DNA test

[Külaline]

Pealegi on isakandidaate küll.

See seletab ka mehe kihu dna testi järele

Et äkki polegi isa ja saab vaba mehena edasi rallida?

[Külaline]

Kui austavas, armastavas ja kindlas suhtes soovitaks dna testi, siis on see kindlasti ohumärk. Ma muutuks väga murelikuks, kui minu mees meie lastele näiteks testi nõuaks, sest meil on täielik usaldus üksteise suhtes. Muidugi testi ma keelata ei saaks ja ka ei keelaks, sest midagi varjata ei ole.

[Külaline]

Testi võib ikka teha, äkki on lapsed sünnitusmajas segi läinud. On sedagi juhtunud.

[Külaline]

Kui mees tahab dna testi teha, on täiesti suhtumise küsimus.
Ma võin olla häiritud, pettunud mehes, et ta kahtlustab mind petmises. See võib olla väga solvav.
Kui seda aga mõelda, et probleem on temal. Ta ei saa muidu rahu. Sel juhul peab ta saama selle tehtud, et tema probleem laheneks.
Nii et kas minu või tema tunded.
Lapsele selgitamine on keerukam. Eriti suuremale lapsele. Kas ta mõistab isa tundeid? Emal on olnud mingi salaelu? Väiksele võib öelda et teed koroonatesti, igaks juhuks.

[Külaline]

Pealegi on isakandidaate küll.

See seletab ka mehe kihu dna testi järele

Et äkki polegi isa ja saab vaba mehena edasi rallida?

Et äkki ei peagi võõrast väntsakat kasvatama ja talle elatist maksma täiseani? Kuigi laps pole ju süüdi.

On ütleminea "usalda, aga kontrolli". Kui minul oleks kahtus nii elulises asjas ja ma seda kuidagi välistada ei saa (ema teab alati, et laps on temast sündinud, isa loodab- mother's baby, father's maybe!), siis miks ei peaks olema võimalust seda kontrollida? Kui naisel pole mingit põhjust ISE mehe isaduses mitte kindel olla, siis mis kahju see dna test põhjustada saaks? Kõigil oleks asi nüüd ja alatiseks selge.

[Külaline]

Testi võib ikka teha, äkki on lapsed sünnitusmajas segi läinud. On sedagi juhtunud.

No siis tuleb test negatiivne tagasi ka ema suhtes. Pelaegi tänapäeva perepaltites on selleks tõenäosus ikka VÄGA väike, ärme nüüd ajame usa viletsaid draamafilme ja reaalsust segi.

[Külaline]

Pealegi suur % isasid, kes kahtlustas ja dna testi tegi saidki oma kahtlusele alust:
Iga kümnes DNA-testitud mees pole oma lapse isa
Aastas tehakse Eestis isaduse tuvastamiseks paarsada DNA-testi, millest paarikümnel juhul on tulemus negatiivne ehk iga kümnes testitud mees ei ole oma lapse isa.
https://majandus.postimees.ee/240927/ig ... -lapse-isa
suht igivana link, aga pole põhjust arvata, et statistika tänapäeval oleks kardinaalselt erinev. ja 90% testijatest said südamerahu tagasi, et ei kasvata käopoega.

[Külaline]

Kui nüüd aga mitte mõelda mehele. Vaid endale. Ikka oleks solvav, ehmatav et ta mind ei usu ega usalda.
Muidugi oleks hirm et see tuleb välja, kui on selline võimalus.
Aga kui poleks sellist hirmu, siis oleks ikka ehmatav, miks tal selline kahtlus mu suhtes tekkis. Ta arvab, et ma olen talle valetanud

[Külaline]

Kui austavas, armastavas ja kindlas suhtes soovitaks dna testi, siis on see kindlasti ohumärk. Ma muutuks väga murelikuks, kui minu mees meie lastele näiteks testi nõuaks, sest meil on täielik usaldus üksteise suhtes. Muidugi testi ma keelata ei saaks ja ka ei keelaks, sest midagi varjata ei ole.

Mis oht siis ähvardab sinu arvates?

[Külaline]

Kui nüüd aga mitte mõelda mehele. Vaid endale. Ikka oleks solvav, ehmatav et ta mind ei usu ega usalda.
Muidugi oleks hirm et see tuleb välja, kui on selline võimalus.
Aga kui poleks sellist hirmu, siis oleks ikka ehmatav, miks tal selline kahtlus mu suhtes tekkis. Ta arvab, et ma olen talle valetanud

Tavaliselt see tohutu "solvumine" on just nendel, kes on valetanud. Ausal inimesel pole probleemi

[Külaline]

Oht vast on selles, et ta ikka ei usalda mind. Kahtlustab. Või ei tea ka, kuidas ta mõtleb. Kas nii nagu, et sõber sai mingi ootamatu diagnoosi. Lähed ka sõeluuringule või lased end kontrollida Igaks juhuks. Kontrollin üle ega mul seda haigust pole. Või luges kuskilt, et ühel mehel juhtus nii, et laps polnudki tema oma. See selgus kuidagi ootamatult. Lasen ka igaks juhuks testida.
Või on ta pikka aega kahtlustanud mind.

[Külaline]

Kui austavas, armastavas ja kindlas suhtes soovitaks dna testi, siis on see kindlasti ohumärk. Ma muutuks väga murelikuks, kui minu mees meie lastele näiteks testi nõuaks, sest meil on täielik usaldus üksteise suhtes. Muidugi testi ma keelata ei saaks ja ka ei keelaks, sest midagi varjata ei ole.

Mis oht siis ähvardab sinu arvates?

Et suhtes on usaldus kadunud või kadumas ning usaldus teatavasti on suhte üks alustala. Pikemas perspektiivis kui usaldamatus kandub igapäeva, siis suure tõenäosusega selline suhe laguneb. Minu jaoks oleks ohumärk ka see, kui minul või minu kaaslasel tekib soov üksteise käike kontrollida, nutiseadmetes sorida vms. Kui suhe oleks nagunii ebastabiilne ning üks või mõlemad osapooled ebakindlad, mitteusaldavad ja ehk ka ebaausad üksteise suhtes, siis on sellised teemad vast tavalised ning sellistes suhetes on see ehk normaalsus. Mina isiklikult olen sellises suhtes, kus meil ongi 100% austus ja usaldus ehk siis kui minu mees paluks lastele dna testi, siis kindlasti oleks see suur red flag, et meie suhtes on kuskil midagi väga valesti läinud.

[Külaline]

Vähemalt IVF laste isadel selliseid muresid pole

[Külaline]

Pealegi on isakandidaate küll.

See seletab ka mehe kihu dna testi järele

Et äkki polegi isa ja saab vaba mehena edasi rallida?

Saabki kuna lapse päris isa peab hakkama oma järeltulija eest hoolitsema

[Külaline]

Kui austavas, armastavas ja kindlas suhtes soovitaks dna testi, siis on see kindlasti ohumärk. Ma muutuks väga murelikuks, kui minu mees meie lastele näiteks testi nõuaks, sest meil on täielik usaldus üksteise suhtes. Muidugi testi ma keelata ei saaks ja ka ei keelaks, sest midagi varjata ei ole.

Mis oht siis ähvardab sinu arvates?

Et suhtes on usaldus kadunud või kadumas ning usaldus teatavasti on suhte üks alustala. Pikemas perspektiivis kui usaldamatus kandub igapäeva, siis suure tõenäosusega selline suhe laguneb. Minu jaoks oleks ohumärk ka see, kui minul või minu kaaslasel tekib soov üksteise käike kontrollida, nutiseadmetes sorida vms. Kui suhe oleks nagunii ebastabiilne ning üks või mõlemad osapooled ebakindlad, mitteusaldavad ja ehk ka ebaausad üksteise suhtes, siis on sellised teemad vast tavalised ning sellistes suhetes on see ehk normaalsus. Mina isiklikult olen sellises suhtes, kus meil ongi 100% austus ja usaldus ehk siis kui minu mees paluks lastele dna testi, siis kindlasti oleks see suur red flag, et meie suhtes on kuskil midagi väga valesti läinud.

Kumbal juhul see usaldus kiiremini kaob:
1. Kui test ära teha, veenduda et kõik on parimas korras
2. Kui solvunut mängida ja vastu puigelda?

[Külaline]

Mingit teise vanema "luba" DNA testi tegemiseks vaja pole. Kui mees sellise jutuga tuleb, siis on ikka juba väga suur perse majas, sest test on tal tegelikult tehtud ja vastus saadud
Oma igat värvi lipud võite omale sisse istuda.

[Tolmukübe]

Kunagi lugesin kuskilt, vist ajakirjast, et mees tegi DNA testi siin Eestis, arsti käest sai vastuse teada ja see valetas sihilikult, et laps on mehe oma. Et kuidas ta naisele ikka nii teeb, vms, oli vist põhjuseks. Ei tea, kuidas see DNA test praegu toimib, kas valetamise võimalus on endiselt olemas. Siis pole mõtet ju tehagi, inimene maksab raha, aga õiget vastust ei saagi.

[Külaline]

Mis oht siis ähvardab sinu arvates?

Et suhtes on usaldus kadunud või kadumas ning usaldus teatavasti on suhte üks alustala. Pikemas perspektiivis kui usaldamatus kandub igapäeva, siis suure tõenäosusega selline suhe laguneb. Minu jaoks oleks ohumärk ka see, kui minul või minu kaaslasel tekib soov üksteise käike kontrollida, nutiseadmetes sorida vms. Kui suhe oleks nagunii ebastabiilne ning üks või mõlemad osapooled ebakindlad, mitteusaldavad ja ehk ka ebaausad üksteise suhtes, siis on sellised teemad vast tavalised ning sellistes suhetes on see ehk normaalsus. Mina isiklikult olen sellises suhtes, kus meil ongi 100% austus ja usaldus ehk siis kui minu mees paluks lastele dna testi, siis kindlasti oleks see suur red flag, et meie suhtes on kuskil midagi väga valesti läinud.

Kumbal juhul see usaldus kiiremini kaob:
1. Kui test ära teha, veenduda et kõik on parimas korras
2. Kui solvunut mängida ja vastu puigelda?

Kui suhtes on sellised küsimused, siis see usaldus juba ongi ju kadunud ja see on probleem.

[Külaline]

Et suhtes on usaldus kadunud või kadumas

Kuidas sulle tundub, kas vastava küsimuse tõstatudes draama tegemine, elusolvunu olemine ja keeldumine kuidagi taastaks seda usaldust või? Ei ju. On muidugi olemas haiglaselt kahtlustavaid luuludega mehi (sellistega lapse saamine on juba omaette risk), aga enamus teeb testi ikka siis, kui on mingigi põhjus, miks laps võib olla teise mehe oma.

[Külaline]

Et suhtes on usaldus kadunud või kadumas ning usaldus teatavasti on suhte üks alustala. Pikemas perspektiivis kui usaldamatus kandub igapäeva, siis suure tõenäosusega selline suhe laguneb. Minu jaoks oleks ohumärk ka see, kui minul või minu kaaslasel tekib soov üksteise käike kontrollida, nutiseadmetes sorida vms. Kui suhe oleks nagunii ebastabiilne ning üks või mõlemad osapooled ebakindlad, mitteusaldavad ja ehk ka ebaausad üksteise suhtes, siis on sellised teemad vast tavalised ning sellistes suhetes on see ehk normaalsus. Mina isiklikult olen sellises suhtes, kus meil ongi 100% austus ja usaldus ehk siis kui minu mees paluks lastele dna testi, siis kindlasti oleks see suur red flag, et meie suhtes on kuskil midagi väga valesti läinud.

Kumbal juhul see usaldus kiiremini kaob:
1. Kui test ära teha, veenduda et kõik on parimas korras
2. Kui solvunut mängida ja vastu puigelda?

Kui suhtes on sellised küsimused, siis see usaldus juba ongi ju kadunud ja see on probleem.

Põhjuseks võib olla, et naine jääb valetamisega vahele. Mees soovib lihtsalt olla kindel, et talle kõige tähtsamas asjas pole valetatud.