Mul meeles veel

[Külaline]

Muret teeb see, et üha rohkemad noored ei oska enam süüa tavalisi toite. Tavalised toidud on siis sellised lihtsad ja soodsad eesti toidud nagu frikadellisupp, karbonaad, keedetud kartulid ja kaste, pudrud jne. Vaid selle asemel on maitsmismeel rikutud tugevamaitselise kiirtoiduga. Pitsade-hamburgerite-friikate kõrval tundub karbonaad maitsetu ja kõva. Lisaks ei osata enam normaalse tekstuuriga liha näridagi, sest suu on harjunud ainult pehmet pitsat haukama. See omakorda toob kaasa selle, et laste lõuapärad ei arene nii nagu vaja (kuna neil ei ole tööd) ja hambad, mis väikesesse lõuga ära ei mahu, kasvavad puseriti ning vajavad klambreid.

Jah, Itaalias, kus pitsa on tavaline kodutoit, elavad meil ju hambutud. Hea, et meil on ikka varnast võtta Skandinaaviast pärit frikadellisupp ja Prantsuse päritolu carbonade. Muidu elaksime puhtalt kodumaise jahukastme ja kartulitambi peal.

Sa unustad sujuvalt ära, et ka Itaalia köök on palju-palju enamat kui ainult pehme pitsa. Globaliseerumise tingimustes võetakse iga maa köögist ainult paar kõige paremini nn pealeminevat toitu ja hakatakse neid kõikjal pakkuma ebatervisliku kiirtoiduna (Ameerikast hamburger, Itaaliast pitsa jne). Tegelikult sisaldab tõeline Itaalia köök rohkelt värsket köögivilja, tervislikku oliiviõli, veiseliha, kana ja kõike muud head ja tänu sellele pole õigete itaallaste hambumusel mitte midagi viga. Aga üle on võetud peamiselt pitsa.

Pitsa ei ole kunagi pehme. Ehtne pitsa on krõbedal õhukesel põhjal. Ja see on kõige tavalisem Itaalia kodutoit. Eestlasel on mingi ettekujutus, et "kodune" tähendab seda, millega ainult tema personaalselt harjunud on.

[Külaline]

Jeerum, ega saia ei panda kotleti sisse mahlasuse või mahu pärast. Seda pannakse sellepärast, et see sisaldab muna ja gluteeni, st siduvaid aineid, et kotlet panni peal ära ei laguneks. Sellepärast pole ka vahet, kas see sai on kuivanud või mitte. Leotamine muudab selle struktuuri lihaga ühilduvaks.

[Tigger]

Äkki seepärast, et rohkem vett sisse imaks - kõvaks läinud sai on kuivem kui värske sai?

Ega ei pidanudki just tahke olema. Aga värsket ei hakanud keegi liha sisse segama, see söödi niisama ära. Kui oli kuivanud kannikaid seisma jäänud, siis leotati pehmeks, kotlettidesse sai ära kasutada.
Jäätmevaba kokkamine

Ei, retseptides ikka just viidatakse, et "tahket, kuivanud saia". See oli boonus, et sai jäätmeid ära kasutada.

Tahke sai lihtsalt laguneb leotades kergemini. Värske jääb klompi. Nii lihtne see ongi.

[Külaline]

Huvitav, miks see sai just tahke pidi olema? Vees leotades muutus ju nagunii pehmeks. Sama, mis point on riivsaial taigna sees?

Äkki seepärast, et rohkem vett sisse imaks - kõvaks läinud sai on kuivem kui värske sai?

Kas ei oleks siis sama, kui sorts vett taignasse lisada?

Äkki oli see kõva sai "sisse kirjutatud" kokkuhoiu eesmärki silmas pidades? Et ärge visake kõvaks läinud saia ära, vaid kasutage see parem ära kotletitaignas?

[Külaline]

Huvitav, miks see sai just tahke pidi olema? Vees leotades muutus ju nagunii pehmeks. Sama, mis point on riivsaial taigna sees?

Äkki seepärast, et rohkem vett sisse imaks - kõvaks läinud sai on kuivem kui värske sai?

Kas ei oleks siis sama, kui sorts vett taignasse lisada?

Äkki oli see kõva sai "sisse kirjutatud" kokkuhoiu eesmärki silmas pidades? Et ärge visake kõvaks läinud saia ära, vaid kasutage see parem ära kotletitaignas?

Kes siis värsket ja pehmet saia üldse raatsis tainasse panna.

[Külaline]

Äkki oli see kõva sai "sisse kirjutatud" kokkuhoiu eesmärki silmas pidades? Et ärge visake kõvaks läinud saia ära, vaid kasutage see parem ära kotletitaignas?

Päris kindlasti ei olnud! Siis oli inimestel ikka mingi terve mõistus säilinud, ei olnud vaja iga asja ette nämmutada. Ammugi mitte seda, et kui teil on kodus pehme sai ja kõva sai, siis kasutage taigna sees ikka seda kõvemat, pehmet on niisamagi hea süüa!

[Külaline]

Huvitav, miks see sai just tahke pidi olema? Vees leotades muutus ju nagunii pehmeks. Sama, mis point on riivsaial taigna sees? Et enne praadimist keerutatakse riivsaias, sellest saan aru.

[/quote]
Kes siis kotleti sisse tol aal värsket saia pani. Igas kodus leidus tahket saia ja kotlettidesse kasutati just see ära. Värsket saia söödi niisama.

[Külaline]

Ei, retseptides ikka just viidatakse, et "tahket, kuivanud saia". See oli boonus, et sai jäätmeid ära kasutada.

Jäätmed? Jäätmetest küll toitu ei tehtud. Tahke sai pole muidugi "jäätmed" ka.
Toitu ei visatud ära. Mõned terve mõistusega inimesed ei viska praegu ka.

[Külaline]

Kes siis kotleti sisse tol aal värsket saia pani. Igas kodus leidus tahket saia ja kotlettidesse kasutati just see ära. Värsket saia söödi niisama.

Pandi seda, mida parasjagu oli. Saia-leiba polnud ka poest niisama kogu aeg saada, vaid kindlatel aegadel, seepärast osteti seda ka natuke rohkem ja sellepärast kodus seda kuivanud leiba-saia oligi, millest siis tehti kotlette, saiavormi, leivasuppi jne. Aga kui ikka kuivanud saia ei olnud, ega siis kotlet tegemata ei jäänud, siis pandi värsket.

[Külaline]

Ma riivin kotlettidesse hoopis porgandit.

Mina ka. Saia asemel panen kas riivsaia või kuivikuid. Mõlemad siis vees leotatuna.

[Külaline]

Kotletti sobib lisaks hapukoorele veel riivitud kartul. Väga maitsev on peet, aga siis on tegu juba Lindströmi kotletiga. 1 muna 500g hakkliha kohta.
Enne pannile asetamist tuleb kotletid peos edasi-tagasi kloppida.

[Külaline]

Vanasti pandi (ja praegu ka), et oleks rohkem massi odavamast kraamist. Sai on alati olnud odavam, kui liha. Samuti jätab vees leotatud sai kotletid mahlasemaks.

Saia ei pannud ka vanasti, hapukoor teeb mahlaseks.

Kes pani, kes ei pannud, aga mul siin on nt kokaraamat aastast 1968, kirjastus "Valgus," lk 127, hakk-kotletid:
100g veisehakkliha
20-25g tahket saia
30g vett
10g sibulat
15g riivsaia
10g rasva
soola, pipart.

Ma imestan, miks kogused nii jube väikesed on. Kes see küll hakkaks tegema kotlette sajast grammikesest hakklihast? Sellest ei jagu isegi ühele täiskasvanud inimesele. Ise võtan kotletiteo ette alati ühe kilo hakklihaga. Jah, muidugi saab retseptis toodud tibatillukesi koguseid mitmega korrutada, ent milleks selline mõttetu vaev?

[Külaline]

Aga kui ikka kuivanud saia ei olnud, ega siis kotlet tegemata ei jäänud, siis pandi värsket.

Mu vanaema kasutas ka kuivanud saia kotlettides ära, aga kui polnud, siis värsket küll ei pannud.
Mina ei näe saial mingit mõtet, ei kasuta.
Taigen tuleb hästi läbi kloppida ja ei lagune ta kuskile. Ei taha kotletti jahutooteid.

[Külaline]

Saia ei pannud ka vanasti, hapukoor teeb mahlaseks.

Kes pani, kes ei pannud, aga mul siin on nt kokaraamat aastast 1968, kirjastus "Valgus," lk 127, hakk-kotletid:
100g veisehakkliha
20-25g tahket saia
30g vett
10g sibulat
15g riivsaia
10g rasva
soola, pipart.

Ma imestan, miks kogused nii jube väikesed on. Kes see küll hakkaks tegema kotlette sajast grammikesest hakklihast? Sellest ei jagu isegi ühele täiskasvanud inimesele. Ise võtan kotletiteo ette alati ühe kilo hakklihaga. Jah, muidugi saab retseptis toodud tibatillukesi koguseid mitmega korrutada, ent milleks selline mõttetu vaev?

Korrutada pole ju raske. Ühele inimesele antud retsept on vägagi praktiline - kõigil on erinev arv pereliikmeid. Ja neil on erinev isu. Või tulemas erinev arv külalisi. Iga küpsetaja teab põhiretsepti alusel, kui palju ta toorainet vajab.
Mind paneb imestama pigem saia kogus võrreldes lihaga - pea neljandik. Tänapäeval küll ei tahaks lihtsas kotletis mingit saia süüa.

[Külaline]

Kas kõik sardellid on nüüd tuimad viimseni liha täis topitud junnid? Olen paari sorti proovinud, ei olnud head.
Viinerid on küll samad mis nõukaajal olid.

Kes igatseb seda "3 tundi soojas vees ligunenud ja lödi" nõukaaja potsikubaari sardelli konsistentsi ja maitset, siis Rannarootsi sealihasardellid peaksid kätte andma natukene sama elamuse Vahepeal ostan.

[Külaline]

Kotleti teeb mahlaseks isegi lisatud vesi, segage lihasse ikka pool tassi või tassitäis vett. Muna teeb kõvaks, saia leotan piimas ja ei pigista kuivaks (aga siis panen vett muidugi vähem.

[Külaline]

Kas kõik sardellid on nüüd tuimad viimseni liha täis topitud junnid? Olen paari sorti proovinud, ei olnud head.
Viinerid on küll samad mis nõukaajal olid.

Kes igatseb seda "3 tundi soojas vees ligunenud ja lödi" nõukaaja potsikubaari sardelli konsistentsi ja maitset, siis Rannarootsi sealihasardellid peaksid kätte andma natukene sama elamuse Vahepeal ostan.

Aitäh vihje eest. Ma ka mõnikord igatsen neid lapsepõlvest pärit maitseid ja lõhnu. Need piimamabaari viinerid olid toona ikka suur asi, praegu ilmselt ei võtaks suusissegi. Samas jällegi, tookord ei topitud toitudesse nii palju täite-, maitse- ja lõhnaaineid kui nüüd. Seega sõime kõigest hoolimata tervislikumalt.

Teemasse ka: kotletile võib mahlasust anda ka fetajuustu kuubikute ja kappariga, aga siis on tegu vahemere-päraste kotlettidega.

[Külaline]

Kas kõik sardellid on nüüd tuimad viimseni liha täis topitud junnid? Olen paari sorti proovinud, ei olnud head.
Viinerid on küll samad mis nõukaajal olid.

Kes igatseb seda "3 tundi soojas vees ligunenud ja lödi" nõukaaja potsikubaari sardelli konsistentsi ja maitset, siis Rannarootsi sealihasardellid peaksid kätte andma natukene sama elamuse Vahepeal ostan.

Mulle millegipärast maitseb. Vist jah selle nostalgilise maitse ja tekstuuri pärast. Muidu ei söö üldse vorstikesi.