Supernanny Jo Frost

[Külaline]

Eks muidugi ole ka siin erandeid - alati on! Kasuks tuleb tunda lapse loomulikke arenguetappe ja keskmiseks peetavat arengutaset, et tekiks teadmine, kui vanalt lapselt midagi üldse oodata tasuks.

Just. Minu arvates sellest sõltubki väga palju, kui vanema ootused vastavad lapse arengulisele võimekusele.

2 aastasele sellist õpetust teha on ka minu jaoks liig. Aga ma ei mäletaks, et nii väikesele oleks seal saates seda tehtud. Eks ma päris kõiki osasid näinud pole ka. Pigem tehakse seda 4+ vanuses.
Ma ise ka harjutasin esimese lapse peale 4a saamist oma tuppa ja oma voodisse. Põhjuseks oli see, et ta lihtsalt siples nii palju ja oli nagu tuuleveski ja meie vanemad ei saanud ennast normaalselt välja puhata.

Sama lutivõõrutuse kohta. Kui 4-5aastane ikka lutti veel imeb, siis ka minu silmis on see vanemate mugavus ja lihtsam väljapääsutee. Lutt suhu ja laps on "rahul". Nii suurele lapsele ei ole lutti vaja ja see teeb vaid kahju ka muudes asjades(kõneareng, lõualuud, hambad).

See on siiski ekstreemjuhus. Enamasti asi nii hull ikka ei ole. Minu laps tuli oma kolmeaastaseks saamise sünnipäeval minu juurde ja ulatas luti, öeldes: "Ma olen juba suur ja rohkem ei soovi, aitäh." Kõik korras, ei mingit traumat.

Lutist hullem on tegelikult pulgakomm, mis paljudel 4-5aastastel pidevalt suus ripub.