Keeleõpe

[Külaline]

Minu majas elab noor Ukraina perekond

On nad üldse ukrainlased? Äkki ukrainast venelased?

Aga mis sellel üldse vahet on, kui noored inimesed 3 aastat pärast Eestisse kolimist sulle 'tere' ei suvatse öelda?

Just, mis vahet seal on, on nad vened või ukrainlased. Nad on sõjapõgenikud, ka see noor mees. 3 aastaga pole tekkinud soovi eestlastele tere öelda - see on ikka matsluse tipp. Ise tarbivad usinasti meie hüvesid, mugavustega korter, kaks last siin saadud meie hea meditsiini käe all, aga vot tere käib üle mõistuse. Nõmedad ülbikud ja vastav käitumine.

[Külaline]

On nad üldse ukrainlased? Äkki ukrainast venelased?

Aga mis sellel üldse vahet on, kui noored inimesed 3 aastat pärast Eestisse kolimist sulle 'tere' ei suvatse öelda?

Just, mis vahet seal on, on nad vened või ukrainlased. Nad on sõjapõgenikud, ka see noor mees. 3 aastaga pole tekkinud soovi eestlastele tere öelda - see on ikka matsluse tipp. Ise tarbivad usinasti meie hüvesid, mugavustega korter, kaks last siin saadud meie hea meditsiini käe all, aga vot tere käib üle mõistuse. Nõmedad ülbikud ja vastav käitumine.

Mina võin mõelda hoopis teistpidi. Üks teretamine eesti keeles poleks neile mingi probleem. V-o on nad lihtsalt oma keeles ja kultuuris kinni, üritavad kuidagigi omas maailmas püsida, kus nad kogu oma elu on elanud. Teavad ju nagunii, et naabritele nad ei meeldi. Ja nemad on ise ka sunniviisiliselt võõrsil. Tahaks oma emakoju tagasi. Oma keskkonda ja oma rahva sekka.
Jumal seda teab, mida nad on kaotanud, et siia pidid tulema. Kogu oma eelmise elu ilmselt. Kodu, kus nad sündisid ja üles kasvasid.
Ma vist tunneks end võõra rahva seas samuti - ühtpidi tore, et saab elada ja hakkama, teistpidi ikka isoleerituna.
Kujuta ise ette, et sa põgened suvalisse võõrasse riiki, millest enne kuulnudki pole. Kõik jäi maha, mida sa eluaeg armastanud oled. Ja naabris tekitab pahameelt lihtsalt see, et eesti keeles tere ei ütle. Kogu aeg pead end tõestama, et oled ikka vääriline siin elama.
Mul on neist kõigist väga kahju tegelikult.

[Külaline]

Aga mis sellel üldse vahet on, kui noored inimesed 3 aastat pärast Eestisse kolimist sulle 'tere' ei suvatse öelda?

Just, mis vahet seal on, on nad vened või ukrainlased. Nad on sõjapõgenikud, ka see noor mees. 3 aastaga pole tekkinud soovi eestlastele tere öelda - see on ikka matsluse tipp. Ise tarbivad usinasti meie hüvesid, mugavustega korter, kaks last siin saadud meie hea meditsiini käe all, aga vot tere käib üle mõistuse. Nõmedad ülbikud ja vastav käitumine.

Mina võin mõelda hoopis teistpidi. Üks teretamine eesti keeles poleks neile mingi probleem. V-o on nad lihtsalt oma keeles ja kultuuris kinni, üritavad kuidagigi omas maailmas püsida, kus nad kogu oma elu on elanud. Teavad ju nagunii, et naabritele nad ei meeldi. Ja nemad on ise ka sunniviisiliselt võõrsil. Tahaks oma emakoju tagasi. Oma keskkonda ja oma rahva sekka.
Jumal seda teab, mida nad on kaotanud, et siia pidid tulema. Kogu oma eelmise elu ilmselt. Kodu, kus nad sündisid ja üles kasvasid.
Ma vist tunneks end võõra rahva seas samuti - ühtpidi tore, et saab elada ja hakkama, teistpidi ikka isoleerituna.
Kujuta ise ette, et sa põgened suvalisse võõrasse riiki, millest enne kuulnudki pole. Kõik jäi maha, mida sa eluaeg armastanud oled. Ja naabris tekitab pahameelt lihtsalt see, et eesti keeles tere ei ütle. Kogu aeg pead end tõestama, et oled ikka vääriline siin elama.
Mul on neist kõigist väga kahju tegelikult.

Milline jama! Pole sa ise ukrainlastega kokku puutunudki, aga kujutab ette. Mu vana tuttav, nn noor pensionär, aga kuna pension väike, teenis koristustööga lisa, rääkis hiljuti, kui kokku saime, et enam ta oma vanas kohas tööl ei käia ei saagi, sest asemele võeti ukrainlased. Tööandjale olevat nii soodsama, riik pidavat midagi kinni maksma. Nüüd käib neid ainult asendamas, kui ukrainlased "kodumaal puhkamas käivad". Igatsevad muidugi kodu, aga siin on tunnitasu võrreldes ukrainaga ikka nii palju kõrgem, et siin käiakse tööd rabamas. Enamik ukrainlasi kasutab sõda lihtsalt ära, et Euroopa Liidus raha teenida, muud midagi.

[Külaline]

Just, mis vahet seal on, on nad vened või ukrainlased. Nad on sõjapõgenikud, ka see noor mees. 3 aastaga pole tekkinud soovi eestlastele tere öelda - see on ikka matsluse tipp. Ise tarbivad usinasti meie hüvesid, mugavustega korter, kaks last siin saadud meie hea meditsiini käe all, aga vot tere käib üle mõistuse. Nõmedad ülbikud ja vastav käitumine.

Mina võin mõelda hoopis teistpidi. Üks teretamine eesti keeles poleks neile mingi probleem. V-o on nad lihtsalt oma keeles ja kultuuris kinni, üritavad kuidagigi omas maailmas püsida, kus nad kogu oma elu on elanud. Teavad ju nagunii, et naabritele nad ei meeldi. Ja nemad on ise ka sunniviisiliselt võõrsil. Tahaks oma emakoju tagasi. Oma keskkonda ja oma rahva sekka.
Jumal seda teab, mida nad on kaotanud, et siia pidid tulema. Kogu oma eelmise elu ilmselt. Kodu, kus nad sündisid ja üles kasvasid.
Ma vist tunneks end võõra rahva seas samuti - ühtpidi tore, et saab elada ja hakkama, teistpidi ikka isoleerituna.
Kujuta ise ette, et sa põgened suvalisse võõrasse riiki, millest enne kuulnudki pole. Kõik jäi maha, mida sa eluaeg armastanud oled. Ja naabris tekitab pahameelt lihtsalt see, et eesti keeles tere ei ütle. Kogu aeg pead end tõestama, et oled ikka vääriline siin elama.
Mul on neist kõigist väga kahju tegelikult.

Milline jama! Pole sa ise ukrainlastega kokku puutunudki, aga kujutab ette. Mu vana tuttav, nn noor pensionär, aga kuna pension väike, teenis koristustööga lisa, rääkis hiljuti, kui kokku saime, et enam ta oma vanas kohas tööl ei käia ei saagi, sest asemele võeti ukrainlased. Tööandjale olevat nii soodsama, riik pidavat midagi kinni maksma. Nüüd käib neid ainult asendamas, kui ukrainlased "kodumaal puhkamas käivad". Igatsevad muidugi kodu, aga siin on tunnitasu võrreldes ukrainaga ikka nii palju kõrgem, et siin käiakse tööd rabamas. Enamik ukrainlasi kasutab sõda lihtsalt ära, et Euroopa Liidus raha teenida, muud midagi.

Minul on hoopis minu vanast tuttavast kahju, teades tema elukäiku. Ta on selline leebe olekuga ka ja ei lähe oma õigusi taga nõudma, ning suhtumine selline, et ah mis nüüd mina pensionär, hea kui üldse lastakse tööl käia, nemad noored. Sellised tallataksegi jalge alla. Ometi peaks ju igas ühiskonnas olema töid, mis jäävad neile, kes ei ole (enam) läbilöögivõimelised. mitte andma neid üha uutele noortele immigrantidele, kes leiaksid oma kodumaal oma võimetele kõrgema tasemega töö.

[Külaline]

Kas peaks olema häiriv, kui ukrainlane teretab omas keeles või vene keeles? Kui me ise ütleme ka tsau. Panemata seda üldse mitte tähele. See pole ju eesti keeles.
Ja mis mind veel enam kummastab on eestlaste igapäevane " davai" .
Ja ka "okei" pole ju eesti keelne sõna.
Ja noored... me omad eesti noored, need ju räägivad üldse inglise keelsete väljenditega.

[Külaline]

Ma võin selgitada seda venelaste või ukrainlaste vastumeelsust rääkida eesti keelt. See on tegelikult hirm ja piinlikkus. Ma seda keelt, mida õpin rääkida ei oska. Kuigi tean et just peaks. Aga rääkides tekib lühis. Sõnad mida oskan muidu, ei tule meelde. Kui keegi vastu veel räägib tekib veel suurem lühis. Liiga palju sõnu. Osad täiesti arusaamatud. Kas ma üldse mõistan seda jutu mõtet õigesti mida mulle räägitakse?

[Külaline]

Ma võin selgitada seda venelaste või ukrainlaste vastumeelsust rääkida eesti keelt. See on tegelikult hirm ja piinlikkus. Ma seda keelt, mida õpin rääkida ei oska. Kuigi tean et just peaks. Aga rääkides tekib lühis. Sõnad mida oskan muidu, ei tule meelde. Kui keegi vastu veel räägib tekib veel suurem lühis. Liiga palju sõnu. Osad täiesti arusaamatud. Kas ma üldse mõistan seda jutu mõtet õigesti mida mulle räägitakse?

Mitte kusagil mujal lääneriikides neil seda lühist ei teki. Ka ühelgi teisel rahval mitte. Isegi mis iganes riigist pärit moslemid räägivad Prantsusmaal vabalt prantsuse keelt.

[Külaline]

Ma võin selgitada seda venelaste või ukrainlaste vastumeelsust rääkida eesti keelt. See on tegelikult hirm ja piinlikkus. Ma seda keelt, mida õpin rääkida ei oska. Kuigi tean et just peaks. Aga rääkides tekib lühis. Sõnad mida oskan muidu, ei tule meelde. Kui keegi vastu veel räägib tekib veel suurem lühis. Liiga palju sõnu. Osad täiesti arusaamatud. Kas ma üldse mõistan seda jutu mõtet õigesti mida mulle räägitakse?

Sa elad 3 aastat (!) võõrriigis ja siis 3 aasta pärast tekib 'tere' öeldes lühis? Elad näiteks Hispaanias 3 aastat, aga kui pead kellelegi 'hola' ütlema, siis tekib lühis? Päriselt?

[Külaline]

Kas tõesti kellelgi peale minu ei teki võõrkeelt rääkides lühist? Oi kuidas ma kardan rääkida võõras keeles. Sõnad lähevad meelest. Ja kuna ma keelt ei valda, siis minu öeldu võib olla täiesti valesti mõistetav. Mul on nii palju hirme olla ebaviisakas, naeruväärne oma kõnes.

[Külaline]

Ma võin selgitada seda venelaste või ukrainlaste vastumeelsust rääkida eesti keelt. See on tegelikult hirm ja piinlikkus. Ma seda keelt, mida õpin rääkida ei oska. Kuigi tean et just peaks. Aga rääkides tekib lühis. Sõnad mida oskan muidu, ei tule meelde. Kui keegi vastu veel räägib tekib veel suurem lühis. Liiga palju sõnu. Osad täiesti arusaamatud. Kas ma üldse mõistan seda jutu mõtet õigesti mida mulle räägitakse?

Sa elad 3 aastat (!) võõrriigis ja siis 3 aasta pärast tekib 'tere' öeldes lühis? Elad näiteks Hispaanias 3 aastat, aga kui pead kellelegi 'hola' ütlema, siis tekib lühis? Päriselt?

Aga" tsau "oleks parem? Ma saan aru, et see teretamine võõras keeles pole mitte keeleoskus vaid põhimõtteline küsimus.

[Külaline]

Ja kui hispaanlane eestis elades tervitab Hola pole see üldse häiriv. Võiks isegi teda vastu tervitada sama moodi.

[Külaline]

Ma võin selgitada seda venelaste või ukrainlaste vastumeelsust rääkida eesti keelt. See on tegelikult hirm ja piinlikkus. Ma seda keelt, mida õpin rääkida ei oska. Kuigi tean et just peaks. Aga rääkides tekib lühis. Sõnad mida oskan muidu, ei tule meelde. Kui keegi vastu veel räägib tekib veel suurem lühis. Liiga palju sõnu. Osad täiesti arusaamatud. Kas ma üldse mõistan seda jutu mõtet õigesti mida mulle räägitakse?

Mitte kusagil mujal lääneriikides neil seda lühist ei teki. Ka ühelgi teisel rahval mitte. Isegi mis iganes riigist pärit moslemid räägivad Prantsusmaal vabalt prantsuse keelt.

Seda on küll vale väita. Ja miks? Sest kõik õpetajad lohutavad ja julgustavad keeleõppijaid rääkima, sest paljudel on seesama probleem. Oma peas võid olla juba mingil tasemel. Aga hakka rääkima... tuleb välja nagu Kreisiraadio klipp jaapanlasega. Big mani. Mani gõu gõu

[Külaline]

Seda on küll vale väita. Ja miks? Sest kõik õpetajad lohutavad ja julgustavad keeleõppijaid rääkima, sest paljudel on seesama probleem. Oma peas võid olla juba mingil tasemel. Aga hakka rääkima... tuleb välja nagu Kreisiraadio klipp jaapanlasega. Big mani. Mani gõu gõu

No see Mani gõu gõu on ju igal juhul parem, kui et sa eesti keeles vatrama hakkaksid. Teine pool näeb, et sa vähemalt püüad, mitte ei räägi omas keeles ja siis vaatad nõudliku näoga otsa.

[Külaline]

Mitte kusagil mujal lääneriikides neil seda lühist ei teki. Ka ühelgi teisel rahval mitte.

USAs on nii hiinlaste, venelaste kui ka hispaania keelt kõnelevaid kogukondi, kes saavad terve elu ära elatud nii, et räägivad vaid emakeeles. No veidi ikka oskavad inglist küll, aga vajadust rääkida pole. Ka kohtus tagab riik tõlgi.

Meie väikese rahvakilluna oleme suured solvujad. Ukrainlane, brasiillane või sakslane ei pruugi sellest aru saadagi, et võõrkeeles tervitamine võiks kedagi meist solvata. Neil pole sellist kogemust. Nagu meil siin vaieldakse, kas "neeger" ikka on solvav sõna. Me arust mitte. Kellegi arust jälle ülimõnitav.

[Külaline]

Minu arust iseenesest ikkagi ei hakka keel külge, eriti passiivselt lihtsalt kuulates. Kui ise räägid pidevalt, on asi parem, aga ikkagi jääb keeleoskus kehvaks. Näiteks ma pole 20 aastat ühtki sõna vene keelt rääkinud, aga nüüd pandi kabinetti umbkeelne kolleeg (ukrainlane), kellega pean päevast päeva vene keelt rääkima. Paari kuuga räägin juba päris soravalt, aga väga valesti ja keeleoskus enam ka ei arene väga. Nüüd mõtlesin hakata iseseisvalt juurde õppima, grammatikat ja uusi sõnu, siis saan ehk täitsa hea keeleoskuse. Naljakas on muidugi see, et ukrainlane on siin kolm aastat olnud ja ei oska ühtki sõna eesti keelt, kuigi meie tööandjale ütles, et ta usinalt õpib, küll makstakse tal kursusi kinni ja mida iganes, aga tulemust pole mingisugust. Ükskord koguni naeris, et kuidas ma vene keelt räägin. Siis ütlesin, et ma pole öelnudki, et ma oskan vene keelt, aga sellegipoolest me räägime siiski vene keeles, mitte eesti keeles, mida sina väitsid end ju oskavat.

Aga miks sa räägid selle ukrainlasega vene keelt? Ära räägi, kui tööõlesannetest aru ei saa ja lahti lastakse, küll siis õppima hakkab. Mina räägin tööalaselt vene keelt ainult minimaalselt, kuigi oskan üsna palju tööasju ka vene keeles väljendada. Tegelikult võiks selle minimaalse ka ära jätta, kui tuleb turist siis temaga võib rääkida, aga vene turiste pole juba mitu aastat tulnud. Sama on tegelikult ka inglisse keelsetega, nii kui nahavärv on midagi muud kui eestlasel hakkavad enamus kohe inglise keeles suhtlema, isegi tere ei lasta eesti keeles öelda.
ma ise olen kunagi Soome tv-d vaadates keele ära õppinud, nii et elementaarsed asjad räägitud saaks, aru sain kõigest. Nüüdseks on palju ununenud, aga ikka soomlased kiidavad kui reisil käies sinna sattun (endal suht piinlik kui pooled sõnad alles hiljem meelde tulevad).
Ma olen kunagi nooruses ka lätlastega niiviisi paariks nädalaks ühte seltskonda sattunud, et mõne aja pärast sain aru, millest nad räägivad, mitte küll sõna-sõnalt aga mõte oli arusaadav enamasti.

[Külaline]

Milline jama! Pole sa ise ukrainlastega kokku puutunudki, aga kujutab ette. Mu vana tuttav, nn noor pensionär, aga kuna pension väike, teenis koristustööga lisa, rääkis hiljuti, kui kokku saime, et enam ta oma vanas kohas tööl ei käia ei saagi, sest asemele võeti ukrainlased. Tööandjale olevat nii soodsama, riik pidavat midagi kinni maksma. Nüüd käib neid ainult asendamas, kui ukrainlased "kodumaal puhkamas käivad". Igatsevad muidugi kodu, aga siin on tunnitasu võrreldes ukrainaga ikka nii palju kõrgem, et siin käiakse tööd rabamas. Enamik ukrainlasi kasutab sõda lihtsalt ära, et Euroopa Liidus raha teenida, muud midagi.

Täpselt nii, päris kõvad susserdajad on nad küll. Enne kui ühtki ukrainlast ei olnud lähedalt näinud, siis nii ei arvanud, aga mina siis see, kellele ukrainlasest kolleeg kabinetti topiti. Tema mentaliteedist olen nüüd hea pildi saanud. Ütles, et ta oleks võinud ka mujale Ukrainas kolida, kus sõda pole, aga seal raskem, sest mingeid toetusi pole, siin saab igasugu soodustusi. Mujale Euroopasse ka ei tahtnud, sest ei taha keelt õppida. Keelekursusi on talle siin mitu juba kinni makstud, nüüd käib B2 grupis, kus ei saa mitte midagi aru. Ma ütlesin, et miks A1 ei võtnud siis, ütles, et seal ta juba käis ja tööl on hea öelda, et tal on B2. Kui on vaja midagi kirjutada, siis laseb selle AI-l valmis teha. Tööle ujub hiljem ja pidevalt peidab ennast kuskile maja peale ära ja istub telefonis, et keegi teda kätte ei saaks, kui midagi tarvis on. Ja ütles, et loomulikult ta teeb nii, kui keegi pole midagi öelnud, et tark inimene käitubki nii. Hariduse kohta on ka minu arust valetanud, sest meie tööandja pole kontrollinud, mis ülikool see üldse on, mille ta lõpetanud on. Ise huvi pärast otsisin netist ja seal ei õpetata seda eriala, millel ta nüüd töötab. Meil on teine inimene siin ka, kes ennast ukrainlaseks nimetab, see on tal suur sõbranna, koos kaovad kuskile ära. Aga naljakas on see, et omavahel vestlevad vene keeles.

[Külaline]

Kas pole et eestlased on omas nii kinni. Nt läheb eestlane mujale elama, õpib ära keele, abiellub ja saab lapsed seal. Lastega eesti keelt ei räägi, sest mõttetu. Seal pole selle keelega midagi teha. Ja kodueestlased teevad jälle etteheiteid, et unustas oma juured. Eestlastele on juured nii tähtsad. Kas seda võib olla ka teistele rahvastastele. Ole nt sakslane, taanlane, ags jää eestlaseks! Ole eestlane, aga jää ukrainlaseks? Ukrainas on piiekondi kus kodune keel on vene keel, nagu meil. Ka meil ju räägivad venelased omavahel vene keeles. Ka need kes eesti keelt oskavad.

[Külaline]

Kas tõesti kellelgi peale minu ei teki võõrkeelt rääkides lühist? Oi kuidas ma kardan rääkida võõras keeles. Sõnad lähevad meelest. Ja kuna ma keelt ei valda, siis minu öeldu võib olla täiesti valesti mõistetav. Mul on nii palju hirme olla ebaviisakas, naeruväärne oma kõnes.

'Tere' öelda ka ei suuda mitte üheski keeles peale eesti keele? Oled sa muidu nagu normintellektiga?

[Külaline]

Milline jama! Pole sa ise ukrainlastega kokku puutunudki, aga kujutab ette. Mu vana tuttav, nn noor pensionär, aga kuna pension väike, teenis koristustööga lisa, rääkis hiljuti, kui kokku saime, et enam ta oma vanas kohas tööl ei käia ei saagi, sest asemele võeti ukrainlased. Tööandjale olevat nii soodsama, riik pidavat midagi kinni maksma. Nüüd käib neid ainult asendamas, kui ukrainlased "kodumaal puhkamas käivad". Igatsevad muidugi kodu, aga siin on tunnitasu võrreldes ukrainaga ikka nii palju kõrgem, et siin käiakse tööd rabamas. Enamik ukrainlasi kasutab sõda lihtsalt ära, et Euroopa Liidus raha teenida, muud midagi.

Täpselt nii, päris kõvad susserdajad on nad küll. Enne kui ühtki ukrainlast ei olnud lähedalt näinud, siis nii ei arvanud, aga mina siis see, kellele ukrainlasest kolleeg kabinetti topiti. Tema mentaliteedist olen nüüd hea pildi saanud. Ütles, et ta oleks võinud ka mujale Ukrainas kolida, kus sõda pole, aga seal raskem, sest mingeid toetusi pole, siin saab igasugu soodustusi. Mujale Euroopasse ka ei tahtnud, sest ei taha keelt õppida. Keelekursusi on talle siin mitu juba kinni makstud, nüüd käib B2 grupis, kus ei saa mitte midagi aru. Ma ütlesin, et miks A1 ei võtnud siis, ütles, et seal ta juba käis ja tööl on hea öelda, et tal on B2. Kui on vaja midagi kirjutada, siis laseb selle AI-l valmis teha. Tööle ujub hiljem ja pidevalt peidab ennast kuskile maja peale ära ja istub telefonis, et keegi teda kätte ei saaks, kui midagi tarvis on. Ja ütles, et loomulikult ta teeb nii, kui keegi pole midagi öelnud, et tark inimene käitubki nii. Hariduse kohta on ka minu arust valetanud, sest meie tööandja pole kontrollinud, mis ülikool see üldse on, mille ta lõpetanud on. Ise huvi pärast otsisin netist ja seal ei õpetata seda eriala, millel ta nüüd töötab. Meil on teine inimene siin ka, kes ennast ukrainlaseks nimetab, see on tal suur sõbranna, koos kaovad kuskile ära. Aga naljakas on see, et omavahel vestlevad vene keeles.

Hakka temaga suhtlema eesti keeles. Vaata, mis saab. Kui midagi ei saa, siis ta läheb ülemuste juurde kaebama. Siis vaatate sealt edasi. Nii lihtne ongi.

[Külaline]

Kas tõesti kellelgi peale minu ei teki võõrkeelt rääkides lühist? Oi kuidas ma kardan rääkida võõras keeles. Sõnad lähevad meelest. Ja kuna ma keelt ei valda, siis minu öeldu võib olla täiesti valesti mõistetav. Mul on nii palju hirme olla ebaviisakas, naeruväärne oma kõnes.

'Tere' öelda ka ei suuda mitte üheski keeles peale eesti keele? Oled sa muidu nagu normintellektiga?

Miks sa solvad?