolu peab saama prioriteediks. Ja ma arvan, et võib ootamatult mängu tulla uus “mammi”. Kes “kodutut” muidugi üleval pidama ei pea kuna mehel raha rohkem kui piisavalt ja vanematelt mingi hetk korralik ports tulemas.
Aga kõik need - zestiga teise tuppa minemine jne, need ei toimi. Mehel suht savi ka vist ja magabki üksi paremini välja.
Vihiku kusjuures võtsin ja hakkasingi kirja panema, kuidas igapäevaselt enda ja laste peal fookus hoida. Uksi promoma ei hakka kuna pole kuskile minna ja nädala pärast sõidame neljakesi nii ehk naa kuuks ajaks puhkusele….

Uksi “prõmmima”... Agoonia pole, aga minu standardite järgi elu ka mitte.

[Külaline]

Mina elaks edasi koos. Kui närvidele ei käi ja elu ilma seksita elada kannatab, siis elaks endist viisi edasi. Kui enam ei kannata, siis muidugi lahku.

Njah, see on ka variant. Lapsed võidaksid rohkem
Kui kokku jääksime. Mina saaksin suht lahedalt elada ja reisida.

[Külaline]

Natuke karm on, et mees sulle ütleb, et ta enam ei armasta. Et tunded ajaga jahtuvad ja tuhmuvad, see on normaalne, aga nii kategoorilisi väiteid ei peaks ometi loopima, eriti kui ta soovib koos elama jääda.
Minu kogemus on selline, et mees ei tahtnud mingist ajast enam seksida. Ma ei küsinud kunagi, miks, sest ma tean ise ja olen temaga nõus - ma olen paksuks (no palju paksuks, mitte lihtsalt nati pehmeks) läinud. Mina ka ei tahaks seksida nii paksu inimesega. Nii elamegi ilma seksita, olen kindel, et mees kuskilt ikka midagi hangib, aga kodust eemal ta ei ööbi, ei käi salapärastel reisidel, ei käitu veidralt - ehk et uut suhet tal selgelt ei ole. Ma ei keskendu teadmisele, et kuskil on tema seksisemu. Koos on meil hea olla vaatamata seksi puudumisele, naerame palju, arutame tulevikuplaane, teeme koos kodutöid, hoolitseme mõlema vanemate eest ning loomulikult oma laste eest (kes on küll juba üsna suured).
Kokkuvõttes - meie ka ei saa öelda, et oleks mehe-naise suhe koos kire ja muu taolisega, aga ometi olen ma suhtega rahul. Ei, alguses oli küll umbes aasta aega väga raske, kui sain aru, et mind füüsiliselt ei taheta, aga see läks ühel hetkel üle, liigitus "on nagu on" kategooriasse ja minu hinnangul kõik muu meie pereelu kaalub selle osa üle. Seega mina väidan, et on küll võimalik pereelu elada sõpradena.
Kui aga mees oleks mulle öelnud, et ta enam ei armasta ... siis ma poleks kindel, et ma nii rahulik suudaks olla. Praegu on see minu jaoks lihtsalt natuke puudega armastus, mis meie vahel on.
Ahjaa, ja kindlasti keegi nüüd tahab küsida, et aga miks ma alla ei võta (kuigi see ei puutu teemasse) ... praegu on viimase 10 aasta jooksul neljas kord, kui alla võtan. Jõuan kuhugi kaaluni, sealt rohkem alla ei saa ja ühel hetkel hakkab tagasi tulema. Nii on. Ei saa väita, et ma poleks proovinud.

Olen nõus, et ei peaks välja ütlema et ei armasta ja et seksuaalselt ei taha. Vahet pole mis kujul edasi elame, mõjutavad need sõnad küll. Meil siin ka see teema, et ma
Võtsin juurde, aga see on rohkem minu enda enesehinnangut mõjutanud. Mees polnud juba enne seda seksist eriti huvitanud, kui olin noorem ilusam ja peenike. Ma veel usun ise, et saan mingi hulga kilosid maha. Ilmset pean selleks veel sügavamasse auku kukkuma, et mugavustsoonist välja saada.
Aitäh et jagasid.

[Külaline]

Kui ei armasta, siis ma küll ei mõtleks, et kuidas me tulevikus reisime. Reisid sina lastega omaette ja reisib tema lastega omaette. Lapsi saab ka sõbralikult ja võrdselt koos kasvatada või siis leida lahendusi. Aga vb lihtsalt väsimus teil ja omavahel rääkimine, nõustaja juures käimine aitaks?
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse.

Ta iseenesest tuli täpselt aasta tagasi sama avaldusega lagedale, niiet tunded pikemat aega kadunud. Vahepeal nagu on olnud paar perioodi kus kallistame ja oleme
Veidi lähedasemad, aga siis läheb jälle kõik kuidagi närviliseks ja kaugus suureneb. Nõustaja juurde ei ole ta nõus minema, ütleb et ei saa sundida ennast tundma midagi mida pole ammu tundnud. Kusjuures mina ei tea, mida tunnen. Ei tea kas tunnen tema vastu midagi või on see pigem hirm tundmatu ees, et ei saa lahti lasta.

[Külaline]

Kõigepealt minu siiras kaastunne ja üks suur juustune kalli Sulle minu poolt! See võib ja ilmselt ongi kohutavalt raske ja segadusseajav olukord.
Mida mina teeksin? Ausalt? - lõpetaks selle agoonia, lööks selja sirgu, ja saadaks mehe kus kurat. Kui on ühisvara siis müüki. Isegi kui veel pole, on varsti mingi eit ka silmapiiril- siis on see mees sul nagu peast soe, midagi aru ei saa ja teie elu hakkate korraldama sina ja uus mutt, mitte vasikasilmadega armunud mees.
Minu soovitus: võta endale paar päeva(justnimelt paar mitte üks) ja pea sõbrannadega nõu. Osta kasvmi vihik ja pange punkt haaval kirja kuidas toimida. Oma nõrkust ära mehele nöita, pigem naera talle näkku ja anna mõista, et ta on tühi koht.
Ühes magamistoas magamine lõpeta ka ära, ükskõik millisel põhjusel. Kasvõi too vabanduseks, et tal suu haiseb. Küsi hoolitsevalt ja kerge naeratusega kuna ta viimati hambaarsti külastas- las paratseb. Sa pead praegu keskenduma eranditult enda heaolule, sest kui sa sellega hakkama ei saa,kannatavad lapsed.
Kui elamine on sinu oma, viskaks ma selle tolguse välja,lahutaks ja paneks alimendid peale. Huvitav kaua see uus mammi seda kodutut üleval peaks..
Lastest on muidugi kahju, aga tuleb kuidagi asi ära seletada.
Kui on vanavanemad või sugulased elus, viiks ma lapsed sinna, praegu suvisel ajal oleks hea aeg selle "mehega" asjad selgeks saada enne õppetöö algust.
Soovin edu!
/Juustup

Üldiselt mul Juustupi kommentaaride vastu midagi ei ole, aga selle nõuande järgi talitada küll ei soovitaks. Lisaks on ju lapsed, ka neid tuleks traumeerida nii vähe kui võimalik. Nagunii on nad õnnetud, et ema-isa lahku lähevad. Sellises olukorras tuleks säilitada kaine mõistus, mitte tegutseda esimeste emotsioonide ajel.

Jah, ma (TA) nõustun et pigem jääda rahulikuks. “Õnneks” polegi mul kuskile hetkel minna ja lahme hoopis louna Euroopasse kuuks. Leppisime kokku, et peale reisi mõtleme mis edasi. Probleem on minul, mitte temal. St et temal pole probleemi bii edasi elada mõnda aega, tingimusel et atmosfäär on rahulik ja lastele stressi ei tekita.

[Külaline]

Mitte miski ei takista seda Status Quod edasi kestmast, kuni emb-kumb ei armu ja ei taha päriselt kellegi teise juurde minna, eks siis mõtlete. Isegi mitte pakuks läinuna jnejne on aastaod sama naine ja jahtunud tunded väga vilets kaitsevall, kui tuleb uus suur armumine, uus on alati erutavam ja huvitavam kui "peetud" naine. Aga selline pereelu on täiesti võimalik, kui keegi kuhugi "haljale aasale" ei kipu, sellises pereelus on võimalik isegi õnnelik või vähemalt rahulolev olla.

[Külaline]

Minul oli sama teema, kuidagi omalt poolt püüdsin parandada, aga tema ei olnud nõus minema paariteraapiasse jms. Ma üritasin 5 aastat, isegi vahepeal tundus, et asi läks paremaks ja hakkas juba toimima, kuid siis ükspäev tuli ta ikka ja ütles, ta enam ei suuda ega taha suhet jätkata.

[Külaline]

Minul oli sama teema, kuidagi omalt poolt püüdsin parandada, aga tema ei olnud nõus minema paariteraapiasse jms. Ma üritasin 5 aastat, isegi vahepeal tundus, et asi läks paremaks ja hakkas juba toimima, kuid siis ükspäev tuli ta ikka ja ütles, ta enam ei suuda ega taha suhet jätkata.

Kas teil olid lapsed ka mängus?
Ja Kuidas su elu edasi läks? Kas leidsid rahu (või uue ja parema mehe)?

[Külaline]

Minul oli sama teema, kuidagi omalt poolt püüdsin parandada, aga tema ei olnud nõus minema paariteraapiasse jms. Ma üritasin 5 aastat, isegi vahepeal tundus, et asi läks paremaks ja hakkas juba toimima, kuid siis ükspäev tuli ta ikka ja ütles, ta enam ei suuda ega taha suhet jätkata.

Nii sellised mehed teevad. Ütlevad, et ei armasta ja loevad ennast sellega seoses vabaks meheks. Vahivad ringi, petavad, teevad seda, mis pähe tuleb. Pereteraapiasse ei soovi nad sellepärast tulla, et nad on selle suhte enda peas lõpetanud ja neid ei huvita selle parandamine ega päästmine. Ja ongi nii, et enne kui tal püsivat uut naist ei ole, siis on asi rahumeelne, aga kui tuleb naine, kes tahab meest päriseks, siis on see suhe läbi. Tihti sellised tossikesed ootavadki naist, kes tuleb ja ära võtab. Mu sõbranna tossikesest mehele tuli üks võimukas naine poes juurde ja hakkas juttu ajama, paari kuu pärast kolis mees naise juurest välja.

[Juustup]

Jälle ilmselt ebapopulaarne vastus, aga ma arvan, et parim oleks hetkel leida võimalus TA üksi kuhugi spaasse mõtteid koguma minna. Olgem ausad, sa ju ei taha sellist suhet? Ja reaalselt võimalus, et mees sinusse uuesti armub,on kaduvväike. Sinu elu on sul aga ainult üks ja sina ei pea tema pärast kannatama. Mina soovitan Sul hakkata mõtlema ISEENDA ja laste heaolu peale. Las see mees hõljub oma armuuimas pealegi,sa ei pea seda kõrvalt vahtima. Muide, lapsed tajuvad sellist vaikivat pinget ja see pole ka neile hea.

Kui finantsid lubavad, hakkaks ma tasapisi kobedamat üürikat vaatama- laste nimel. See väliselt "kõik on hästi" hoiak ei mõju- lapsed pole lollid.

Julgustuseks võin öelda, et mina olin ÕNNELIK kui mu ema isa juurest ära kolis. Algus oli raske, ema elas sõbranna juures ja kodused skandaalid enne seda olid täiesti väljakannatamatud. Lõppkokkuvõttes müüdi meie suur ja uhke kodu maha ja osteti kõrvalmajadesse kaks korterit. Minu elu oli jälle rõõmus! Mu vanemad seljatasid oma probleemid, andsid teineteisele andeks ja jäid sõpradeks. Aitasid üksteist alati ja suhtlesid palju. Lihtsalt "suhe" sai läbi ning koos elamine polnud enam võimalik. Tülitsesid nad muidugi hiljem ka, sest nad olidki väga erinevad isiksused, aga ma võin käsi südamel vanduda, et kõik osapooled ainult võitsid sellest lahku minekust. Se pole alati halvim variant.

/Juustup

[Külaline]

Ei ole, kui muidu nõme mees. Kui hea mees, arusaadav. Pealegi vanas eas ei tõuse nagunii ja suure sugutungi naine peab oma välimuse eest hoolitsema, et keegi teda 50selt tahaks. Nii see ju pole.

No 65-ni vast tõuseb ikka ning 50 naine on üldiselt samas vormis, mis kolmekümneselt.

Kuidas sa naisena ütled, et mehel 65 veel tõuseb? Mina küll loen siit, et alates 50 on kõik mehed impod. KÕIK MEHED. v.a need mehed kes on esimese eesti naiste mehed. aga need on 16 a nooremad

Samas tõesti, 2008 oli mul 49-aastane mees. Temal oli kõik hästi. Temast vanemaga pole kunagi seksinud.