Lõuna tööl

[Külaline]

Kui seda foorumit lugeda, siis tunduvad siin pea kõik olema mingid friigid ja käib mingi lõputu enese peale surumine. Kah asi, kas lõunapausil kolleegid omavahel suhtlevad või ei suhtle, kuidas saab nii napakaid asju sügavaks teemaks teha. Kui nüri peab olema üldse mõtlemaks sellistele asjadele ja veel vaielda.

[Külaline]

Ei viitsi rääkida. Lihtsalt rääkimise pärast mingit small-talki arendada ei näe ka pointi.

[Külaline]

Kui seda foorumit lugeda, siis tunduvad siin pea kõik olema mingid friigid ja käib mingi lõputu enese peale surumine. Kah asi, kas lõunapausil kolleegid omavahel suhtlevad või ei suhtle, kuidas saab nii napakaid asju sügavaks teemaks teha. Kui nüri peab olema üldse mõtlemaks sellistele asjadele ja veel vaielda.

Mulle tunduvad ka siin pooled mingid friigid, kelle eluunistus on see, et kellegagi kunagi rääkima ei pea.

[Külaline]

Kui seda foorumit lugeda, siis tunduvad siin pea kõik olema mingid friigid ja käib mingi lõputu enese peale surumine. Kah asi, kas lõunapausil kolleegid omavahel suhtlevad või ei suhtle, kuidas saab nii napakaid asju sügavaks teemaks teha. Kui nüri peab olema üldse mõtlemaks sellistele asjadele ja veel vaielda.

Mulle tunduvad ka siin pooled mingid friigid, kelle eluunistus on see, et kellegagi kunagi rääkima ei pea.

Asi pole ju sellet, et jumala eest kellegagi rääkima ei pea. Lihtsalt rääkida rääkimise pärast pole ka mõtet, mingit seosetut small-talki ajada, milleks?

[Külaline]

Mina jällegi ei saa aru inimestest, kes otsiva töökohtadest omale sõpru. Ma käin tööl selleks, et tööd teha, mitte et pläkutada kellegagi maast ja ilmast.

[Külaline]

Mina jällegi ei saa aru inimestest, kes otsiva töökohtadest omale sõpru. Ma käin tööl selleks, et tööd teha, mitte et pläkutada kellegagi maast ja ilmast.

Oled vist päris suhtlemispuudeline. Sellepärast ei pea mingi südamesõber olema, et paar sõna vahetada. See peaks igale normaalsele inimesele jõukohane tegevus olema.

[Külaline]

Mina jällegi ei saa aru inimestest, kes otsiva töökohtadest omale sõpru. Ma käin tööl selleks, et tööd teha, mitte et pläkutada kellegagi maast ja ilmast.

Oled vist päris suhtlemispuudeline. Sellepärast ei pea mingi südamesõber olema, et paar sõna vahetada. See peaks igale normaalsele inimesele jõukohane tegevus olema.

Jäta oma kolleegid rahule!

[Külaline]

Mina jällegi ei saa aru inimestest, kes otsiva töökohtadest omale sõpru. Ma käin tööl selleks, et tööd teha, mitte et pläkutada kellegagi maast ja ilmast.

Oled vist päris suhtlemispuudeline. Sellepärast ei pea mingi südamesõber olema, et paar sõna vahetada. See peaks igale normaalsele inimesele jõukohane tegevus olema.

Räägid lihtsalt sellepärast, et rääkida?
Et mida küll kolleegid arvavad, kui nendega ei suhtle? Tõesti, jäta kolleegid rahule.

[Külaline]

Pärast ei maksa unnata, et keegi minuga ei räägi, et mul on tuhat suhtlemishäiret, et minuga keegi üldse suhelda ei tahagi...

[Külaline]

Pärast ei maksa unnata, et keegi minuga ei räägi, et mul on tuhat suhtlemishäiret, et minuga keegi üldse suhelda ei tahagi...

Kas sul on tõesti töökaaslased ainukesed inimesed, kellega suhelda? Ma saan oma suhtlemisvajaduse rahuldatud väljaspool tööaega.

[Külaline]

Mul oli tuttav välismaal tööl ja ta rääkis oma lõunapausist seal. Kõik kogunevad kokku, kel vaba aeg tööst. Töö on selline et päris kõik ei saa. Aga need kes saavad, need siis söövad, suhtlevad. Nad peavad seda väga oluliseks, pehmeks väärtuseks, mida harrastada ja arendada. Märgata oma kolleegi.
Ma küll mõtlesin, et milline kohustus see pehme väärtus minu jaoks oleks. Aga neil olevat see meeskonna ühtsuse jaoks oluline.

[Külaline]

Kui on sellise iseloomuga töö, kus ma pean töö ajal nagunii koguaeg suhtlema siis eelistan küll söögipausi ajal vaikust.

[Külaline]

Kas te eelistate süüa tööl lõunat koos koleegiga rääkides või olles oma telefonis?

Üksi söövad luuserid. Nad jäävad mitteformaalsest suhtlusest välja ja seetõttu on nende osa neid endid puudutavates otsustes väiksem. Samuti väheneb nende kontroll oma maine üle.

Võibolla kuskil keskkooli sööklas kehtivad sellised reeglid tõesti. Täiskasvanud normaalsed inimesed peaksid olema võimelised sööma rahulikult ilma fomo-ta.

Eestis on isegi valitsus vahetunud sellise "lõunasöögi-jutu" tulemusena. (Tehniliselt oli küll tegemist suitsunurga-jutuga, kuid mehhanism on sama.) Mitteformaalne suhtlus on oluline ja seda teavad kõik administratiivselt edukad inimesed.

[Külaline]

Mitteformaalne suhtlus on oluline ja seda teavad kõik administratiivselt edukad inimesed.

Nii on. Sellistest teistest pidevalt eemale hoidvatest töötajatest tekkib kummaline mulje.

[Külaline]

Pärast ei maksa unnata, et keegi minuga ei räägi, et mul on tuhat suhtlemishäiret, et minuga keegi üldse suhelda ei tahagi...

Kas sul on tõesti töökaaslased ainukesed inimesed, kellega suhelda? Ma saan oma suhtlemisvajaduse rahuldatud väljaspool tööaega.

Asi pole mingis suhtlemisvajaduses, vaid elementaarses viisakuses. Sellise inimese kohta arvatakse, kes kogu aeg kuskil omaette nina maas istub, et ta on suhtlemispuudeline. Sellist ei hakata iialgi edutama, sest hea suhtlemisoskus igasuguste erinevate inimestega on väga suur osa juhtide kompetentsist. Kui inimene ei suuda töökaaslase vastugi viisakas olla, mida temast üldse siis oodata. Mingid pidurdusprotsessideta latatarad on teine asi, aga siin räägitakse sellest, et poen oma urgu ja istun söögi ajal telefonis, muidu äkki mõni veel räägib minuga, issand kui jube.

[Külaline]

Kui seda foorumit lugeda, siis tunduvad siin pea kõik olema mingid friigid ja käib mingi lõputu enese peale surumine. Kah asi, kas lõunapausil kolleegid omavahel suhtlevad või ei suhtle, kuidas saab nii napakaid asju sügavaks teemaks teha. Kui nüri peab olema üldse mõtlemaks sellistele asjadele ja veel vaielda.

Mulle tunduvad ka siin pooled mingid friigid, kelle eluunistus on see, et kellegagi kunagi rääkima ei pea.

Asi pole ju sellet, et jumala eest kellegagi rääkima ei pea. Lihtsalt rääkida rääkimise pärast pole ka mõtet, mingit seosetut small-talki ajada, milleks?

No aga miks siis inimesed näiteks avavad selle foorumi teemasid ja postitavad? Milleks? Samasugune lobisemine ju, ainult elektrooniliselt. Kui teiste arvamused, tegemised, suhtumised mitte siiralt karvavõrdki ei huvitaks, ei avataks ka foorumeid.

Et mõnes on reaalis raskem suhelda, sellest ma saan aru. Aga siis nii öeldaksegi, mitte ei väideta, et seosetu ja mõttetu on jms.

[Külaline]

Pärast ei maksa unnata, et keegi minuga ei räägi, et mul on tuhat suhtlemishäiret, et minuga keegi üldse suhelda ei tahagi...

Kas sul on tõesti töökaaslased ainukesed inimesed, kellega suhelda? Ma saan oma suhtlemisvajaduse rahuldatud väljaspool tööaega.

Asi pole mingis suhtlemisvajaduses, vaid elementaarses viisakuses. Sellise inimese kohta arvatakse, kes kogu aeg kuskil omaette nina maas istub, et ta on suhtlemispuudeline. Sellist ei hakata iialgi edutama, sest hea suhtlemisoskus igasuguste erinevate inimestega on väga suur osa juhtide kompetentsist. Kui inimene ei suuda töökaaslase vastugi viisakas olla, mida temast üldse siis oodata. Mingid pidurdusprotsessideta latatarad on teine asi, aga siin räägitakse sellest, et poen oma urgu ja istun söögi ajal telefonis, muidu äkki mõni veel räägib minuga, issand kui jube.

Ma arvan, et asi nii hull ka pole, et enamus ainult viisakusest räägib. Enamus päris niiiiii kinnised ka pole (erandeid võib olla). Jällegi, kui ajaviitejutt oleks selline koormus ja ainult viisakusest ja kohusetundest tehtaks seda, kuidas saaksid olemas olla näit. foorumid?

[Külaline]

Kas sul on tõesti töökaaslased ainukesed inimesed, kellega suhelda? Ma saan oma suhtlemisvajaduse rahuldatud väljaspool tööaega.

Asi pole mingis suhtlemisvajaduses, vaid elementaarses viisakuses. Sellise inimese kohta arvatakse, kes kogu aeg kuskil omaette nina maas istub, et ta on suhtlemispuudeline. Sellist ei hakata iialgi edutama, sest hea suhtlemisoskus igasuguste erinevate inimestega on väga suur osa juhtide kompetentsist. Kui inimene ei suuda töökaaslase vastugi viisakas olla, mida temast üldse siis oodata. Mingid pidurdusprotsessideta latatarad on teine asi, aga siin räägitakse sellest, et poen oma urgu ja istun söögi ajal telefonis, muidu äkki mõni veel räägib minuga, issand kui jube.

Ma arvan, et asi nii hull ka pole, et enamus ainult viisakusest räägib. Enamus päris niiiiii kinnised ka pole (erandeid võib olla). Jällegi, kui ajaviitejutt oleks selline koormus ja ainult viisakusest ja kohusetundest tehtaks seda, kuidas saaksid olemas olla näit. foorumid?

Ma ei räägi päriselust, ma ei tea oma töö juures ühtki inimest, kes niimoodi omaette urus passiks. Kõik suhtlevad viisakalt. Ma räägin siinsest teemast, kus nagu auasi on peletada kõik inimesed eemale, sest ega ma mõni selline pole, kes siin suhtlema hakkab. Mõnitatakse, et kas oma elu pole või, mis südamesõbrannat sa töölt otsid vms. See jutt on ju täiesti imelik.

[Külaline]

Mul oli tuttav välismaal tööl ja ta rääkis oma lõunapausist seal. Kõik kogunevad kokku, kel vaba aeg tööst. Töö on selline et päris kõik ei saa. Aga need kes saavad, need siis söövad, suhtlevad. Nad peavad seda väga oluliseks, pehmeks väärtuseks, mida harrastada ja arendada. Märgata oma kolleegi.
Ma küll mõtlesin, et milline kohustus see pehme väärtus minu jaoks oleks. Aga neil olevat see meeskonna ühtsuse jaoks oluline.

Samas, olen tähele pannud, et niisugsuse suhtumsiega kollektiivises on sellevõrra kergem, et nad alustavad alati juttu - ei ole probleemi, et pead ise nuputama, kas ja millest nüüd rääkida Isegi, kui ei ole just maailma kõige sotsiaalsem inimene, loksud lihtsalt üldise meluga kaasa ja - probleemi pole! Hull lugu oleks siis, kui hakataks õiendama, et miks keegi mõnikord ei tule vms. Sest see võtaks ära omaette nokitsemise võimaluse neil päevadel, kus ei ole suhtlemise lainel, ei tunne ennast füüsilsielt/vaimselt hästi vms. Kui see on aktsepteeritud, et "päris kõik ei saa" - siis pole ju probleemi.

[Külaline]

Üksi söövad luuserid. Nad jäävad mitteformaalsest suhtlusest välja ja seetõttu on nende osa neid endid puudutavates otsustes väiksem. Samuti väheneb nende kontroll oma maine üle.

Võibolla kuskil keskkooli sööklas kehtivad sellised reeglid tõesti. Täiskasvanud normaalsed inimesed peaksid olema võimelised sööma rahulikult ilma fomo-ta.

Eestis on isegi valitsus vahetunud sellise "lõunasöögi-jutu" tulemusena. (Tehniliselt oli küll tegemist suitsunurga-jutuga, kuid mehhanism on sama.) Mitteformaalne suhtlus on oluline ja seda teavad kõik administratiivselt edukad inimesed.

Valitsus on hea näide sellesmõttes, et ongi mingid teatud elukutsed, kus populaarsus ja suhtlemine on edu võti ja tegelikud oskused ja teadmised kuigi palju ei loe. On aga väga palju selliseid erialasid, mis nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja kus sa lobaga midagi ära ei tee. Väga edukad saavad olla ka olla nende erialade inimesed, ei pea midagi moosima ja määrima koguaeg, mingeid võltsnaeratusi ette manama ja small-talki pidama. Mul näiteks on elukutse, mis nõuab väga täpseid tehnilisi teadmisi, keskendumist ja vaikust. Ei ole mul vaja raha teenimiseks või positsiooni kinnitamiseks lõunalauas kolleegidega plärada. Suhtlen oma inimestega endale mugaval ajal ja keskkonnas.