Kas olete suremist pealt näinud?

[Külaline]

Jah. Olin EMOs ja minu kõrvalvoodis suri eakas naine. Oli hirmus - nutt, oigamine, korin, personali emotsioonitu surmajärgne tegevus… Ma võtan kõiki asju väga hinge ja sain päriselt trauma. Keegi minu nö üleelamisega ei tegelenud, erakorralise meditsiini osakond ju.
Tädi juurde jõudsin umbes pool tundi peale tema lahkumist - väikelinna haiglast helistati, et kohe-kohe on juhtumas. Olin küll juba teel, aga ei jõudnud. Haigla inimesed ootasid mu ära, kuigi ilmselt oleks nad pidanud lahkunu kohe surnukuuri viima. Oli hämar, ilus ja austust pakkuv hetk - tädi lamas oma üheses palatis voodile tõstetud raamil, küünal põles.

See oleks küll ikka äraütlemata veider olnud, kui EMO personal oleks eaka naise surnukeha ümber emotsioonitsenud.

Ma nagu päriselt ei noki, aga mis sõna see küll on?

[Külaline]

Ühtäkki on nad surevate inimeste keskel ja kedagi ei huvita nende trauma. Mõni ime, et väljalangevus suur peale esimest aastat.

Võibolla tahetaksegi, et need langeksid kiiresti välja kes ei sobi.

Pigem ütleks, et kui ühel noorel inimesel puuduvad esimest korda elus surmaga ja suremisega kokku puutudes igasugused kurvad emotsioonid, siis ei sobi ta meditsiinitöötajaks, vaid lihunikuks. Kes küll tahaks sellised autistist õe või arsti hoole alla sattuda, kellel on täiesti kamakaks.

[Külaline]

Jah. Olin EMOs ja minu kõrvalvoodis suri eakas naine. Oli hirmus - nutt, oigamine, korin, personali emotsioonitu surmajärgne tegevus… Ma võtan kõiki asju väga hinge ja sain päriselt trauma. Keegi minu nö üleelamisega ei tegelenud, erakorralise meditsiini osakond ju.
Tädi juurde jõudsin umbes pool tundi peale tema lahkumist - väikelinna haiglast helistati, et kohe-kohe on juhtumas. Olin küll juba teel, aga ei jõudnud. Haigla inimesed ootasid mu ära, kuigi ilmselt oleks nad pidanud lahkunu kohe surnukuuri viima. Oli hämar, ilus ja austust pakkuv hetk - tädi lamas oma üheses palatis voodile tõstetud raamil, küünal põles.

See oleks küll ikka äraütlemata veider olnud, kui EMO personal oleks eaka naise surnukeha ümber emotsioonitsenud.

Võibolla ta mõtles seda, et surnukeha ümber aeti niisama lobajuttu ja heietati oma igapäeva elu üle a la ma õhtuks praen räime ja homme on vanaema sünnipäev. Kuule Maša, tõsta sa nüüd selle muti jalgu, ma tõmban lina ära.

[Külaline]

Jah. Olin EMOs ja minu kõrvalvoodis suri eakas naine. Oli hirmus - nutt, oigamine, korin, personali emotsioonitu surmajärgne tegevus… Ma võtan kõiki asju väga hinge ja sain päriselt trauma. Keegi minu nö üleelamisega ei tegelenud, erakorralise meditsiini osakond ju.
Tädi juurde jõudsin umbes pool tundi peale tema lahkumist - väikelinna haiglast helistati, et kohe-kohe on juhtumas. Olin küll juba teel, aga ei jõudnud. Haigla inimesed ootasid mu ära, kuigi ilmselt oleks nad pidanud lahkunu kohe surnukuuri viima. Oli hämar, ilus ja austust pakkuv hetk - tädi lamas oma üheses palatis voodile tõstetud raamil, küünal põles.

See oleks küll ikka äraütlemata veider olnud, kui EMO personal oleks eaka naise surnukeha ümber emotsioonitsenud.

Võibolla ta mõtles seda, et surnukeha ümber aeti niisama lobajuttu ja heietati oma igapäeva elu üle a la ma õhtuks praen räime ja homme on vanaema sünnipäev. Kuule Maša, tõsta sa nüüd selle muti jalgu, ma tõmban lina ära.

Või seda, et töötajad tegid emotsioonitult oma tavapärast tööd, aga tema traumale ei pööranud mingit tähelepanu. Ei küsinud midagi ega lohutanud.